Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on OK-le õigusteenust osutatud kahe lepingulise esindaja poolt kokku 80 h ja 35 minutit. OK palus võlausaldajalt menetluskuludena välja mõista õigusabikulud summas 12 570,12 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Avalduse kohaselt on lepingulise esindaja tunnitasu määraks 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Võlausaldaja esitas vastuväiteid menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, milles palus jätta võlgniku kulud tema enda kanda või alternatiivselt jätta rahuldamata võlgniku taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 12 570,12 eurot. Esimese astme kohtu määrus 22.11.2014 määrusega võttis maakohus pankrotiavaldusest loobumis vastu, lõpetas tsiviilasja menetluse ning tagastas võlausaldajale poole tasutud riigilõivust. Maakohus jättis menetluskulud osaühingu Moonrider kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse rahuldas maakohus osaliselt ja mõistis välja OK kasuks 2960 eurot. 12 124,14 euro ulatuses jättis maakohus taotluse rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. PankrS § 150 lg 3 kohaselt, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Tulenevalt eeltoodust jättis maakohus menetluskulud võlausaldaja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on tema kaks lepingulist esindajat kulutanud õigusabi osutamisele 80 h ja 35 minutit tunnitasu määraga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik on kohtule TsMS § 174 lg 6 kohaselt kinnitanud, et ei saa vastavatelt kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Võlgnikul on olnud menetluses kaks lepingulist esindajat. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Maakohus leidis, et tegemist ei olnud eriliselt mahuka tsiviilasjaga. Seetõttu polnud kahe lepingulise esindaja tasude väljamõistmine põhjendatud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on võlgnik märkinud, et 09.09.2014 pankrotiavalduse ja selle aluseks olevate asjaoludega tutvumise, õigusliku analüüsi, kliendiga ekirjavahetuse ja kliendiga nõupidamise ajakulu oli 11h 15m; 10.09.2014 kliendilt täiendavalt laekunud teabega tutvumise ja analüüsi ajakulu 30m; 11.09.2014 kohtuga seoses toimikuga tutvumise küsimusega suhtlemisele kulus 15m. Maakohus leidis, et eeltoodud toimingud seonduvad pankrotiavalduse ja selle lisadega tutvumise ja analüüsiga, mis olid vajalikud vastuse koostamiseks. Pankrotiavalduse sisuline maht oli 2 lehekülge ning pankrotiavalduse lisade maht 10 lehekülge ja pankrotiavaldus ei olnud tavapärasest keerukam ega mahukam. Põhjendatud ajakuluks eelnimetatud toimingute puhul luges maakohus 4 h.

2(8)

12.09.2014 taotluse koostamiseks, analüüsiks, kohtutoimikuga tutvumiseks ja kommunikatsiooniks kliendiga on taotluse esitaja märkinud 5h 15m. 12.09.2014 esitas võlgnik omapoolse seisukoha pankrotiavalduse kohta ja taotluse avalduse läbivaatamata jätmiseks. Dokumendi sisuline maht on 1 lehekülg ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka dokumendiga. Võlgniku esindajad tegid vajalikud ettevalmistused selle dokumendi koostamiseks juba 9., 10. ja 11. septembril teostatud toimingute raames, mistõttu ei saa põhjendatuks lugeda dokumendi koostamise, täiendava analüüsi, kohtutoimikuga tutvumise ja kliendiga suhtlemise ajakuluks täiendavalt veel 5 h ja 15 minutit. Maakohus luges nimetatud toimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks 2 h. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlgniku esindaja 16.09.2014 kulutanud andmete otsimiseks e-toimikust ja e-kirjavahetusele kliendiga 15m ja 17.09.2014 kommunikatsioonile kliendiga 15m. Maakohus leidis, et eeltoodud toimingute vajalikkust pole põhjendatud, kuivõrd pole loogiliselt selgitatav, missuguste andmete otsimine e-toimikust oli vajalik vastaval ajahetkel ning mis põhjusel oli vajalik täiendav kliendiga suhtlemine pärast 12.09.2014 seisukoha esitamist. Maakohus märkis, et mõistetav on kliendiga suhtlemine ja tema kursis hoidmine menetluse käiguga, kuid vastavast suhtlemisest tekkinud lepingulise esindaja kulude väljamõistmine teiselt poolelt saab toimuda üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 18.09.2014 on võlgniku esindajad tutvunud võlausaldaja vastusega, pidanud nõu, suhelnud kohtuga ja kliendiga ning e-toimikust kontrollinud täiendavaid dokumente 1h 45m. 19.09.2014 on kulunud 6h ja 15 m võlausaldaja vastuse analüüsile, projekti koostamisele, menetlustaktika analüüsile, kliendiga suhtlemisele ning õiguslikule analüüsile seoses kliendilt laekunud teabega ja vastavalt sellele projekti täiendamisele. 22.09.2014 kulutasid võlgniku esindajad seisukoha täiendamisele, kommunikatsioonile kliendiga, kommunikatsioonile kohtuga ja kliendilt laekunud tõendite läbitöötamisele ja analüüsile 4h 15m. Võlausaldaja esitas 18.09.2014 seisukoha võlgniku poolt 12.09.2014 esitatud vastusele. Vastava dokumendi sisuline maht oli 2,5 lehekülge ning võlgnik esitas sellele omakorda 22.09.2014 omapoolse seisukoha, mille sisuline maht oli 1,5 lehekülge. Eeltoodud toimingute nimekirjast nähtub, et võlausaldaja 18.09.2014 seisukohaga tutvumiseks, analüüsiks ja 22.09.2014 seisukoha koostamiseks kokku on võlgniku esindajatel kulunud 12 h ja 15 minutit. Arvestades asjasse puutunud dokumentide mahtu ja sisu ning asjaolu, et need ei sisaldanud olulisel määral uusi andmeid seni esitatuga võrreldes, oli kohus seisukohal, et põhjendatud ajakuluks eelnimetatud toimingute puhul sai lugeda kokku 4 h. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on võlgnik märkinud, et 23.09.2014 sisuliste vastuväidete koostamisele, täiendavate tõendite analüüsile, telefoni kontaktile kliendiga ja ekirjadele kulus 8h 30m ja 24.09.2014 kulus kliendi ettepanekute analüüsile, vastuväidete täiendamisele, lisade komplekteerimine, kommunikatsioonile kohtuga, e-kirjadele 2h 15m. 24.09.2014 kohtule esitatud sisuliste vastuväidete ettevalmistamisele ja koostamisele on võlgniku lepingulistel esindajatel kulunud kokku 10 h ja 45 minutit. Maakohus leidis, et eelnevalt koostatud menetlusdokumentide vormistamisel on võlgniku esindajad juba arvestataval hulgal kulutanud aega materjalidega tutvumisele, analüüsimisele ning kliendiga suhtlemisele. Seega polnud kohtu hinnangul põhjendatud peaaegu 11-tunnine ajakulu pankrotiavaldusele sisulise vastu koostamisel, sest asjas pole esitatud sellisel hulgal uusi materjale või seisukohti, mis põhjendaks sellist ajakulu. Arvestades, et 24.09.2014 koostatud seisukoha mahtu ja asja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks nende toimingute puhul 5 h. 24.09.2014 on kulunud nõupidamisele kliendiga, kahe esindaja valmistumiseks istungiks ja esindusele istungil 8h. Kohtuistung toimus 24.09.2014 ning istungi protokolli kohaselt kestis istung 25 minutit. Kohus on eelnevalt leidnud, et ei pea põhjendatuks kahe esindaja kasutamist ning enne kohtuistungi toimumist ei lisandunud tsiviilasjale uusi seisukohti ega materjale, mis nõudnuks

3(8)

võlgniku esindajatelt ajamahukat analüüsi või tutvumist. Kuivõrd eelnevate menetlusdokumentide koostamise käigus on esindajad tutvunud ja analüüsinud asjas esitatud seisukohti ja tõendeid, siis eraldi kohtuistungiks ettevalmistamine ei nõudnud esindajatelt 8-tunnist ajakulu. Maakohus luges eeltoodu alusel põhjendatud ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele 1 h ja 25 minutit. 25.09.2014 on kulunud kliendilt laekunud teabe analüüsile ja tutvumisele kohtuistungi protokolliga 1h 15m; 01.10.2014 on kulunud nõupidamisele kliendiga 2h 30m; 6.10.2014 kulus täiendavate tõendite kogumisele, telefoni kontaktile kliendiga ja e-kirjadele 1h 15m. Eeltoodud toimingutest oli maakohtu hinnangul põhjendatud üksnes tutvumine kohtuistungi protokolliga, mille põhjendatud ajakuluks luges kohus 15 minutit. Põhjendatuks ei lugenud maakohus kliendiga 2,5-tunnist nõupidamist olukorras, kus menetlusdokumendid olid võlgniku poolt esitatud ning vastaspool polnud uusi seisukohti esitanud. Võlgniku esindajad on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt jooksvalt kogu aeg kliendiga suhelnud, millest võib järeldada, et klient on olnud pidevalt informeeritud menetluse käigust ning ta on saanud anda vajalikku teavet esindajatele. Eeltoodust tulenevalt ei lugenud maakohus põhjendatuks 2,5 tunnise nõupidamise vajalikkust. Maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud ka 6. oktoobri toimingud, kuivõrd kohtutoimikust ei nähtu, et kohtule oleks esitatud täiendavaid tõendeid. Kliendiga suhtlemise osas leidis maakohus, et esitatud kulu ei olnud põhjendatud ja vajalik. Avalduse kohaselt on OK esindajad 15.10.2014 tutvunud 45m võlausaldaja seisukohaga ja koostanud e-kirju; 20.10.2014 kulutanud 2h 30m õigusliku analüüsi koostamisele seoses võlausaldaja vastusega ja olnud telefoni teel kontaktis kliendiga; 21.10.2014 analüüsinud täiendavalt võlausaldaja vastust, ettevalmistunud ja pidanud nõu kliendiga, analüüsinud menetlustaktikat ja kulutanud e-kirjadele kokku 3h 35m; 22.10.2014 toimingute, milleks oli analüüs, kliendilt saadud täiendava teabe läbitöötamine, seisukoha koostamine, täiendavate tõendite kogumine, e-kirjad ja telefonikontaktid kliendiga, ajakuluks oli 9h 30m; 24.10.2014 kulus uute tõendite läbitöötamisele ja analüüsile 3h 45m; 27.10.2014 on tehtud järgnevad toimingud: täiendava seisukohaga seonduv suhtlus, õiguslik analüüs, nõupidamine kliendiga, seisukoha täiendamine, lisade komplekteerimine, kommunikatsioon kohtuga ja e-kirjad, millele kulus 6h 45m. Maakohus märkis, et võlausaldaja esitas 15.10.2014 vastuse võlgniku poolt 24.09.2014 esitatud seisukohtadele. Vastuse sisuline maht oli 12 lehekülge. Võlgnik esitas 15.10.2014 esitatud võlausaldaja seisukohtadele omakorda vastuse 27.10.2014, mille sisuline maht oli 3,5 lehekülge. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et võlgniku esindajatel on 27.10.2014 kohtule esitatud vastuse kujundamiseks kulunud kokku 26 h ja 50 minutit. Arvestades asjasse puutunud dokumentide mahtu ja sisu, on kohus seisukohal, et ligi 27-tunnine ajakulu nimetatud toimingutele pole põhjendatud. 27.10.2014 esitatud seisukoha kujundamine ei eeldanud tavapärasest mahukamate ja õiguslikult keerukamate materjalidega tutvumist ja analüüsi. Ühtlasi pole põhjust lugeda võlgniku poolt järelepärimiste tegemist ja nende tulemuste analüüsi suurt ajalist ressurssi nõudvaks toiminguks. Kohus luges eeltoodud toimingute põhjendatud ajakuluks 8 h. Maakohus leidis, võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu määr, arvestades asja keerukust ja mahtu, on põhjendamatult kõrge. Võlgniku lepinguliste esindajate tunnitasu määraks on märgitud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus pidas põhjendatud ja mõistlikuks tunnitasu määraks 120 eurot, mille hulgas on ka käibemaks. Sellist tunnitasu määra on ka Riigikohus korduvalt põhjendatuks lugenud näiteks lahendites nr 3-2-1-9213 ja nr 3-2-1-115-13.

4(8)

Arvestades, et lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu oli 24 h ja 40 minutit ning põhjendatud tunnitasu määr koos käibemaksuga 120 eurot, määras kohus õigusabikuludeks 2960 eurot, mille hulgas on ka käibemaks. Määruskaebus Võlgnik palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata ja määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 12 570,12 eurot ning mõista see võlausaldajalt välja. Maakohus on vähendanud väljamõistetavaid kulusid enam kui kolm korda ja kohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu ei saa ühelgi juhul pidada piisavaks võlgniku õiguste kaitseks. Võlgnik leiab, et kõik esindajate poolt tehtud toimingud olid vajalikud ja ajakulu oli põhjendatud. Võlausaldaja pidi olematu nõudega kohtusse pöördudes arvestama sellega, et tema poolt esitatud nõudele vastuvaidlemine eeldab tavapärasest põhjalikumat analüüsi. Võlgnikku olukorda ei saa halvendada see, et võlausaldaja oma alusetust avaldusest loobub ja esindajate poolt kogutud ja läbitöötatud tõendeid ning vastuväiteid polnud seetõttu vajalik kohtule esitada. Pankrotiavalduse ja selle lisade analüüsimiseks kulus võlgniku esindajatel kokku 12 tundi. Kohus on pidanud 2 leheküljelise avalduse ja 10 leheküljel olevate lisade analüüsimiseks piisavaks 4 tundi, märkides, et tegemist ei olnud tavapärasest mahukama ega keerukama asjaga. Võlgnik kohtuga ei nõustu. Asja keerukusele ja mahukusele ei saa hinnangut anda vaid kohtule esitatud dokumentide lehekülgede arvu põhjal, vaid tuleb lähtuda nende keerukusest. Pooltevahelised suhted olid keerukad ja pankrotiavalduse lisades on kajastatud mitmeid erinevaid suhteid erinevate isikute vahel, sealjuures esitatud dokumente, millest võlgnik ei olnud enne pankrotiavaldusega tutvumist isegi teadlik. Lepingulistel esindajatel tuli läbi analüüsida kogu pooltevahelise suhte tagamaa ning analüüs ei piirdunud kohtule esitatud materjalidega. 12.09.2014 taotluse koostamisele, analüüsile, kohtutoimikuga tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele on esindajatel kulunud kokku 5 tundi ja 15 minutit. Kohus on pidanud põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Võlgnik vaidleb sellele vastu. Esitatud taotluse koostamine eeldas, et esindajad selgitavad välja kõik avalduse esitamise asjaolud, sh oli avaldusele märgitud kuupäev erinev avalduse tegelikust esitamise kuupäevast, mistõttu tuli esindajatel tutvuda kohtutoimikuga. Samuti tuli välja selgitada väidetava pankrotihoiatuse saatmiseasjaolud, suhelda kliendiga, analüüsida kohtupraktikat ning seejärel koostada kirjalik taotlus. Andmete otsimisele avalikust e-toimikust ja kommunikatsioonile kliendiga on 16. ja 17. septembril kulunud 30 minutit, mida maakohus pidas põhjendamatuks. Võlgnik selgitab, et olukorras, kus ta oli 12. septembril esitanud taotluse avalduse koheselt ilma eelistungit pidamata läbivaatamata jätmiseks, oli vajalik teha kindlaks, kas eelistung toimub. 18. septembri võlausaldaja vastusega tutvumisele, õiguslikule analüüsile ja omapoolse seisukoha koostamisele on võlgniku esindajatel kulunud 12 tundi ja 15 minutit. Kohus on pidanud põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Kohus on jätnud tähelepanuta, et vastaspoole vastusega tutvumine eeldab ka vastuse lisade analüüsi ja asjakohase kohtupraktika läbitöötamist. Samuti oli esindajatel vajalik läbi analüüsida menetlustaktika ning koostada kirjalik dokument kohtule.

5(8)

ajakuluks 1 tund ja 25 minutit. Arvestades pooltevaheliste suhete pikaajalist ja keerukat iseloomu ning seda, et võlausaldaja oli kohtusse pöördunud nõudega, mida tal võlgniku vastu tegelikkuses ei olnud, siis oli kohtuistungil kahe esindaja kasutamine vajalik. Võimalikud vastuväited ei olnud ettenähtavad ning ettevalmistumine nõudis tavapärasest mahukamat analüüsi. Kohus ei ole pidanud vajalikuks 25. septembril kliendilt laekunud teabe analüüsi, 1. oktoobri nõupidamist kliendiga ega 6. oktoobri täiendavate tõendite kogumist. Võlgnik selgitab, et menetlusosalise õiguste efektiivseks kaitseks tuleb esindajatel tihti toiminguid teha enne, kui need kohtutoimikus kajastuvad. Eelnev on eriti põhjendatud pankrotimenetluse puhul, mis toimub kiiresti ning lühikeste menetlustähtaegadega. Võlgniku esindajad ei saanud arvestada õigusabi osutamisel sellega, et võlausaldaja oma alusetust avaldusest loobub. Võlausaldaja 15. oktoobri seisukoha analüüsimisele, nõupidamisele kliendiga, tõendite kogumisele ja vastuse koostamisele on esindajatel kulunud 26 tundi ja 50 minutit. Kohus on pidanud põhjendatud ajakuluks 8 tundi, mis on selgelt ebapiisav. Võlgniku esindajatel tuli selgusele jõuda võlausaldaja vastuolulistes väidetes ja tõendites ning kujundada vastavalt sellele õiguslik positsioon. Võlgnik palub võlausaldajalt välja mõista menetluskulud arvestatuna tegeliku ajakulu põhjal, milleks oli 80 tundi ja 35 minutit. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on ebaõigesti määranud kindlaks mõistliku tunnitasu suuruse. Võlgnikule on menetluses osutatud õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus pidas lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot koos käibemaksuga. Võlgnik leiab, et kohus on tunnitasu suuruse piiramisel eksinud. Riigikohus on varasemas praktikas viidanud, et põhjendatud tunnitasu suuruseks on nii 120 eurot koos käibemaksuga kui ka 120 eurot ilma käibemaksuta. Seega ei ole Riigikohtu praktika ühene. Kohus on jätnud tähelepanuta, et käesolevas asjas on võlgnik menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on palunud menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Põhjendatud ei ole kohelda tunnitasu vajaliku suuruse kindlaksmääramisel ühtemoodi isikuid, kes on käibemaksukohustuslased ja isikuid, kes seda ei ole. Sellisel juhul on võlgnik, kes ei saa käibemaksu menetluskuludelt tagasi arvestada, halvemas olukorras, kui isik, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada. Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud võlgniku vastu ilmselgelt pahatahtliku ja alusetu pankrotiavalduse, millest ta pidi ise algusest peale teadlik olema, peaks võlausaldaja kandma riski, et füüsilisest isikust võlgnik ei saa menetluskuludelt arvestatud käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleks talle kulud hüvitada koos käibemaksuga. Lisaks leiab määruskaebuse esitaja, et määruses on rikutud kohtulahendi põhjendatuse nõuet ja ületatud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole määruses esitanud kaalutlusi ja erandlikke asjaolusid, mille alusel ta peab põhjendatuks vähendada õigusabikulusid ca 75% võrra. Tegemist on võlgniku õiguste äärmiselt tugeva piiramisega, mille riski ei pea kandma võlgnik, kes oli sunnitud kasutama kvaliteetset õigusabi oma õiguste kaitseks alusetu ja pahatahtliku pankrotiavalduse esitamisel. Riigikohus on märkinud lahendis nr 3-2-1-86-12, p 13, et vaikimist ei saa käsitada diskretsiooniõiguse teostamisena. Maakohus ei ole lahendis esitanud selget õigusliku analüüsi, mis võimaldab järgida kohtu siseveendumuse kujunemist, mis käsitletav diskretsiooniveana. Määruse resolutsioon on vastuoluline ning ei ole kooskõlas asjas esitatud taotlustega. Võlausaldajalt väljamõistetud menetluskulude summa 2 960 eurot (punkt 6) ja väljamõistmata summa 12 124,14 eurot (punkt 7) ei ole kooskõlas asjas esitatud taotlustega.

6(8)

Määruskaebuse menetlus maakohtus Võlausaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Maakohtu 17.12.2014 määrus Maakohus parandas 17.12.2014 määrusega ilmse ebatäpsuse 21.11.2014 määruses ja luges õigeks määruse p 7 sõnastuse, mille kohaselt jäi avaldus rahuldamata 9610,12 euro ulatuses. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud maakohtu määruse ainult osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata OK taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna maakohus on vaidlustatud määruse teinud enne 01.01.2015, siis kontrollib ringkonnakohus sellel ajal kehtinud TsMS sätetest lähtudes, kas maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Kuna kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega osas, milles maakohus määras kindlaks hüvitamisele kuuluvate võlgniku menetluskulude rahalise suuruse, siis ei korda kolleegium selles osas TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebuses on väidetud, et maakohus on vaidlustatud määruses ebaõigesti märkinud väljamõistmata jäetud menetluskulude suuruse. Kolleegium leiab, et väide on iseenesest õige, kuid maakohus on selle ilmse ebatäpsuse 17.12.2014 määrusega parandanud ja lugenud õigeks väljamõistmata jäetud menetluskulude suuruseks 9610,12 eurot (21.11.2014 määruse p 7). Menetluskulude, sh lepingulise esindaja kulude, rahalise suuruse kindlaksmääramine ja väljamõistmine on maakohtu diskretsiooniotsustus, mistõttu ringkonnakohus saab sellesse sekkuda ainult siis, kui maakohus on diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on vaidlustatud määruses hinnanud, kas toimingud, mida võlgniku esindajad taotluse kohaselt tegid, olid põhjendatud ja vajalikud ning kas lepingulise esindaja tööaeg, millest sõltus kantud kulude suurus, oli vastavuses tehtud menetlustoimingutega. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole selles osas diskretsioonipiire ületanud ja maakohtu määruses tuvastatu on vastavuses menetluse keerukusega ning tehtud toimingutega. See, et tegemist oli pankrotimenetlusega, ei anna alust järelduseks, et ajakulu peaks olema suurem. Samuti kaalus maakohus õigesti lepingulise esindaja tunnihinna suurust tavapäraselt kohtupraktikas mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tunnihinna suurusega võrreldes. See, kas võlgnik on käibemaksukohuslane või mitte, ei ole asjaoluks, mis omaks olulist mõju lepingulise esindaja tunnihinna suurusele. Maakohus on menetluskulud õigesti väljamõistnud koos käibemaksuga.

7(8)

Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole oma seisukohti põhjendanud. Maakohus on hinnanud võlgniku poolt kohtule esitatud menetlusdokumente, nende sisu ja mahtu ning arvestanud tsiviilasja keerukust, millest lähtudes on ta oma seisukoha kujundanud. Maakohtu järelduste kujunemine on vaidlustatud määruses jälgitav. Lepingulise esindaja teenuse tunnihinna kaalumisel on maakohus õigesti arvestanud Riigikohtu lahendites toodud seisukohti õigusteenuse tavapärase hinna kohta.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

Määrus parandatud 04.03.2015 määrusega

RESOLUTSIOON:

Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2015 määruses tsiviilasjas nr 2-14-56643 olev ebatäpsus ja lugeda määruse resolutsiooni punkti 1 sõnastus õigeks järgmisel kujul: „Harju Maakohtu 21.11.2014 määrus, mille resolutsiooni p 7 on parandatud 17.12.2014 määrusega, jätta muutmata.“

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.