2-14-57577/21 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Pooled sõlmisid 16.06.13 laenulepingu XXX ja kostja sai laenu 600 €t. Laenusumma ja intresside 360 € tasumise tähtaeg oli 14.09.13 (90 päeva). Tegemist oli 90-päevase laenulepinguga. Hageja sõlmis lepingu oma majanduskutsetegevuses. Hagiavalduses on hageja märkinud: „Lepingu p 6 sätestab, et laenu puhul 600 €t on intress laenu õigeaegsel tagasimaksmisel 3 osamaksetena on osamakse suurus 320 €t ja intressi kogusumma 90päevaseks perioodiks 360 €“. Kostja pole kohustust täitnud ega maksnud intressi. 90-päevase 600-eurose laenu puhul on aasta intressimäär 240%, krediidikulukuse määr 1790,51%. Tarbijakaitseamet ei ole teinud märkusi krediidikulukuse määra kohta. Kostja on korduvalt laenu võtnud – varasemalt 6 korda, Krediidiinfo kohaselt ei ole kostja võlgnik. Hageja palub intressi 360 €t kostjalt välja mõista. Lisaks on kostja viivituses. Lepingu p 13.1 järgi on viivis päevas 1,5% võlast. Viivis on perioodi eest 14.09.13– 25.08.14 3087 €t, kuid hageja nõuab viivist võla ulatuses 600 €. 18.08.14 tegi kohus maksekäsu kiirmenetluses määruse, mille järgi kohustub kostja maksma tagasi laenu 600 €t ja 100 €t ja seega palub hageja kostjalt välja mõista intressi 320 €t ja viivise 500 €t ning edaspidise viivise 1,5% päevas alates 18.09.14 kuni põhivõla 500 € tasumiseni kuid mitte enam kui 500 €t. Lisaks palub välja mõista sissenõudmise kulud 26 €t. Menetluskulud, milleks on lõiv 200 €, palub jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Tema vastu nõue on rahuldatud ja välja on mõistetud võlg, intressid ja viivised. Kostja on maksab võlga täitemenetluses, kostja on invaliid, saab pensioni. XXX esitas tema vastu hagi ja nõuab pidevalt viiviseid. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisel laenu ja teine pool kohustub selle tagastama. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab krediiti tarbijale. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb lepingut täita, § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täiutmist, viivist VÕS §101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi. 2 (5)

6.hageja sõlmis lepingu oma majanduskutsetegevuses. Kuna kostja sai hagejalt, kui majanduskutsetegevuses tegutsevalt ettevõtjalt, laenu rahas ja kohustus maksma selle tagasi ning maksma sellelt intressi, siis on poolte vahel sõlmitud laenuleping krediidilepingu tähenduses VÕS 396 lg 1, 397 lg 1, 401 lg 1 järgi. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine, lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui p 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või p 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel, ning lg 4 sätestab, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Kohtule esitatud 18.08.14 määrusest nähtuvalt on kostjalt maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud vaidlusaluse lepingu järgi põhivõlga (laenu) 600 € ja viivist 100 €. Seega on ebaõige kostja väide, et temalt on intress välja mõistetud. Hageja on esile toonud, et 600-euroselt laenult pidi kostja maksma intressi 320 € ja lepingujärgne krediidikulukuse määr on 1790,51%. Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutule antud tarbimislaenude kulukuse määr oli juunis 2013, kui pooled lepingu sõlmisid, 32,65% (avalik teave - kättesaadav Eesti Panga veebilehelt www.eestipank.ee). Seega ületab lepinguline krediidikulukuse määr 54,83 korda ehk enam kui kolm korda eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Eeltoodu alusel leiab kohus, et lepingus on vastastikuste kohustused väärtus ehk hageja õigus saada laenult intressi ja kostja kohustus seda maksta, tasakaalust väljas oluliselt kostja kahjuks ja on seetõttu vastuolus heade kommetega. Hageja ei ole TsÜS § 86 lg 2 p 2 ja lg 3 tulenevat eeldust millegagi ümber lükanud. Hageja väide, et kostja on 6 korda laenu varem võtnud ja tal pole Krediidiinfoandmete järgi võlgu (lk 95), sellist TsÜS § 86 lg 2 p 2 lg 3 tulenevat eeldust ümber ei lükka. Ka ei nähtu laenutaotlusest (lk 20-21), et kostjalt oleks päritud tema andmete tuvastamisel ka andmeid tema võimaliku varanduslikku võimekuse kohta laenukohustust kanda. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et TsÜS § 86 lg 1, 2 p 2, lg 3 järgi on pooltevaheline laenuleping tühine intressi tasumise kohustuse tõttu, sest see on heade kommetega vastuolus ning hagejal on õigus nõuda intressi vaid VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. 3 (5)

14.09.13.Seega, kui kostja 14.09.13 võlga tagasi ei maksnud, on ta rikkunud VÕS § 100 mõttes kohustust ning võlausaldajal on VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist alates 15.09.13. Kuna kohus leidis, et tehing on tühine, ei saa hageja nõuda tühise tehingu järgi nn tehingujärgset intressi 1,5 % päevas, vaid VÕS § 113 lg 1 II lause järgi viivist seadusjärgses määras. Vastavalt VÕS § 113 lg I II lausele on viivis aastas VÕS § 94 tulenev määr + 8%. Kostja pole väitnud, et saadud 600 € oleks 14.09.13 hagejale tagasi makstud, seega on ta viivituses kohustuse täitmisega ja hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 järgi viivist alates 15.09.13. Hageja nõuab viivist perioodi 15.09.13-25.08.14 eest. Hageja leiab, et selle perioodi eest on võlalt viivis 3087 €, millest ta soovib saada viivist vaid põhivõla ulatuses 600 € ja millisest on tema kasuks juba 100 € kostjalt maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud, mistõttu palub välja mõista sama perioodi eest viivise 500 €. Kuna hageja saab nõuda vaid seadusjärgset viivist, siis oleks viivis hagetava perioodi eest järgmine: 15.09.13-31.12.13 oli viivise määr 8,25% ehk päevas 0,023%, viivitus on 108 päev, viivis 14,90€, 01.01.14-30.06.14 oli viivise määr 8,15% ehk päevas 0,022%, viivitus on 181 päeva, viivis 23,89€, 01.07.14-25.08.14 oli viivise määr 8,05% ehk päevas 0,022%, viivitus on 56 päeva, viivis 7,39€. Kokku on viivis märgitud aja eest 46,18 €. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja väited on ebaõiged, et viivis perioodi eest 15.09.13-25.08.14 on 3087 €. Kuna hagejale on juba maksekäsu kiirmenetluses kostjalt sama perioodi eest välja mõistetud 100 € ehk rohkem kui selle perioodi eest saadaolev seadusjärgne viivis, siis puudub alus kostjalt sama perioodi eest täiendava viivise 500 € väljamõistmiseks. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus välja mõista lisaks viivise alates 18.09.2014 1,5% päevas kuni põhivõla tasumiseni kuid mitte enam kui 500 €. Kuna hageja saab nõuda viivist vaid seadusjärgses määras ja kuna kostja pole väitnud, et ta on tasunud põhivõla ära, siis on VÕS § 113 lg 1, 2 II lause, § 94 ja TsMS § 367 järgi oleks kostjalt võimalik põhimõtteliselt välja mõista seadusjärgset viivist mitte aga 1,5% päevas põhivõlast. Samas tuleb arvestada, et alates 18.09.2014 kuni käesoleva lahendi tegemiseni on möödunud 140 päeva, mille eest seadusjärgne viivis oleks 18,48 €. Seega katab maksekäsu kiirmenetluses 18.08.14 tehtud määrusega väljamõistetud viivis 100 € perioodi 15.09.13-25.08.14 viivist (46,18€) ja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist (18,48 €) ning ületab 4 (5)

väljamõistetavat viivist 35,34 € võrra. Eelviidatu katab, arvestades käesolevat viivisemäära (8,05% ehk päevas 0,022%), ca 267 päeva eest võimalikku saadavat viivist. Kohtul puudub alus eeldada, et kostja märgitud aja jooksul kohtulahendit ei täida. Selle tõttu leiab kohus, et puudub alus kostjalt alates 18.08.2014 TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1, 2 II lause, § 94 järgi viivist protsendina üldse välja mõista ja seda ka hageja poolt palutud määras 1,5% päevas. Eeltoodu alusel jääb hageja viivisenõue rahuldamata ja kohus ei anna hinnangut poolte väidetele sellest, milline on kostja varanduslik olukord ja kas viivist tuleks vähendada ning sellekohastele kostja varandust ja tervislikku olukorda ilmestavatele tõenditele. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingu p 8.4 tuginedes sissenõudmiskulud 26 €. Kohus tuvastas, et pooltevaheline leping on tühine, seega ei ole hagejal TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt VÕS § 76 lg 1, 2 ja lepingu p 8.4 alusel nõuda lepingulisi sissenõudmiskulusid 26 €. Ka ei ole märgitud kulud vaadeldavad hageja kahjuna VÕS § 128 lg 3, § 115 lg 1 tähenduses (kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju). Nimelt on hageja on esitanud väljavõtte, et on ise kostjalt nõudnud elektrooniliselt 2 korda võla tasumist (lk 23, SQL tulemus). Märgitud võla kui lihtsa meeldetuletuse esitamist kostjale tuleb pidada hageja kui professionaalse laenuandja enda kohustuste hulka kuuluvaks kohustuseks ning seega ei ole sellised kulud hageja kahju. Eeltoodu alusel jääb hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks 26 € rahuldamata. Seega kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista intresse 0,45€. Mis puudutab kostja väiteid XXX kohta justkui nõuaks tema kostjalt võlga, viivist ja oleks tema vastu hagi esitanud, siis need väited on tõendamata ja lisaks asjakohatud, sest käesoleva hagi on esitanud mitte XXX vaid AS MiniCredit. Et XXX on hageja esindaja, ei tähenda, et XXX oleks isiklikult kostja vastu hagi esitanud. Täitmise kord, tähtaeg TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel on kohtul õigus tunnistada lihtmenetluse otsus (asja hind alla 2000 €) viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud, asja hind Tsiviilasja hind on 1386 €. TsMS § 138 lg 1, 2 ja 144 p 1 järgi on menetluskuluks riigilõiv ja esindaja kulud. Hageja palus välja mõista riigilõivu 200 €. Kostja menetluskulusid ei nõudnud, seega jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele vaid 0,45 senti ehk 0,03% ehk sisuliselt jäi peaaegu täies ulatuses rahuldamata, siis oleks menetluskulude väljamõistmine kostjal äärmiselt ebamõistlik ja TsMS § 162 lg 4 alusel jäävad hageja menetluskulud, milleks on lõiv 200 €, tema enda kanda.