Kohtulahend

Asjaolud ja menetluse käik 1) Tartu Maakohus tegi 04.12.2013 otsuse, millega jättis rahuldamata hageja nõude kostja Pxxx Kxxxxxxx vastu ja rahuldas nõude OÜ Omedu Rand vastu osaliselt. Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 04.12.2013.a otsuse OÜ Omadu Rand osas ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hageja nõude väiksemas ulatuses kui seda oli teinud maakohus. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus keeldus 27.08.2014.a määrusega kaebust menetlusse võtmast ja Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus nimetatud kuupäeval. 2) Maakohus jagas otsusega menetluskulud järgmiselt: Toetusjuht OÜ kanda 1/3 kõigist menetluskuludest ja OÜ Omedu Rand kanda 2/3 kõigist menetluskuludest. Ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust ja jättis PxxxxKxxxxxxx poolt maakohtus tehtud kulud jätta täies ulatuses Toetusjuht OÜ kanda, OÜ Omedu Rand menetluskulud 63,5% ulatuses Toetusjuht OÜ kanda ja Toetusjuht OÜ kulud 36,5 % ulatuses OÜ Omedu Rand kanda. Ringkonnakohtus tehtud kulud jagas kohus järgmiselt: 36,5% OÜ Omedu Rand kanda ja 63,5% Toetusjuht OÜ kanda. Riigikohtu määrusega jäeti kassatsiooniastme menetluskulud Toetusjuht OÜ kanda. 3) Kostjate esindaja esitas 22.08.2014.a Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on OÜ Omedu Rand kandnud tsiviilasjas nr 2-12-44759 kohtuväliseid kulusid kokku summas 3 729,13 eurot (summa ilma käibemaksuta) ja Pxxx Kxxxxxx 4 516,82 (summa koos käibemaksuga). Viidatud kohtuvälised kulud koosnevad lepingulise esindajale tasutud summadest, mis seisnevad kostjate nõustamises ja esindamises, kui ka kõigi menetluse raames kostjate poolt esitatud dokumentide (sh apellatsioonkaebuse jm kirjalike seisukohtade) koostamises, samuti kaheks kohtuistungiks ettevalmistuses ning kahel kohtuistungil osalemises. Kostjate kulutused menetluses on vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud.

OÜ Omedu Rand ja Pxxx Kxxxxxx kinnitasid, et kõik ülalnimetatud menetluskulud on kantud seoses tsiviilasjaga nr 2-12-44759. Ühtlasi kinnitas OÜ Omedu Rand, et ta on käibemaksukohuslane TsMS § 174 lg 6 mõttes, mistõttu on kulud esitatud ilma käibemaksuta. Pxxx Kxxxxxx kinnitas, et ei ole käibemaksukohuslane ja ta ei saa õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on kulud esitatud koos käibemaksuga. Arvestades kohtuotsusega määratud menetluskulude jagunemist, palusid kostjad määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Toetusjuht OÜlt välja menetluskulud järgmiselt: - Pxxx Kxxxxxxx kasuks kantud menetluskulud kokku summas 4 516,82 eurot (koos käibemaksuga); - OÜ Omedu Rand kasuks kantud menetluskulud kokku summas 2 368 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palusid kostjad märkida lahendis, et OÜ-le Omedu Rand ja Pxxx Kxxxxxxxxx hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4) Hageja esindaja esitas Tartu Maakohtule 26.09.2014.a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (II kd t lk 150- 152). Hageja esindaja palus mõista osaühingult Omedu Rand välja Toetusjuht OÜ kasuks Toetusjuht OÜ menetluskulud summas 4 316,13 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Hageja teatel on ta kandnud menetluses järgmised kohtukulud: riigilõiv hagiavalduselt summas 750.- eurot (maksekorraldus tsiviilasja toimikus), riigilõiv hagi tagamise avalduselt summas 25.- eurot (maksekorraldus tsiviilasja toimikus) (tegemist on hagi esitamisel esitatud hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivust (50.- eurot) 50%, kuna hageja loobus hagi tagamise avaldusest ning kohus tagastas seetõttu oma 29.11.2012 määrusega 50% tasutud hagi tagamise riigilõivust), riigilõiv hagi tagamise avalduselt summas 50.- eurot (maksekorraldus tsiviilasja toimikus) (selle hagi tagamise avalduse esitas hageja apellatsioonmenetluses). Hageja on kandnud menetluses järgmised lepingulise esindaja kulud: advokaaditasu summas 11 000.- eurot (ilma käibemaksuta). Menetluse käigus osutatud õigusteenuse detailne spetsifikatsioon (tegevuste spetsifikatsioon) on lisatud taotlusele. Hageja oli seisukohal, et kõik tema poolt käesolevas kohtumenetluses kantud lepingulise esindaja kulud summas 11 000.eurot on põhjendatud ja vajalikud kulud. Lähtudes kohtuotsusega määratud menetluskulude jagunemisest menetlusosaliste vahel pidas hageja põhjendatuks mõista osaühingult Omedu Rand välja hageja kasuks menetluskulud summas 4 316,13 eurot. 5) Hageja esindaja vaidles vastu kostjate esindaja menetluskulude taotlusele järgmistel argumentidega (II kd t lk 162-164): AB Kukase ja Kuklase osutatud õigusteenuse osas leidis hageja esindaja kokkuvõtvalt, et kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb väidetavalt osutatud õigusteenuse osas jätta osaliselt rahuldamata, kuna avaldusele lisatud materjalidest ei ole võimalik tuvastada, a) kes teenust osutas, b) kellele konkreetselt teenust osutati, c) millal konkreetselt väidetavalt teenust on osutatud (teenuse osutamine ei ole selgelt ja arusaadavalt tõendatud, esinevad kordused). - 09.05.2013.a toimunud kohtuistung kestis 1,5 tundi, kuigi asitatud avaldusse on märgitud kestuseks 3 tundi.

- Põhjendamatu oli kahe esindaja kaasamine ja 08.10 ning 14.11.2013.a toimunud kohtuistungite protokollidest ei ole võimalik eristada, kumb esindaja esindas kumba kostjat. Seetõttu tuleb jätta nimetatud istungite osas esindajakulud üldse määramata. - Kostja II füüsilise isikuna on samal ajal kostja I juhatuse liige, mistõttu on arusaamatu, kuidas oli erinev asjaolude ja tõendite hindamine ning erinevad kohtumised, millel siiski arutati täpselt identseid asju. - Esitatud taotluse võrdlusel selgub, et osad menetlustoimingud kattuvad ajaliselt ja sisuliselt mõlema kostja suhtes. - 29.05.2013.a menetlusdokument esitati mõlema kostja nimel, kuid väidetavalt on teenust osutatud eraldi kummalegi kostjale, kokku 10,5 tundi. - Lisaks leidis hageja, et kostjate esindajate tunnihinnad on liiga kõrged ega ole kooskõlas Riigikohtu sellesisulise praktikaga. AB Aivar Pilv osutatud õigusteenuse osas märkis hageja esindaja, et kinnisturaamatu väljavõtte tasuliseks päringuks puudus vajus, kuna kostja ise oleks saanud päringu tasuta. Põhjendamatuks pidas hageja esindaja ka 12.02.2014.a tegevust, mis oli kahe advokaadi omavaheline asjaajamine. Ka AB Aivar Pilv puhul leidis hageja , et tunnihinne on liiga kõrge ega ole kooskõlas Riigikohtu sellesisulise praktikaga. 6) Kostjate esindaja teatas (II kd t lk 167-176), et vaidleb vastu hageja esindaja menetluskulude suurusele. Hageja poolt kantud kohtuvälised kulud 11 000€ ei ole kostjate esindaja proportsionaalsed sisuliselt asja lahendamiseks kulunud õigusabi ajalise mahuga ning faktiliselt asjas mõistlikuks ja vajalikuks peetavate kuludega. OÜ Omedu Rand on seisukohal, et esitatud nimekiri ei tõenda õigusabikulude kandmist nimetatud ulatuses. Hageja ei ole esitanud ühtegi arvet, kuigi kulude tekkimist jüts käesolevas tsiviilasjas on võimalik tõendada osutatud teenuse eest väljastatud arvega. Kostjate esindaja taotles vastaspoolelt menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist. Kui möönda, et õigusabikulud hageja esitatud nimekirjas on tegelikkusele vastavad, siis on tegemist põhjendamatute kulutustega. Hageja nõuab muuhulgas kulude hüvitamist, mis hüvitamisele ei kuulu. Nimekirjas on kajastatud ka kassatsiooniastme menetluskulud 1200€, kuigi Riigikohus jättis 27.08.2014.a määrusega nimetatud kulud hageja enda kanda. Samuti ei kuulu hüvitamisele kohtuistungile sõidu aeg, mis nimekirjas on kajastatud kokku 12 tunnina tunnihinnaga 150€, kokku 18000€. Kostjate esindaja leidis, et puudub alus hagi tagamise avalduselt, millest hageja ise loobus, tasutud riigilõivu 25€ arvamiseks hüvitatava menetluskulu hulka. Ka kostjate esindaja hinnangul on hageja esindaja tunnitasu 150€ liiga suur ega vasta Riigikohtu praktikale selles küsimuses. Lisaks leidis kostjate esindaja, et hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on osutatud teenuste maht ebaselge ja üle paisutatud. Näiteks kajastab nimekiri hulgaliselt nõupidamisi kliendiga, mille sisu ja kestus on ebaselged. Esitatud kokkuvõttelt nähtub üksnes töötundide koguarv ja loetelu erinevatest tegevustest. Kui palju ühele või teisele tegevusele hageja esindajal konkreetselt aega kulus, jääb aga teadmata. Seega ei ole võimalik hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostjate esindaja märkis, et kuigi hagiavalduse menetlusega ning hageja õigusliku positsiooniga seonduvate küsimuste arutamine võis olla hageja jaoks oluline, ei tähenda eelnev, et kogu kulutatud aeg oli ka objektiivselt põhjendatud ja vajalik. Kostjate hinnangul on saab põhjendatuks lugeda nõupidamised 6 tunni ulatuses. Kostjate esindaja leidis, et menetlusdokumentide koostamisele kulutatud aeg 73 tundi 20 minutit on esitatud mahtu ja keerukust (s.h sisulist mahtu) arvestades ebaproportsionaalne. Kostja esindaja analüüsis nimekirjas esitatud toiminguid ja nende tegemisele kulunud aega ning lõppkokkuvõttes leidis, et põhjendatud menetluskulude suuruskes on 3666.67€ ning riigilõiv 750€.

7) Hageja esindaja täiendavat vastust ja kostjate poolt nõutud arveid ei esitanud. 8) Kostjate esindajad esitasid omakorda vastuväite kostja vastuväidetele (II kd t lk 184-189). Kostjate esindaja leidis, et kahe esindaja osalemine menetluses oli põhjendatud, kuna hageja esitas nõude kahe kostja vastu ning seega võis kummalgi kostjal olla oma esindaja. Seega kuuluvad hageja poolt hüvitamisele mõlema lepingulise esindaja 08. oktoobri 2013. a ja 14. novembri 2013. a istungitel osalemise kulud. Kostjate esindaja märkis, et P. Kärbergile osutatud teenuse õige tunnihind oli 121.43€, millele aga lisandub käibemaks. Seoses 09.05.2013 istungiga möönis kostjate esindaja, et selle istungi kestus oli 1,5 tundi. Esindaja palus kogu ajakulu (st 1,5 tundi) lugeda P. Kxxxxxxx esinduskuluks ning hüvitada lepingulisele esindajale tasutud teenuse eest kulu 1,5 tunni ulatuses arvestusega 121,43 eurot tunnis. Juhul kui kohus ei pea eeltoodut põhjendatuks, siis paluvad kostjad jagada istungil osalemise kulu võrdselt mõlema kostja vahel. Sellisel juhul paluvad kostjad hüvitada istungil osalemise kulu kooskõlas menetluskulude jaotamise proportsiooniga. Kostjate esindaja teatas, et on ebaõige, et esitatud õigusabi arved kajastavad identseid töid ja/või ajakulusid. Tegevused olid oma sisult erinevad. Seda tingis juba ainuüksi kostjate vastu esitatud erineva sisuga nõuded. Kostjad palusid jätta arvestamata kõik hageja väited teenuse samasuse kohta ning määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Esindaja selgitas kahe advokaadi omavahelise asjaajamise ja sellega kaasnenud kulu tekkimise asjaolusid ning oli seisukohale, et nimetatud tegevused olid vajalikud ja kulu seega põhjendatud. Ilma nimetatud asjaajamiseta polnuks võimalik esitada tähtaegselt määruskaebust. Kostjate esindaja leidis, et vastuväited tunnihinna osas on asjakohatud, sest hageja enda esindaja tunnihinnaks on veelgi suurem hind (130€ vs 150€) ning hageja ise pidas nimetatud tunnihinda mõistlikuks ja turuhinnale vastavaks. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendmaise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Riigikohus on 17.12.2014.a lahendi tsiviilasjas 3-2-1-138-14 p 14 andud juhise: Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisel tuleb kohtul kontrollida kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu 26.06.2014.a lahendiga tsiviilasjas 3-2-1-153-13 tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 306 ja 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud TsMS § 175 lg 3 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 ja TsMS § 175 lg 4. Seega ei saa käesoleval ajal hinnata esindate tasu ja kulude suurust lähtudes varem kehtinud nn tasude piirmäärdest, mis olid sõltuvuses hagi hinnast. Kohus jätab hageja esindaja vastava viite taotluses tähelepanuta ja käsitleb ka riigikohtu lahendeid vastava reservatsiooniga. Kohus juhindub menetluskulude kindlaksmääramisel ainuüksi kulude põhjendatusest ja vajalikkusest. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramise otsus on kohtu diskretsiooniotsus (RKO 2-3-1-88-11, 3-2-1-161-11). Kohus arvestab ka sellega, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt Riigikohtu 3-2-1-162-10, 3-2-1-11211).

Käesolevalt on poolte esindajad teatanud järgmistest kulu liikidest: - TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukuluna tasutud riigilõivud; - TsMS § 144 kohaselt kohtuväliste kuludena poolte esindajate kulud; -TsMS § 143 p 2 kohaselt dokumentaalse tõendi saamise kulu kostjal seoses kinnisturaamatu väljavõtte saamisega. Kohtukulud Hageja on esitanud kohtukuluna järgmiste riigilõivude tasumised: - riigilõiv hagiavalduselt summas 750.- eurot (I kd). Kostjad vastuväiteid ei esitanud. Nimetatud kulu on põhjendatud. - riigilõiv hagi tagamise avalduselt summas 25.- eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 50€ maakohtus hagi tagamise avalduselt 02.11.2012.a (I kd t lk 50). Hageja selgituse kohaselt on tegemist hagi esitamisel esitatud hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivust 50%, kuna hageja loobus hagi tagamise avaldusest ning kohus tagastas seetõttu oma 29.11.2012 määrusega 50% tasutud hagi tagamise riigilõivust. Kostjad vaidlesid nimetatud menetluskulule vastu. Kohus leiab, et kui seadus näeb ette toimingilt riigilõivu tasumise ja samas võimaldab sellest loobumisel tagastada vaid pool riigilõivust, on teine pool riigilõivust siiski taotluse esitaja poolt kohaselt tasutud kohtukulu ja see tuleb lugeda põhjendatud menetluskuluks. - riigilõiv hagi tagamise avalduselt summas 50.- eurot (II kd t lk 37) seoses taotlusega apellatsioonmenetluses. Kostjad sellele vastuväiteid ei esitanud. Nimetatud kulu on põhjendatud. Kostjad ei ole kohtukulusid oma menetluskulude nimekirjas esitanud. Kohtuvälised kulud Hageja on nimetanud kohtuväliseid kulusid kokku 11 000€ (ilma käibemaksuta), kostja Pxxx Kxxxxxx 4516.82€ (käibemaksuga) ja kostja Omedu Rand OÜ 3729.13€ (ilma käibemaksuta). Pooled vaidlesid vastu vastaspoole menetluskulude põhjendatusele ja tasumäärale. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb esindaja tasu ja kulude määramisel hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-113-13 p-s 25 märkinud, et on oma senises praktikas lugenud mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on riigikohus lugenud põhjendatuks tunnihinna vähemikus 100-120€ ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga vastavalt 120-144€). Kohus leiab, et nimetatud tunnihind vastab keskmisele turul valitsevale hinnale. Käesolevalt on hageja esindaja teatanud oma tunnihinnaks 150€. Kuna hageja on teatanud, et kogukulu 11 000€ on ilma käibemaksuta, siis järeldab kohus, et kulude spetsifikatsioonis esitatud tunnihinne on samuti ilma käibemaksuta (II kd tlk 154-155). Kohus leiab, et nimetatud hind on liiga kõrge ja põhjendatuks tuleb lugeda tunnihinda 120€ (ilma käibemaksuta). Kostjate esindajate esitatud arvetest nähtub, et teenust osutati tunnihinnaga 121.43€ AB Kuklase ja Partnerid teenuste eest ning tunnihinnaga 130€ AB Aivar Pilv teenuste eest

(mõlemal juhul ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et ka kostjate puhul tuleb tunnihinda alandada ja lugeda põhjendatuks tunnihinna 120€ ilma käibemaksuta. Taotluste esitamise ajal kehtinud TsMS § 174 lg 6 kohaselt piisas avaldaja kinnitusest, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Ka kehtivas TsMS redaktsioonis on sama põhimõte säilinud (§ 174 lg 10). Käesolevalt on PxxxxKxxxxxx, kes osales menetluses eraisikuna, sellise kinnituse ka andnud. Seega on tal õigus saada kulude hüvitatud koos käibemaksuga, seega tunnihinnaga 144€. Seoses kulude vajalikkuse ja põhjendatusega leiab kohus, et hageja esitatud nimekirja kohaselt on küll vajalikud olnud kulud seoses kassatsioonkaebuse koostamisega (8 tundi). Kohus loeb selle ajakulu vajalike kulude hulka, kuid kuna Riigikohus on 27.08.2014.a määrusega jätnud nimetatud kulud hageja enda kanda, siis käesolevas määruses kohus neid ei jaga. Muus osas on hageja esindaja märkinud ajakuluks kokku 65 tundi 20 min. Kohus nõustub kostjate vastuväitega seoses sõiduaja hüvitamise taotlusega 12 tundi. Nimelt on riigikohus lahendites 3-21-64-13 ja 3-2-1-65-13 selgitanud, et menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Riigikohus viitas, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu. Seega ei ole sõidule kulunud aeg 12 tundi põhjendatud lugeda hüvitatavaks kuluks. Samuti on hageja esindajal kulunud tegevusteks seoses dokumentide skänneerimise ja edastamisega esindatavale (28.11, 04.12.2012, 30.01, 07.02.2013). Kohus leiab, et tegemist on tehnilise tööga, mitte juriidilise nõustamisega, mille eest võiks võtta tunnitasu 120€. Samuti on hageja esindaja märkinud hulga telefoni ja tavalisi konsultatsioone, kuid välja on toomata, millise osa mingil päeval toimunud tegevustest on nimetatud tegevused võtnud. Kohus leiab, et need tegevused on üle paisutatud ja osaliselt ebaotstarbekad. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esitatud ajakulu tuleb nimetatud tegevuste arvel vähendada veel 3 tunni võrra. Menetlusdokumentide koostamisele ning kohtuistungiks ette valmistamise ja nendel osalemise ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastavuses tehtud töö mahuga. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindajal põhjendatud ajakuluks 50 tundi 20 minutit.

Kostja Pxxx Kxxxxxxx osas on taotlus esitatud ajaliselt 31 tunni kulude kohta ja Omedu Rand OÜ puhul 27 tunni 55 min kohta. Hageja on esitanud vastuväited seoses kohtuistungi ülemäärase ajakuluga, millise kriitika kostjate esindaja on omaks võtnud. Ajakulu on arvestatud 2x1,5 tundi, kuigi 09.05.2013.a toimunud istungi protokollist (I kd t lk 120) nähtub, et istung kestis natuke alla 1,5 tunni ja istungil osales üks esindaja, kes esindas mõlemat kostjat. Kohus jagab nimetatud aja proportsionaalselt kostjate vahel ja vähendab selle võrra (45 min) mõlema kostja esindamise ajakulu. Kohus leiab, et 08.10 ja 14.11.2013.a istungite osas ei ole hageja esindaja vastuväited asjakohased. Kuna hageja ise esitas hagi kahe kostja vastu, pidi ta arvestama ka sellega, et neil võivad olla erinevad esindajad. Asjaolu, et istungi protokollidest ei tulene, kumb esindaja kumma esindatava eest kõneles, ei muuda kostjate vastavat õigus omada eraldi esindajat ja kostjad on seda õigust kasutanud. Kohus märgib, et hageja ei saanud eeldada, et kui Pxxx Kxxxxxx on Omedu Rand OÜ juhatuse liige, siis ühel neid menetlusega seotud kulusid ei teki. Kohus viitab riigikohtu lahendile 3-2-1102-11, milles leiti, et kui hageja on esitanud hagi mitme kostja vastu, siis peab ta arvestama, et igal kostjal võivad tekkida menetluse tõttu oma kulud. Hageja esitas kostjate vastu nõuded eri alusel, mistõttu oli vajalik tegeleda kummagi kostja vastuväidetega eraldi ning Pxxx Kxxxxxx osales eeldatavalt tegevustes nii erisiku kui äriühingu juhatuse liikmena olenevalt kumma kostja vastu esitatud nõuet arutati.

Kohus nõustub küll, et esitatu alusel on ajalisi kattuvusi: 14.11.2013.a kohtuistungiks ettevalmistamisel on mõlemad esindajad kulutanud kliendi poolt vande all ütluste andmise läbi arutamisele vastavalt 2 tundi ja 4 tundi. Kohus on Pxxx Kxxxxxxx üle kuulanud kostjana mitte kostja esindajana. Seetõttu on põhjendamatu Omedu Rand OÜ poolt ütluste andmiseks läbiarutamisele kulunud aeg. Samuti on põhjendatul suur Pxxx Kxxxxxxxxesindajal vastavale tegevusele kulunud aeg 4 tundi. Kohus viitab, et terve istung 14.11.2013.a kestis 2.20 minutit, kusjuures viidi läbi ka muid sisulise arutamise toimingid ja peeti kohtuvaidlusi ja tunnistajat kuulati üle vaid osal istungiajast. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud, et ülekuulamiseks ettevalmituseks kulunud aeg on mitmekordselt pikem ülekuulamisele tegelikult kulunud ajaga võrreldes. Seega on ettevalmistusel kulunud aeg põhjendatud kohtu arvates vaid 2 tunni ulatuses. Muid ajalisi või tegevuselisi kattuvusi kohus kostjate menetluskulude nimekirjast ei tuvastanud. 29.05.2013.a menetlusdokument on esitatud tõepoolest mõlema kostja nimel, kuid ajaliselt on kulunud sellel koostamisele Omedu Rand OÜ-l 3 tundi, Pxxx Kxxxxxxxx 1 tund, kokku seega 4 tundi, mis on asjakohane. Kohus rõhutab siinjuures, et kummagi kostja vastu esitati nõude eri alusel, seega vajas esindaja ka aega, et formuleerida kummagi kostja vastuväited. Kohus ei nõustu hageja esindaja vastuväidetega, mis puudutab kostjate esindajate vahetusega kaasnenud menetluskulusid ja leiab, et need kulub oli olukorda arvestades vajalikud. Määruskaebuse esitamine on võimalik piiratud aja jooksul, mistõttu tegevused materjalide ja teabe kiireks üle andmiseks olid vajalikud. TsMS § 175 lg 3 sätestab (sama redaktsioon alates 01.01.2009): Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kokku on kohtu hinnangul olnud põhjendatud poolte esindajate kulud järgmiselt: - Hagejal maa- ja ringkonnakohtus 50 tundi 20 minutit, tunnihinnaga 120€, kokku seega 6040€ (ilma käibemaksuta), Riigikohtus 8 tundi tunnihinnaga 120€, kokku 960€. - Kostjal Omedu Rand OÜ-l maa- ja ringkonnakohtus 24 tundi 40 minutit, tunnihinnaga 120€, kokku seega 2960€ (ilma käibemaksuta); - Kostja Pxxx Kxxxxxxxx 28 tundi 15 minutit, tunnihinnaga 120€, kokku seega 3390€ (ilma käibemaksuta, 4068€ koos käibemaksuga). Seejuures on kõik Pxxx Kxxxxxxx kulud kantud esindamisega maakohtus. Kohus leiab, et põhjendamatu on kostja kulu kinnistustraamatu päringule (arvel 20140300), kuna kostja ise saanuks väljavõtte tasuta. Seega ei loe kohus põhjendatud kuluks nimetatud tõendi hankimise kulu 3€. Seega saab kohus kindlaks määrata hageja menetluskulud kokku 7825€, millest jagamisele läheb 6865€ (3960€ ja kostja Pxxx Kxxxxxxxx summad ilma käibemaksuta). Kostja Omedu Rand OÜ menetluskulud on kokku 2960€ (ilma käibemaksuta) ja kostja Pxxx Kxxxxxxxx 4068€ (koos käibemaksuga). Arvestades Tartu Ringkonnakohtu otsuses määratud menetluskulude jaotust, tuleb menetluskulud välja mõista jätmiselt: - Toetusjuht OÜ-lt PxxxxKxxxxxxxxkasuks 100% maakohtus tehtud kuludest, so 4068€; - Toetusjuht OÜ-lt Omedu Rand OÜ kasuks 63,5% ulatuses viimase poolt nii maa- kui ringkonnakohtus tehtud kuludest, so 1879.60€. - Omedu Rand OÜ-lt Toetusjuht OÜ kasuks 36,5% ulatuses viimase poolt nii maa- kui ringkonnakohtus tehtud kuludest, so 2505.73€.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200€. Käesolevavalt on kaebeõigus kõigil menetlusosalisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.