Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

resolutsioon

tervikuna

„4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 36,5 % ulatuses OÜ Omedu Rand kanda ja 63,5 % ulatuses Toetusjuht OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

kostjatelt solidaarselt tema kasuks välja mõista põhivõlg 11 200 eurot ning summade tasumisega viivitamise eest viivise lepingutes kokkulepitud määras ehk 0,05% tasumata summalt päevas, kohtuotsuse tegemise seisuga ja sealt edasi 0,05% tasumata põhivõlalt 23 289,60 eurot päevas kuni põhivõla täitmiseni. Hageja palus lisaks OÜ-lt Omedu Rand hageja kasuks välja põhivõla 12 089,60 eurot. Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid kostja I ja Keskkonna Toetusjuht OÜ 30.01.2012 kümme teenuste osutamise lepingut, mille alusel Keskkonna Toetusjuht OÜ kohustus teenuse osutajana koostama kostjale I toetusprojektid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA-lt) toetuste saamiseks ja kostja I tellijana kohustus Keskkonna Toetusjuht OÜ-le tasuma projektide eest tasu kokku summas 19 408 eurot. Lepingutes on P. Kärberg (kostja II) käendajana võtnud kohustuse tagada kostja I rahaliste kohustuste täitmine Keskkonna Toetusjuht OÜ ees kokku 11 200 euro ulatuses, s.o mitte kogu lepingute summas. Keskkonna Toetusjuht OÜ on lepingutest tuleneva kohustuse täitnud. Kostja I on hageja poolt koostatud toetusprojektid üle vaadanud ning need vastu võtnud. Kostja I ei ole esitanud pretensioone toetusprojektide osas. Lepingute alusel kohustus kostja I tasuma Keskkonna Toetusjuht OÜ-le kahes osas: ettemaksu lepingus kokkulepitud summas toetusprojekti valmimisel ja ülejäänud lepingus kokkulepitud osa pärast projekti kohta positiivse otsuse ja vastavasisulise akti tegemist teenuse osutaja arve alusel. PRIA rahuldas 07.06.2012 Keskkonna Toetusjuht OÜ poolt lepingute alusel koostatud toetusprojektid ja tegi nende suhtes positiivse otsuse ning andis vastavasisulise akti. Seega muutus lepingute tasumata osa sissenõutavaks 07.06.2012. Kostjad on jätnud lepingutest tuleneva maksekohustuse täitmata ja ei ole Keskkonna Toetusjuht OÜ-le toetusprojektide eest tasunud. Keskkonna Toetusjuht OÜ on 01.09.2012 lepinguga loovutanud lepingutest tuleneva nõude hagejale. Hageja saatis 02.10.2012 kostjale I võlateate, andes kostjale I võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 10.10.2012. Kostja I vaatamata võlateatele kohustust ei täitnud. 10.10.2012 saatis hageja võlateate kostjale II, nõudes temalt kui käendajalt kohustuste täitmist. Kostja II võlateatele ei reageerinud ja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Hageja väitel ei ole kostjad ega ka mõni muu kolmas isik tasunud teenuse osutajale Keskkonna Toetusjuht OÜ-le või hagejale lepingute alusel. Kostja väide, et hageja on saanud kostjalt I 11.11.2012 sularahas 12 048 eurot, ei vasta tõele. Kostja poolt tõendina esitatud kassa väljamineku order on väljastatud 11.11.2010 ning selle on väljastanud Omedu Ranna Sadama Ühing MTÜ, mitte kostja I. Põhjendamata on kostja väide, et tegelikuks teenuse osutajaks ei olnud Keskkonna Toetusjuht OÜ, kes on lepingutes märgitud lepingupooleks, vaid mingi teine Risto Oitmaaga seotud äriühing. Ka on hageja arvates põhjendamatud kostjate väited lepingu alusel tehtud töö ebakvaliteetsuse osas. PRIA on 07.06.2012 otsusega Keskkonna Toetusjuht OÜ poolt lepingute alusel koostatud toetusprojektid rahuldanud. Hageja leidis, et põhjendamata on kostjate väited selle kohta, et justkui oleks toetustaotlustes märgitud kalamõrdade suurus kirjas ebaõigesti (4 meetrit 7 meetri asemel). Hageja saatis kostjatele vahetult pärast taotluste sisseandmist ka kokkuvõtte, kus olid kirjas mõrdade mõõtmed. Sel hetkel ei esitanud kostjad mitte ühtegi märkust. Arusaamatud on kostjate väited selle kohta, et laeva BMA-835 asemel esitas R. Oitmaa taotluse hoopis laeva BMA-017 osas. Hageja pidigi esitama taotlused mõlema laeva kohta ning need ka esitas. PRIA rahuldas mõlema laeva kohta tehtud taotlused. Hageja leidis, et ebaõige on kostjate seisukoht, et hageja on juba enda nõuet vähendanud, kuid nõuab nüüd kogu lepingute summat. Hageja tegi kostjale ettepaneku tasu alandamiseks ning

saatis kostjale I e-kirjaga ettepaneku maksegraafiku sõlmimiseks. Kuna kostja seda ettepanekut mõistliku aja jooksul ei aktsepteerinud ega kinnitanud, siis hageja tõlgendas kostja I käitumist selliselt, et kostja lükkas tehtud ettepaneku tagasi. Hageja oli seisukohal, et põhjendamata on kostjate vastuväited selle kohta, et kostja II poolt antud käendused on tühised.

MAAKOHTU LAHEND

P. Kärbergi ütluste kohaselt allkirjastas ta lepingud koos suure hulga muude dokumentidega 31.01.2012 pärastlõunal, mis oli taotluste esitamise viimane päev ja seega oli asjaga kiire. P. Kärberg ise kinnitas, et on ärimees pikka aega, millest kohus järeldas, et ta on suurte ärikogemustega isik ja sellest tulenevalt teadlik allkirja andmisega kaasnevast vastutusest ning, et erandlikud asjaolud (nt anti allkiri kiirustades) ei vabasta sellest vastutusest. P. Kärberg kinnitas vande all, et erinevate R. Oitmaa äriühingutega tehti koostööd pikka aega: kolme aasta jooksul väga palju projekte. Varem olid lepingud olnud suulised. Kokkulepe oli, et R. Oitmaa jälgib, kui mingi meede avaneb, siis hakkab kohe taotlust kirjutama. Maakohtu hinnangul oli tõendantud, et OÜ-l Omedu Rand oli tahe tellida tööd, mis on lepingutes märgitud: kõigi lepingute p 1.1 all on esitatud teenuse sisu. P. Kärberg vande all kinnitas, et OÜ Omedu Rand soovis meetmest 2.2. saada toetust, sooviks oli laevade remont ja iga laeva kohta 2 mõrda. Taotluste kirjutamiseks kasutati spetsialist R. Oitmaa teeneid. Samuti kinnitas P. Kärberg, et OÜ Omedu Rand teistelt firmadelt taotlusi ja projekte ei tellinud. Asjaolu, et R. Oitmaaga seotud äriühingul, Keskkonna Toetusjuht OÜ-l, oli tahe sõlmida OÜ-ga Omedu Rand lepingud, tuleneb juba sellest, et kirjalikele lepingutele on alla kirjutatud ja hageja ei ole neid lepingud kahtluse alla seadnud. Maakohus leidis, et OÜ-l Omedu Rand ja Keskkonna Toetusjuht OÜ-l oli tahe sõlmida lepingud, selleks olid olemas kokkulepped, peeti läbirääkimisi ja tellija oli andnud ka juhised töö teostamiseks. Pooled ei ole vaidlustanud lepingus kokku lepitud konkreetseid tingimusi (tööde sisu, hinda, tasumise korda jne). Kuna tegemist on oma olemuselt töövõtulepinguga, mida reguleerib VÕS § 635 jj, siis leidis kohus, et pooled olid saavutanud kokkuleppe tehingu tingimustes. Asjaolu, et seni tavapäraselt suuliselt sõlmitud lepingud sõlmiti seekord kirjalikult, ei muuda neid lepinguid kehtetuks ning neid lepinguid ei saa lugeda ka hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Maakohus leidis, et kostjate vastuväited, nagu poleks teada, kes tööd teostab, ei anna alust lugeda lepingut kehtetuks. VÕS § 635 lg-s 3 on sätestatud, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Lepingus sellist piirangut kokku lepitud ei olnud. Kohus ei hinnanud kostja esindaja poolt kohtulikes vaidlustes üllatuslikult esitatud uut väidet, et Keskkonna Toetusjuht OÜ ei saanud olla lepingute pooleks, sest nimetatud äriühing registreeriti alles 25.01.2012. Kostja esindaja eksis TsMS § 402 lg-s 2 sätestatu vastu – asja sisulisel arutamisel kostja esindajad nimetatud asjaolule ei viidanud. Kohus märkis siiski, et Keskkonna Toetusjuht OÜ registreeriti enne, kui sõlmiti kirjalikud lepingud ja seega oli nimetatud äriühing õigusvõimeline (TsÜS § 26 lg 2) . Seega, kuna lepingud on kehtivad ja on üheselt tuvastatav, kes on töövõtulepingute poolteks ning poolte kohustused ja õigused on lepingutes kokku lepitud, kuulub lepingutes tasu saamise õigus lepingu poolele, Keskkonna Toetusjuht OÜ-le. Keskkonna Toetusjuht OÜ on 01.09.2012 lepinguga loovutanud lepingutest tuleneva nõude Toetusjuht OÜ-le ja teatanud sellest kostjale I Kostjad nõude loovutamisele muid vastuväiteid esitanud ei ole, kui see, et Keskkonna Toetusjuht OÜ-l nõue puudus. Nimetatud asjaolu kohus eelpool käsitles ja leidis, et nõue kuulus Keskkonna Teostusjuht OÜ-le. Hageja viitas nõude tekkimise alusena töövõtulepingute p-dele 2.1 ja 2.2. Kõigis lepingutes on punktis 2.3 kokku lepitud, et tellija on kohustatud teenuse osutaja poolt esitatud arve tasuma 7 päeva jooksul pärast arve esitamist. Hageja väitel ei ole kostja tasunud ühegi lepingu alusel midagi. Kostjad algselt vaidlesid sellele vastu, kuid tõendeid selle kohta, et nad on tasunud just nende lepingute alusel, ei esitanud. Kostjad on menetluses kaudselt, s.o oma vastuväidete läbi (et hagejal puudub nõudeõigus, et töid ei teostatudki, et oli erikokkulepe tasumise kohta jne) omaks võtnud, et nende taotlusprojektide koostamise eest, seega nende lepingute alusel, tasutud ei ole.

Kostjate poolt esitatud tõend tasumise kohta 13.01.2012 summas 1597 eurot ei tõenda samuti tasumist nimetatud kümne lepingu alusel, sest esiteks esitas arve ja see tasuti Toetusjuht OÜ-le, tasumine toimus enne lepingute sõlmimist ja töö valmimist ning arvelt nähtub, et teenus, mille eest tasuti, ei kuulunud meetme 2.2 alla ega olnud seotud laevade remondi ja mõrdade soetamisega. Maakohus leidis, et hageja poolt kohtule esitatud 26.01.2012 R. Oitmaa e-meil ei tõenda tööde teostaja Keskkonna Toetusjuht OÜ poolt arvete esitamist OÜ-le Omedu Rand. Kostjad soovis, et kohus võtaks seisukoha Marina Grudkina ja Tanja Gudina saadetud või vastu võetud kirjade ja e-meilide suhtes. Maakohus leidis, et kuna nimetatud isikutel puudus OÜ Omedu Rand esindusõigus, kostjad on selle ka menetluses vaidlustanud (st ei ole esindajate tegevust heaks kiitnud), ei saa kohus lahendi tegemisel kasutada ega ka hinnata ühtegi kostjate või ka hageja poolt esitatud tõendit, kus kirja või meili saatjaks oli Marina Grudkina või Tanja Gudina. Maakohus leidis, et hageja nõue oli muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole tõendanud, et tasus lepingute p 2.2.1 ette nähtud ettemaksu, mis tulnuks tasuda projektide valmimisel. P. Kärberg on vande all kinnitanud, et taotlusprojektid esitati talle allkirjastamiseks ja viidi PRIA-sse 31.01.2012. Seega tulnuks ettemaksud tasuda hiljemalt samal päeval, st nad muutusid sissenõutavaks 01.02.2012. Ülejäänud osa lepingute tasust tuli vastavalt p-le 2.2.2. tasuda, kui toetuste osas saadakse positiivne otsus. PRIA peadirektori 07.06.2012 otsusega nr 17/6254 määrati projektide alusel kostjale I toetust kogusummas 150 286,55 eurot. Kostja OÜ Omedu Rand on saanud positiivse otsustuse kõigi kümne lepingu alusel koostatud taotluse osas. Seega muutus ülejäänud summa sissenõutavaks 08.06.2012. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kuna lepingute alusel tasumisele kuuluvad summad on muutunud sissenõutavaks, tasumise kohustust ei ole kostja, OÜ Omedu Rand, täitnud, on hagejal õigus nõuda kohuste täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaks alust väita, et kohustuse rikkumine kostja poolt oli vabandatav VÕS § 103 alusel. Kohus leidis, et kokkulepet lepingutasu vähendamiseks ei ole pooled sõlminud. Hageja poolt oli selge väide, et kuna nimetatud kokkulepet vastavalt lepingute p 5.1. kirjalikult ei sõlmitud, siis kokkulepet poolte vahel selles küsimuses ei ole. Kostja leidis, et kokkulepe oli olemas ja esitas nimetatud asjaolu tõendamiseks 14.08.2012 e-meili, mille R. Oitmaa on saatnud Peipus Fish OÜ-le ja Tanja Gudinale. Samas andis kostja esindaja P. Kärberg vande all selgituse, et tema hinnangul oli 14.08.2012 tasumisegraafik tingimuslik. Kohus leidis, et pooled ei ole lepingus kokku lepitud kohustuste täitmise muutmiseks kokkulepet saavutanud ja kohustus tuli täita lepingu kohaselt. Lepingute alusel kuulus tasumisele kokku 19 408 eurot. Lepingute p-s 2.1. on lepingu pooled kokku leppinud, et tasule ei lisata käibemaksu, kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane. Maakohus leidis, et pooled on lepingus kokku leppinud riski selles, et hageja võidakse registreerida käibemaksukohuslaseks, millega kaasneb maksude tasumise kohustus, jätmise hageja kanda, mistõttu ei saa lepinguid selles osas kohtumenetluse käigus muuta. Seega tuleb nõue selles osas jätta rahuldamata. Kostjad esitasid lisaks lepingu kehtetuse vastuväitele ka alternatiivse vastuväite: lepingus kokku lepitud tööd ei ole teostatud kvaliteetselt. Kohus ei saanud tõendina nimetatud väite osas arvestada 14.08.2012 kirja R. Oitmaale, sest selle on saatnud esindusõiguseta isik. Tõendatud on 07.11.2012 P. Kärbergi poolt kirja saatmine R. Oitmaale, kus teatatakse vigadest taotlustes, nt on esitatud vale laeva number, ning tellijale on esitamata taotlused, hinnapakkumiskutsed ja hinnapakkumised. Maakohus leidis, et lepingust ei tulene asjaolu, et taotlusprojekti originaal pidi jääma tellijale ja PRIA-le esitatakse selle koopia. Maakohus järeldas, et hageja ei ole lepingut

taotlusprojekti esitamise osas rikkunud ja kostja I nõue originaaldokumentide saamiseks on alusetu. Maakohus märkis, et P. Kärberg kogenud äriinimesena pidanuks siiski tutvuma dokumentidega, millele ta alla kirjutas. Lepingutes on ta kinnitanud, et projektide osas pretensioone ei ole. Käesolevalt saab lepingutingimistele mittevastavuseks lugeda kostja viited mõrdade valele suurusele ning taotluses olevat vale laeva numbrit. Nimetatud konkreetsete etteheidetega on kostja esindaja P. Kärberg pöördunud kirjalikult tööde teostaja R. Oitmaa poole 07.11.2012. Maakohus leidis, et nimetatud teatises on VÕS § 644 lg-s 2 nõutud piisava selgusega märgitud vaid üks puudus: laeva BMA-835 asemel taotlusesse märgitud laev BMA-712. Mõrdade vale suurust puudutavad etteheited ei ole esitatud selgelt ja piisava täpsusega. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega konkreetseid andmeid selle kohta, millal ta ise puudusest taotluse projektis teada sai – seega, kas ta teatas puudusest mõistliku aja jooksul või mitte. Toetusprojekt, milles oli väidetavalt vale number, teostati lepingu nr 30_01_2012-2 alusel. PRIA peadirektori 07.06.2012 otsuses on punkti nr 16 all määratud toetus summas 8280 eurot kalalaevale BMA-835 soomkala mõrra ostmiseks. Väidetavalt ebaõige laeva number BMA-712 oli aga lepingu 30_01_2012-1 objektiks ning ka nimetatud laevaga seoses on PRIA-s toetus määratud (jrk nr 49). Seega kui ka taotlusprojektides laevade numbrite osas viga esines, oli see 07.06.2012 otsuse tegemise ajaks kõrvaldatud. Seega oli kostja juba 2012. a kevadel teadlik puudusest projektis, kuid teavitas hagejat sellest alles 07.11.2012 kirjaga. Maakohus leidis, et nimetatud ajavahe ei ole mõistlik ja kostja ei ole puudusest teatanud tähtaegselt. Kostja ei ole tõendanud VÕS § 645 lg-s 1 sätestatud erandlike asjaolude esinemist tööde teostaja tegevuses: tema tahtlust või rasket hooletust või siis puudusest teadmist ja sellest tellija teavitamata jätmist. Kohus nõustus kostja etteheitega hagejale, et viimane keeldus hilisemast suhtlemisest PRIA-ga, kuigi lepingu p 1.2 kohaselt volitas tellija tööde teostajat selles. Kohus leidis, et Keskkonna Toetusjuht OÜ on nimetatud lepingulist kohustust rikkunud. Samas ei ole kostjad esitanud oma seisukohta, millist konkreetset kahju nimetatud rikkumine talle põhjustas. Kohtu hinnangul ei saanud kahju olla suur, kuna toetused 07.06.2012 PRIA otsusega siiski määrati. Seetõttu puudub kostjal nõue lepingu tasu (hinna) vähendamiseks ja kohus nimetatud vastuväidet hagi rahuldamisel arvestada ei saanud. Maakohus leidis, et OÜ Omedu Rand vastutab lepinguliste kohustuste täitmise eest summas 19 408 eurot. Pooled on lepingute p-s 2.4 kokku leppinud viivises 0,05% päevas iga viivitatud päeva kohta. Nõue muutus täies ulatuses sissenõutavaks 08.06.2012 ning hageja esitas kohtule hagi 02.11.2012, kuid palus viivise välja mõista kuni võla tasumiseni. Kohus saab viivise välja arvestada lahendi tegemise seisuga, s.o 04.12.2013. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivituses olnud seega 545 päeva (365+180). Viivise päevamääraks on 9,70 eurot ja viivise kogusuuruseks on seega 5288,68 eurot. Nimetatud viivis tuleb kostjalt välja mõista ning alates lahendi tegemistest protsendina põhivõlast. Maakohus leidis, et nõue P. Kärbergi vastu tuleb jätta rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et Keskkonna Toetusjuht OÜ esindaja ei tegutsenud tagatise osas lepingut sõlmides hea usu põhimõtte kohaselt. Kohus leidis, et käenduse osas ei olnud selle pooled Keskkonna Toetusjuht OÜ ja eraisik P. K. kokkulepet saavutanud. Kostja on tõendanud, et temal tahet käenduskokkulepet sõlmida ei olnud ja sellest juttu ei olnud, seega puudub kokkulepe lepingu sõlmimiseks. Kohus leidis, et teenuse osutaja ei käitunud käendust ilma kokkuleppeta lepingusse pannes hea usu põhimõtte kohaselt.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

19 408,00 eurot ja viivis 04.12.2013 seisuga summas 5288,68 eurot ning viivis alates 05.12.2013 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas põhinõudelt, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Toetusjuht OÜ hagi OÜ Omedu Rand vastu rahuldamata ja menetluskulud jätta Toetusjuht OÜ kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus TsMS § 402 lg-t 2 rikkudes lugenud ebaõigesti üllatuslikuks ja mittearvestatavaks kostja esindaja poolt kohtulikes vaidlustes esitatud seisukoha Keskkonna Toetusjuht OÜ poolt teenuse osutamise võimatuse osas, kuivõrd Keskkonna Toetusjuht OÜ oli äriregistrisse kantud alles 25.01.2012. Maakohtu poolt menetlusnormi rikkumine on viinud asjas ebaõige lahendini, kuivõrd maakohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväite selle kohta, et Keskkonna Toetusjuht OÜ ei ole osutanud teenuseid, mille eest nõutakse tasu maksmist. Apellant on kostjana kogu menetluse kestel viidanud, et temal olid tööalased suhted R. Oitmaaga, mitte Keskkonna Toetusjuht OÜ-ga, keda polnud tööde tegemise ajal faktiliselt olemas; 2) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et Keskkonna Toetusjuht OÜ on osutanud teenuseid OÜ-le Omedu Rand ning seega on Keskkonna Toetusjuht OÜ-l tekkinud tasu maksmise nõue OÜ Omedu Rand vastu ning rikkunud seeläbi TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud järeldusele, et on tõendatud, et OÜ-l Omedu Rand oli tahe tellida tööd, mis on lepingutes märgitud. OÜ-l Omedu Rand ei olnud tahet tellida töid teenuse osutamise lepingu pooleks olevalt Keskkonna Toetusjuht OÜ-lt, kuivõrd OÜ Omedu Rand ei leppinud kokku ja ei pidanud töökoosolekuid ega läbirääkimisi nimetatud äriühingu, s.o Keskkonna Toetusjuht OÜ-ga. Vaidlust ei ole selles, et R. Oitmaa tõi P. Kärbergile kui OÜ Omedu Rand esindajale 31.01.2012 allkirjastamiseks dokumendid mitmesajal lehel, kuid vaidlus on selles, et R. Oitmaa tegutses Keskkonna Toetusjuht OÜ esindajana, st P. Kärbergile ei olnud teada, et R. Oitmaa esines Keskkonna Toetusjuht OÜ esindajana. P. Kärberg ei saanudki eeldada, et R. Oitmaa esineb Keskkonna Toetusjuht OÜ esindajana, sest Keskkonna Toetusjuht OÜ on kantud äriregistrisse alles 25.01.2012, dokumendid toodi kuus päeva hiljem, s.o 31.01.2012 ning mingeid läbirääkimisi või töökoosolekuid või töid antud äriühinguga ei olnud toimunud; 3) on maakohus jätnud ebaõigesti VÕS § 635 lg 1 kohaldamata ja kohaldanud VÕS § 635 lg-t 3. Apellant leiab, et isegi kui lugeda hagiavaldusele lisatud kümme teenuse osutamise lepingut kehtivaks, siis tsiviilasjas kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et Keskkonna Toetusjuht OÜ ei ole teostanud nimetatud kümnes lepingus kirjeldatud töid, sest töökoosolekud ei toimunud Keskkonna Toetusjuht OÜ-ga ning väidetavate tööde teostamise ajal ei eksisteerinud lepingu poolena märgitud Keskkonna Toetusjuht OÜ-d. Apellant nõustub VÕS § 635 lg 3 tõlgendusega, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti, kuid tsiviilasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Keskkonna Toetusjuht OÜ oleks volitanud kedagi teist töid teostama. Samas on tsiviilasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates tõendatud, et Keskkonna Toetusjuht OÜ, mis on äriregistrisse kantud alles 25.01.2012, ei ole teostanud töid. Apellant oli seisukohal, et kui 30.01.2012 kuupäeva kandvad kümme lepingut esitati 31.01.2012 suure hulga toetustaotluste vahel salaja P. Kärbergile allkirjastamiseks, ei ole taoline tegevus kooskõlas tsiviilõiguste heas usus teostamise põhimõttega. Tsiviilõiguste heas usus teostamiseks ei ole ka see, et Keskkonna Toetusjuht OÜ nõuab OÜ-lt Omedu Rand lepingu täitmist, kuid ta ise ei ole faktiliselt antud lepingu täitmises osalenud ega ole ka faktiliselt lepingus, mille alusel tasu nõutakse, viidatud töid teinud. Seega on hagiavalduse lisaks olevad lepingud ühepoolsed, mis ei saa tekitada OÜ-le Omedu Rand lepingule vastavaid kohustusi. OÜ Omedu Rand ega ka P. Kärberg ei olnud faktiliselt Keskkonna Toetusjuht OÜ lepingupartner, faktiliselt ei teinud

nimetatud äriühing kostjale teenuseid, samuti ei ole OÜ Omedu Rand volitanud Keskkonna Toetusjuht OÜ-d tegema tööd ega ka koostama PRIA-le toetusprojekte; 4) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et OÜ-l Omedu Rand ja Keskkonna Toetusjuht OÜ-l oli tahe sõlmida lepingud, selleks olid olemas kokkulepped, peeti läbirääkimisi ja tellija oli andnud ka juhised töö teostamiseks. Maakohus on jätnud arvestamata P. Kärbergi poolt vande all antud seletused, et hagiavaldusele lisatud lepingute sõlmimiseks ei olnud kummagi lepingupoole poolt esitatud pakkumist ja nõustumust ega muul viisil vastastikuseid tahteavaldusi, samuti ei olnud pooled saavutanud kokkulepet lepingu sõlmimiseks, mistõttu maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 9 lg-t 1. Samuti on maakohus esitatud tõendite pinnalt kohaldanud ebaõigesti VÕS § 29 lg-s 1 sätestatut ning lugenud, et poolte ühiseks tegelikuks tahteks on olnud sõlmida leping Keskkonna Toetusjuht OÜ-ga, sest P. Kärbergi poolt vande all antud seletused on vastupidise sisuga. Ekslik on maakohtu põhjendus, et kuivõrd P. Kärberg esindas mitut äriühingut ja R. Oitmaa tegutses mitme äriühingu kaudu, siis millise äriühingu nime alt R. Oitmaa tegutses, ei olnud OÜ Omedu Rand jaoks oluline, sest samamoodi olid P. Kärbergi ja R. Oitmaa vahel asjad käinud kolm aastat. P. Kärberg on vande all antud seletustes öelnud, et koostöö oli kestnud kolm aastat ning suhted põhinesid suusõnalisel kokkuleppel. Seega võib öelda, et tegemist oli usaldusel põhineva suhtlemisega, mida 31.01.2012 R. Oitmaa kuritarvitas, lisades toetusprojektidele lisaks allkirjastamiseks ka teenuse osutamise lepingud, kuigi taoliste lepingute sõlmimisest ei ole poolte vahel kordagi juttu olnud. Seega on maakohus põhjendamatult lugenud teenuse osutamise lepingud sõlmituks poolte vaba tahte ja läbirääkimiste tulemusena. P. Kärberg on kohtuistungil selgitanud, et OÜ Omedu Rand, P. Kärbergi ja R. Oitmaa (veel vähem Keskkonna Toetusjuht OÜ) vahel ei olnud avaldatud soovi teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks. Tsiviilasjas puuduvad tõendid, mis antud seisukoha ümber lükkaks; 5) puudus Keskkonna Toetusjuht OÜ-l nõue OÜ Omedu Rand vastu, mistõttu puudub ka nõue, mida oli võimalik loovutada hagejale Toetusjuht OÜ-le. Olukorras, kus Keskkonna Toetusjuht OÜ-l puudus nõue OÜ Omedu Rand vastu, kuivõrd Keskkonna Toetusjuht OÜ ei ole teostanud töid OÜ-le Omedu Rand, puudus Toetusjuht OÜ-l ka võimalus antud nõuet omandada. Kuivõrd maakohus on otsuses viidanud, et kostjad nõude loovutamisele muid vastuväiteid esitanud ei ole, kui see, et Keskkonna Toetusjuht OÜ-l nõue puudus, palub apellant ringkonnakohtul tuvastada, et Keskkonna Toetusjuht OÜ-l puudus nõue OÜ Omedu Rand vastu, mistõttu ei saanud nõude loovutamist Toetusjuht OÜ-le teostada. Kostja on esitanud ka tervikuna hageja poolt esitatud nõudele motiveeritud vastuväite ja selgitanud, miks hagejal puudub nõue, seega oleks tulnud maakohtul neid asjaolusid tervikuna ka nõude loovutuse seaduslikkuse puhul hinnata; 6) on maakohus TsMS § 231 lg-t 2 rikkudes lugenud kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, mida kostja pole tingimusteta ja selgesõnaliselt omaks võtnud. Omaksvõtu võimatus on seda enam selgitatav maakohtu enda poolt sedastatuga, et kostjad on väidetavalt kaudselt omaks võtnud teatud asjaolusid. TsMS § 231 lg 2 ei näe ette kaudset omaksvõttu. Kohus on ka ekslikult enne Keskkonna Toetusjuht OÜ asutamist toimunud võimaliku R. Oitmaa tegevuse ühildanud hilisema Keskkonna Toetusjuht OÜ tegevusega, seostades seda ebaõigesti väidetava omaksvõtuga; 7) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS §-i 76 ja § 82 lg-t 1. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et maakohus ei saa pooltevahelistes suhetes lähtuda hagiavaldusele lisatud kümnest teenuse osutamise lepingust, sest pooltel puudus tahe antud tingimustel lepingu sõlmimiseks. Juhul, kui ringkonnakohus peab pooltevaheliste suhete raames põhjendatuks lähtuda siiski hagiavaldusele lisatud kümnest lepingust, siis on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja nõue kostjate vastu oli muutunud sissenõutavaks. Maakohus on jätnud kohaldamata lepingute punkti 2.3., milles on kirjas, et tellija on kohustatud teenuse osutaja poolt esitatud arve tasuma 7 päeva

jooksul pärast arve esitamist. Apellant leiab, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuivõrd OÜ-le Omedu Rand ei ole väljastatud arveid, kuid just arvete väljastamisega on Keskkonna Toetusjuht OÜ sidunud lepingus tasude maksmise. Isegi kui kohus otsustas hagi rahuldada, ei oleks olnud võimalik rahuldada nõuet suuremas ulatuses kui 7080 eurot. Kuivõrd maakohus ei ole 26.01.2012 e-kirjast kui tõendist lähtunud ja kohtule ei ole esitatud arveid, on olemasolevate tõendite alusel tuvastatud, et Keskkonna Toetusjuht OÜ ei ole OÜ-le Omedu Rand arveid esitanud. Oluline on ka asjaolu, et kuigi arvete tegelik esitamine pole tõendamist leidnud, siis on Keskkonna Toetusjuht OÜ väitel tema väljastanud arved 26.01.2012, samas on väidetavad teenuse osutamise lepingud, mille alusel on justkui arved väljastatud, sõlmitud alles 31.01.2012. Maakohus on küll viidanud, et kohaldatavateks õigusnormideks on VÕS § 76 ja § 82 ning lähtuda tuleb lepingus märgitud tasu maksmise tähtaegadest, kuid samas on maakohus eksinud nõude sissenõutavaks muutumise tähtaja määratlemisel, mis on ilmselgelt viinud asjas ebaõige otsuseni. Seega on maakohus ebaõigesti arvestanud ka viivisevõlgnevuse, sest viivist ei saa arvestada nõuete eest, mis ei ole muutunud sissenõutavaks; 8) on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Maakohus ei ole analüüsinud tõendeid tervikuna, sealjuures P. Kärbergi poolt vande all antud seletusi selle kohta, et R. Oitmaa ainult tõstis dokumente ja näitas, kuhu allkiri kirjutada ning P. Kärberg ei saanud ühtegi dokumenti nendest lugeda, sest selleks ei olnud aega. Maakohus on ebaõigesti tuginenud lepingu p-is 3.2. sätestatud kinnitusele, et toetusprojektid on lepingu allkirjastamise ajaks üle vaadatud, kuivõrd tõendeid kogumis hinnates tuleneb, et tegelikkuses dokumente sel kuupäeval läbi ei vaadatud, mistõttu ei tugine maakohtu otsus asjas kogutud tõenditele. P. Kärberg on vande all selgitanud ja ka kohtuistungil näidanud dokumentide hulka viies kaustas, millele ta 31.01.2012 alla kirjutas ja tegemist oli väga suure hulga dokumentidega. Seega on asjakohatu P. Kärbergi kritiseerimine tema poolt suure hulga dokumentide vahel 31.01.2012 esitatud lepingute allkirjastamist, sest lähtuda tuleb lepingule allkirja saamise faktilisi ja tegelikke asjaolusid, mida on kirjeldanud vande all P. Kärberg.

eraisikule. Maakohus on ka selgitanud, et mistahes kostja selleteemalised väited ei saa õigusliku tagajärjena kaasa tuua lepingute kehtetust; 3) ei ole maakohus rikkunud TsMS § 231 lg-t 2. Maakohus on õigesti hinnanud tõendeid ning teinud tõendeid kogumis hinnates õige ja põhjendatud lahendi. Isegi kui ringkonnakohus peab põhjendatuks kostja väiteid TsMS § 231 lg 2 rikkumises maakohtu poolt, ei muuda see mitte kuidagi maakohtu otsuse põhjendatust ega õiguspärasust; 4) on maakohus õigesti tuvastanud, et nõue muutus sissenõutavaks 08.06.2012. Riigikohus on asunud seisukohale, et „ainuüksi asjaolu, et lepingujärgselt tehtud tööde eest ei ole üks pool esitanud nõuetekohast arvet, ei vabasta teist poolt tema lepingujärgsest kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Arve esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel. Kostja oleks pidanud tõendama, kas ja kuidas mõjutas hageja poolt arvete esitamata jätmine temapoolse kohustuse täitmist.“ Tasumisele kuuluv summa oli lepingutest üheselt ja selgelt tuvastatav. Seega on kostja väited on ainetud ning maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlusaluste lepingute preambulast nähtub, et lepingud on sõlmitud OÜ Omedu Rand, mida esindab P. Kärberg, ja Keskkonna Toetusjuht OÜ, mida esindab R. Oitmaa, vahel. Allkirjastades lepingud pidi P. Kärberg aru saama sellest, kes on teine lepingu pool. Arusaamatu on siinkohal apellandi väide, mille kohaselt 30.01.2012 kuupäeva kandvad kümme lepingut esitati 31.01.2012 suure hulga toetustaotluste vahel salaja P. Kärbergile allkirjastamiseks ning taoline tegevus ei ole kooskõlas tsiviilõiguste heas usus teostamise põhimõttega. Allkirjastades äriühingu nimel dokumente, sh ka vaidlusaluseid lepinguid, pidi P. Kärberg täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning hoolsuskohustus välistab juhatuse liikme poolt lepingute ning teiste dokumentide allkirjastamise nende sisuga tutvumata. Seega ei ole P. Kärberg ise, allkirjastades väidetavalt lepinguid nende sisuga tutvumata, käitunud vajaliku hoolsusega, ning alusetu on heita ette teisele lepingupoolele hea usu põhimõtte vastast käitumist.

erikokkulepe tasumise kohta jne) omaks võtnud, et nende taotlusprojektide koostamise eest, seega nende lepingute alusel, tasutud ei ole.“ Ringkonnakohus leiab, et viidatud lausest ei tulene, et maakohus oleks lugenud TsMS § 231 lg 2 mõttes kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et ta ei ole lepingutes märgitud taotlusprojektide koostamise eest tasunud. Vaatamata vaidlusaluse lause halvale sõnastusele on arusaadav, et maakohus, tuvastades asjas esitatud asjaolusid ja hinnates tõendeid, on asunud seisukohale, et kostja ei ole tasunud taotlusprojektide koostamise eest ei lepingupoolele ega ka mõnele teisele isikule.

teenuse osutajale. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et tasu nõue oli lepingute p 2.2. alusel sissenõutav kogu ulatuses 08.06.2012. Samas aga kuigi tasunõue on sissenõutav, välistab lepingute p 2.4. viivise nõudmise enne, kui on esitatud vastav arve (p 2.4. – tellija on kohustatud tasuma teenuse osutajale viivist 0,05% arve mittetasutud summalt iga arve maksmisega viivitatud päeva eest). Ringkonnakohus leiab, et arve esitamisega on võrdsustatud kostjale hagimaterjalide kättetoimetamine. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 29.11.2012 (I kd tl 65). Arvestades seda, et kostjale peaks jääma mõistlik aeg nõutava tasu maksmiseks, peab ringkonnakohus õigustatuks arvestada viivist alates 10. detsembrist 2012. Vastavalt lepingute p-le 2.4. on viivise määraks 0,05% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Seisuga 28.04.2014 on kostja viivituses 504 päeva. Arvestades viivise suuruseks 3,54 eurot päevas, on ajavahemiku 10.12.2012 – 28.04.2014 eest väljamõistmisele kuuluva viivise suuruseks 1784,16 eurot (504 päeva x 3,54 eurot = 1784,16 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.