Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Taotluse kohaselt oli võlausaldaja väljamaksmata jaotise suurus 130 728,21 eurot (94,17%). 19.09.2014 on võlgnik saatnud usaldusisikule e-kirja, milles märgib, et teeb XXX tööd. Seega saab võlgnik vähemalt Soome Vabariigi kuupalga alamäära, mis kindlasti ületab Eesti kuupalga alamäära. Seega oleks võlgnik pidanud kandma oma sissetulekutest Eesti kuupalga alammäära ületava osa usaldusisikule, kes omakorda pidanuks selle jagama võlausaldajate vahel nii, et Swedbank AS oleks saanud 94,17%. Kuna võlgnik oma kohustust täitnud ei ole, palub võlausaldaja kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Usaldusisik märgib, et alates 23.04.2013 kuni käesoleva ajani ei ole võlgnik ühtegi makset usaldusisikule teostanud tema andmetel seoses selleks vahendite puudumisega. Seetõttu ei ole usaldusisik ka ühtegi makset saanud võlausaldajatele teha. Usaldusisik täiendas oma aruannet ja teavitas, et 17.11.2014 e-kirjaga on võlgnik teavitanud, et teostas 50 euro suuruse makse. Usaldusisik teostas sellest võlausaldajatele maksed 20.11.2014. 26.11.2014 ärakuulamisel jäi võlausaldaja oma taotluse juurde märkides, et 1,5 aasta jooksul pole ühtegi makset laekunud ning pärast nendepoolse huvi tundmist laekus 50 eurot, mis läks kolme võlausaldaja vahel jagamisele. Usaldusisik pidas mõistlikuks mingisuguse kokkuleppe saavutamist. Võlgnik selgitas, et tema ülalpidamisel on 3 alaealist last, kellest üks on haige. Laps põeb ägedat luupõletikku ja ravi on kallis. Võlgnik on loobunud korterist, et kulusid kokku hoida. Ta töötab XXX, sissetulek on 2 000 eurot kuus. Kulutused eluasemele on 912 eurot. Võlgnik leidis, et ta ei ela üle oma võimete. Kohus andis menetlusosalitele aega kokkuleppe sõlmimiseks. Kokkuleppe mittesaavutamisel märkis kohus, et teeb lahendi 30.01.2015. 21.01.2015 teavitas usaldusisik kohut, et võlgniku ja võlausaldaja vahel on toimunud läbirääkimised, kuid paraku ei olnud need tulemuslikud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 kohaselt „kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.“ Sama paragrahvi lõige 2 punkt 2 järgi „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlausaldaja märkis taotluses, et 1,5 aasta jooksul ei ole võlgnik midagi tasunud ning esimene tasumine kogusummas 50 eurot kõigi võlausaldajate lõikes toimus pärast seda kui võlausaldaja tundis menetluse vastu huvi. Samas on võlgnik 19.09.2014 e-kirjas märkinud, et ta töötab XXX. Seega sai võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumisest (töötamisest XXX, mis võimaldaks võlausaldajatele makseid tasuda) teada mitte varem kui 19.09.2014; käesolev taotlus on esitatud 22.10.2014, s.o PankrS § 175 lg 5 sätetatud tähtaja raames. 19.09.2014 e-kirjas on võlgnik märkinud, et töötab XXX. Tema majanduslik olukord ei ole kõige parem, tööde hinnad on järsult kukkunud ja tööd on vähe. Võlgnik on vahetamas üürikorterit väiksema vastu, et hoida kokku kulusid Ta saaks maksta ca 40 eurot kuus (II kd, t lk 16). Usaldusisiku sõnul sellest e-kirjast nähtuvat makset tehtud ei ole (II kd, t lk 23). 50 euro suurune makse tehti 17.11.2014, s.o pärast võlausaldaja taotluse esitamist ja võlgniku poolt kättesaamist (II kd, t lk 25). Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et tema sissetulek on 2 000 eurot kuus, kuid kulutused eluasemele on 912 eurot ning tema ülalpidamisel on 3 last, kellest üks on raskelt haige ning ravi on kallis. Kohus mõistab laste ülalpidamise ja ravi toetamise vajadust, samuti seda, et

kulutused XXX asuvale eluasemele on kõrged. Samas ei tee see olematuks võlgniku PankrS § 173 sätestatud kohustust. Vastavalt PankrS § 173 lg 3 kohselt pidi võlgnik loovutama töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu usaldusisikule. PankrS § 173 lg 4 kohaselt pidi usaldusisik sellest tulust võlgnikule üle andma 25%. Seda tehtud ei ole. Situatsioonis, kus võlgnik saab tulu on sissetuleku usaldusisikule üle andmata jätmine PankrS § 173 nõuete rikkumine. Usaldusisik märkis ärakuulamisel, et on võlgnikku tagant utsitanud ning selgitanud tema kohustusi. Ka avalduses kohustustest vabastamiseks on võlgnik kirjalikult kinnitanud, et kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi (I kd, t lk 46). Seega on võlgnik teadlik oma kohustustest, jätnud tahtlikult raha usaldusisikule üle kandmata ning sellest väljendub võlgniku süüline PankrS § 173 sätestatud kohustuste rikkumine. Võlgniku e-kirjast nähtub, et varasemal perioodil oli võlgniku majanduslik seisund isegi parem, kuna tööd oli rohkem ja võlgnik elas kallimas üürikorteris. Seetõttu pidanuks võlgnikul olema võimalus võlausaldajate nõuete mingis ulatuses rahuldamisele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-46-13 märkinud, et PankrS § 171 lg 2 p-s 4 sätestatud eeldus on võlgniku pahatahtlikkust iseloomustav asjaolu. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et olukord, kus rohkem kui pooleteise aasta jooksul ei ole võlgnik tasunud vaatamata sissetulekule ühtegi makset, ei mahu viidatud Riigikohtu lahendis märgitud kriteeriumide alla. Samuti ei saa pidada võlgniku sissetulekut 2 000 eurot eriti raskeks majanduslikuks olukorraks. Kohus leiab, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg 3 sätestatud kohustust, s.o ei andnud saadud tulu üle usaldusisikule, ning võlausaldaja taotlus kohustusest vabastamisest keeldumiseks ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks on põhjendatud. PankrS § 175 lg 5 alusel keeldub kohus võlgniku kohustustest vabastamise ja lõpetab kohsutustest vabastamise menetluse. Sellega seoses vabastab kohus usaldusisiku tema kohustustest. PankrS § 175 lg 7 alusel avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.