2-09-619/22 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes puuduvad. Ajutise halduri tasu (PankrS § 150 lg 1 p 2), määratud Harju Maakohtu 21.04.2009 määrusega summas 17 600 krooni (1 124,85 eurot, netosummas 888,63 eurot), on ajutisele haldurile välja makstud. Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest (PankrS § 65 lg 1). PankrS § 65 lg 2 lause 1 sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. PankrS § 65 lg 5 lausete 1 ja 2 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras ja alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 65 lg 51 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud juhtudel võib kohus määrata haldurile PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära. Pankrotihaldur palub määrata halduri tasuks 4 065 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 1 341,45 eurot, kokku 5 406,45 eurot. Võlausaldajate üldkoosolek ja võlgnik on nõustunud sellega, kui halduri tasu suuruseks määrataks 4 065 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks (PankrS § 150 lg 1 p 5) Ajutise halduri kulutused menetluses puudusid. Pankrotihaldur on teinud menetluses vajalikke kulutusi kokku summas 15,36 eurot. Võlausaldajate üldkoosolek ja võlgnik on nõustunud pankrotimenetluse kuludega 15,36 eurot, millest moodustavad Swedbank Akstsiaseltsi ülekandekulud 2,58 eurot (sellest ülekandekulud summas 0,54 eurot ei ole veel kantud, vaid tekivad seoses halduri tasu ja sellega seonduva maksukohustuse tasumisega) ning riigilõivud 12,78 eurot pankrotimenetlusega seotud teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiseaduse § 11 või § 30 alusel on Swedbank Liising Aktsiaselts tasunud kohtu deposiiti 07.04.2009 summa 50 000 krooni (3195,58 eurot), mis tuleb tagastada. Kohtu deposiiti tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt pankrotiseaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule (PankrS § 30 lg 4).

PankrS § 169 lg 1 lause 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. RP on oma võlausaldajate (Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu, Swedbank Aktsiaselts ja AS VW) ees pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi kogusummas 138 818,64 eurot. PankrS § 170 lg 1 lause 1 järgi tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik esitas avalduse kohtule 07.07.2009, seega alles pärast võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist 25.05.2009. Samas tingis võlgniku avalduse hilise esitamise asjaolu, et teda ei oldud pankrotimääruse tegemisest teavitatud ning ja ta sai pankrotimäärusest teada juhuslikult oma endise abikaasa IP vahendusel. Seetõttu tuleks halduri hinnangul antud juhul aktsepteerida ka hilinemisega esitatud avaldust. PankrS § 170 lg 2 sätestab, et avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Halduri hinnangul vastab võlgniku avaldus PankrS § 170 lõikes 2 sätestatud nõuetele. PankrS § 171 lg 1 lause 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankrotiseaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 sätestab alused millele tuginedes võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Haldurile teadaolevalt käesoleval juhul selliseid aluseid ei esine. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajate üldkoosolek on nõustunud sellega, et võlgniku usaldusisikuks nimetatakse haldur Martin Pärn. Võlgnik on samuti nõustunud sellega, et tema usaldusisikuks nimetatakse Martin Pärn. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine on käesoleval juhul nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate huvides. RP on haldurile teatanud, et ta elab ja töötab RROy-s ning et Soomes saadava sissetuleku arvelt on tal eelduslikult võimalik võlausaldajatele igakuiselt tasuda 40-500 eurot sõltuvalt sissetuleku suurusest konkreetses kuus. RP teatas, et ta teeb tükitööd, mis on projektipõhine ja et tal on vaja pidada üleval ka oma kolme alaealist last ning maksta üüri ja muid elamiseks vajalikke kulusid Soomes. R P on haldurile veel teatanud, et tema palk olnud 1400 eurot netosummas kuus, aga on olnud ka kuid kus palk on olnud 400 eurot netosummas kuus. Halduri hinnangul tuleb arvesse võtta ka seda, et võlgnik elab ja töötab Soomes, kus elamiskulud on märkimisväärselt suuremad ja seega ei tohiks käesolevas asjas Eesti mittearestiva sissetuleku suurust ühes kuus rangelt kohaldada. Haldur toetab võlgniku avaldust tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja seda toetavad ka võlausaldajad, sest see võimaldab kõikide eelduste kohaselt täiendavalt vähendada RP kohustusi nende ees. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS § 30 lg 4, § 162, § 163 lg 4 ja § 171 lg 1 palub pankrotihaldur kinnitada RP (P , isikukood XXX, XXX) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada RP pankrotimenetlus; määrata pankrotihaldur Martin Pärna tasuks 4 065 eurot ja millele lisandub sotsiaalmaks 1 341,45 eurot, kokku 5 406,45 eurot pankrotivara arvelt Martin Pärna, arveldusarve nr XXXXXXXXXX, kasuks; kinnitada pankrotimenetluse kulud; vabastada pankrotihaldur Martin Pärn pankrotihalduri kohustustest; märkida määruses, et võlausaldaja Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) on raha saamata

summas 115,19 eurot (II järk), võlausaldajal Swedbank Aktsiaselts on raha saamata 130 728,21 eurot ja võlausaldaja VW AS on raha saamata summas 7 975,24 eurot); avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded; otsustada RP osas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja määrata menetluse algatamise korral RP usaldusisikuks Martin Pärn, ning tagastada Swedbank Liising Aktsiaseltsile tema poolt 07.04.2009 kohtu deposiiti tasutud 3 195,58 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 162 lg 1 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui 1) võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud; 2) pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud; 3) ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks. PankrS § 157 p 5 järgi lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Tutvunud RPpankrotimenetluse lõpparuandega ja selle lisadega asub kohus seisukohale, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg 1 p 2 nõuetele. Müümata pankrotivara ei ole, pankrotivarasse laekunud raha on jaotiste alusel välja makstud. RPpankrotimenetluse lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Haldur on avaldanud teate lõpparuandega tutvumise ja vastuväite esitamise võimaluse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.12.2012. Vastuväiteid lõpparuandele kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et RP pankrotimenetluse lõpparuanne kuulub kinnitamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele lõpparuande kinnitamisega. Kohus nõustub lõpparuandes märgitud pankrotihalduri hinnanguga, mille kohaselt ei ole RP maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. RPpankrotimenetluses tunnustatud nõuetest on võlausaldajatel raha saamata järgmiselt: Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) on raha saamata summas 115,19 eurot; Swedbank Aktsiaseltsil on saamata 130 728,21 eurot ning Viking Window AS-il on saamata 7 975,24 eurot. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks nimetatud nõuetele vastuväite esitanud, seega on käesolev kohtumäärus kooskõlas PankrS §-ga 168 nimetatud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära

kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvestatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 65 lg 5 lausete 1 ja 2 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras ja alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 65 lg 51 kohaselt võib kohus määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui: 1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane; 2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi; 3) kohus peab seda põhjendatuks. Käesolevas menetluses on halduri tegevuse tulemusel laekunud pankrotivarasse 21 570 eurot, millelt arvestatud halduri tasu PankrS § 651 lg 1 kohases alammääras oleks vastavalt: 2 556 + (21 570,25 - 12 801) x 11 % = 3 520,62 eurot (lisandub sotsiaalmaks 33%). Halduri tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud 21 570 eurolt arvestatud halduri tasu PankrS § 651 lg 2 kohases ülemmääras oleks vastavalt 3 706 + (21 570,25 - 12 801) x 12,5 % = 4 802,16 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks 33%). Pankrotihaldur taotleb alammäärast suurema pankrotihalduri tasu määramist, summas 4 065 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 1 341,45 eurot. Halduri on seisukohal, et tasu alammäära kohaldamine ei ole käesoleval juhul õiglane, kuna 21 570,25 eurot laekus pankrotivarasse just halduri poolt esitatud tagasivõitmise nõude tõttu, lisaks ei ole pankrotihaldur kasutanud kohtuvaidluses (IP) täiendavalt õigusabi (säästes seega vara kulutustelt õigusabile). Eeltoodust tulenevalt on halduri hinnangul käesoleval juhul põhjendatud alammäärast suurema halduri tasu määramine summas 4 065 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 1 341,45 eurot, kokku 5 406,45 eurot. Lisaks palub pankrotihaldur kinnitada pankrotimenetluses tehtud kulutused 15,36 eurot (sh pangakulu 2,58 eurot ja riigilõivud 12,78 eurot). Lõpparuandele lisatud RP võlausaldajate üldkoosoleku 26.11.2012-06.12.2012 protokolli ja võlgniku e-kirja 26.11.2012 kohaselt on võlgnik ja võlausaldajad nõustunud halduri tasuga summas 4 065 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 1 341,45 eurot ning halduri tehtud vajalike kulutustega 15,36 eurot. Tuginedes eeltoodule kohus leiab, et taotlus RP pankrotihaldurile tasu määramiseks alammäärast suuremas summas on põhjendatud ja seaduslik ning tuleb rahuldada. PankrS § 65 lg 51 punktidele 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus määrata haldurile PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane, kui haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi ning kui kohus peab seda põhjendatuks. Kohus on seisukohal, et alammäärast suuremas tasu määramine käesolevas menetluses on mõistlik ja põhjendatud, ei riku võlgniku ega võlausaldajate huve ning on kooskõlas pankrotimenetluses halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega, mistõttu kohus peab põhjendatuks määrata RP pankrotihalduri Martin Pärna tasuks 4 065 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 1 341,45 eurot, kokku 5 406,45 eurot pankrotivara arvelt. Tasu kuulub väljamaksmisele Martin Pärna, arveldusarvele nr XXXXXXXXXX. Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluse jooksul tehtud kulutused summas 15,36 eurot (sh pangakulu 2,58 eurot ja riigilõivud 12,78 eurot) on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kinnitada. Swedbank Liising Aktsiaselts on 07.04.2009 tasunud kontolt nr XXXXXXXXXXXX kohtu

tagatiste kontole deposiidi summas 50 000 krooni (3 195,58 eurot), maksekorralduse selgituses: pankrotimenetluse deposiit tsiviilasjas nr 2-09-619. PankrS § 30 lg 4 kohaselt kohtu deposiiti tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. RP pankrotimenetluse lõpparuandest ja pankrotiasja toimikust nähtuvalt ei ole deposiiti makstud summat pankrotimenetluses kasutatud. Pankrotimenetluse lõppemisega on ära langenud ka edaspidine deposiidi kasutamise vajadus, mistõttu tuleb kasutamata deposiidi summa 3 195,58 eurot tagastada makse teinud isikule, vastavalt PankrS § 30 lg-le 4. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb tagastada Swedbank Liising AS-ile tema kontolt nr XXXXXXXXXXXX 07.04.2009 kohtu deposiiti tasutud 3 195,58 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Martin Pärn käesolevas menetluses pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. RP on 07.07.2009 esitanud kohtule avalduse füüsilisest isikust võlgniku vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Vastuväiteid võlgniku avaldusele kohtule esitaud ei ole. Pankrotihaldur ja võlausaldajad toetavad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuna see võimaldab kõikide eelduste kohaselt täiendavalt vähendada RP kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnikul on kindel elu- ja töökoht , tema igakuiselt sissetulekult on eelduslikult võimalik maksta võlausaldajatele ca 40-500 eurot kuus, mistõttu on kohustustest vabastamise menetluse algatamine nii võlgniku kui tema võlausaldajate huvides. Halduri hinnangul tuleb arvesse võtta asjaolu, et võlgnik elab ja töötab Soomes, kus elamiskulud on märkimisväärselt suuremad, lisaks on võlgnikul üleval pidada kolm alaealist last, mistõttu ei tohiks käesolevas asjas Eesti mittearestiva sissetuleku suurust ühes kuus rangelt kohaldada. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes asjaolule, et kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankS § 171 lg 2 kohaselt välistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise, kohus leiab, et RP avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb pankrotiseaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. RP võlausaldajate 26.11.2012 – 06.12.2012 üldkoosoleku protokolli kohaselt toetab üldkoosolek ettepanekut nimetada RP kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Martin Pärn . Kohus leiab, et P võlausaldajate 26.11.2012 – 06.12.2012 üldkoosoleku ettepanekul tuleb nimetada RP kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Martin Pärn .