2-13-24910
Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Johannes Külaots
Määruse tegemise aeg ja koht
26.jaanuar 2015 Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-24910
Tsiviilasi
Osaühing AMELBAH (pankrotis) pankrotihalduri hagi D M ja V M vastu kahju hüvitamise nõudes Hageja: Osaühing AMELBAH (pankrotis) (RK 11130131, pankrotihaldur Tarmo Villman, IK XXX, e-post: XXX) Kostja I: D M (IK XXX) Kostja II: V M (IK XXX) Kostjate lepinguline esindaja: advokaat Margus Kiir (IK XXX, e-post: XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Kohtuistung
15.jaanuar 2015
2-13-24910
Määrus ei kuulu edasikaebamisele, kuna pooled loobusid edasikaebeõigusest.
Viru Maakohtu menetluses on Osaühing AMELBAH (pankrotis) pankrotihalduri hagi D M ja V M vastu kahju hüvitamise nõudes. Pooled esitasid 31.10.2014 tingimusliku kompromissi, milles pooled jõudsid kokkuleppele haginõude osas tingimusel, et kompromiss jõustub ja kuulub kohtu poolt kinnitamisele tingimusel, et kuni 31.12.2014.a on jõustunud Harju Maakohtu 30.09.2014 kohtuotsus tsiviilasjas 2-10-12856 ja A A, K K, O N, OÜ Vidkam on OÜ Amelbah (pankrotis) pankrotihaldurile üle andnud hoonestusõiguse Telliskivi tn 49, Tallinn, (registriosa nr 19422901) otsese valduse, mille üleandmise kohta on koostatud OÜ Amelbah (pankrotis) pankrotihalduri 2(4)
2-13-24910 Tarmo Villman ja A A, K K, O N, OÜ Vidkam esindaja poolt allkirjastatud üleandmisakt. Pooled paluvad kohtul vaadata käesoleva kompromissilepingu kinnitamine ja menetluse lõpetamine läbi kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning menetluse lõpetamisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Pooled loobusid edasikaebeõigusest ja poolte menetluskulud paluvad jätta poolte enda kanda. Samuti palusid pooled tühistada hagi tagamist ja saata määrus täitmiseks kinnistusosakonnale. 14.11.2014 kostjad teatasid kohtule, et eeltoodud tingimused on täidetud ning kompromiss on jõustunud. Kohtule on esitatud 06.11.2014 jõustunud Harju Maakohtu 30.09.2014 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-12856 ning 03.11.2014 Hoonestusõiguse Telliskivi 49, Tallinn üleandmist- ja vastuvõtmisakt. Hageja pankrotihaldur teatas aga 14.novembril 2014 kohtule, et kompromissi kinnitamiseks eelnema pidav otsese valduse üleandmine ei ole toimunud ja palus kompromissi mitte kinnitada. Kostjad teatasid 04.12.2014 ja hageja pankrotihaldur teatas 09.01.2015 kohtule, et kompromissi tingimused on nüüd täidetud ja kompromissi jõustumiseks nõutav vara pankrotihaldurile üle antud. Asja arutamiseks määratud ja 15.01.2015 toimunud kohtuistungil määras kohus teha kirjaliku määruse kompromissi kinnitamise kohta avalikult teatavaks 26.01.2015 kell 16.00.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 järgi kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled esitasid kohtule sõlmitud kompromissi, milles pooled leppisid kokku hagi nõudes. Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikkest tagajärgedest. Pooled leppisid kokku hagi tagamise meetmete tühistamises ning esitasid vastava taotluse kohtule.
3(4)
2-13-24910 TsMS § 386 lg 2 kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kohtumääruse jõustumisel tuleb tühistada hagi tagamine. TsMS § 389 lg 4 alusel peale jõustumist saata kohtumäärus hagi tagamiseks sissekantud keelumärgete kustutamiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale. Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest ja seega ei või määruse peale esitada määruskaebust.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt poolte kokkuleppele. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja oli vabastatud täielikult riigilõivu summas 950 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel ja riigilõivu summas 50 eurot tasumisest hagi tagamise taotluse esitamisel Viru Maakohtu 23.05.2013 määrusega (köide t.l. 121-123). Hagejal on õigus poole riigilõivu tagastamisele seoses kompromissi sõlmimisega. Eesti Vabariigi nõue hageja vastu menetlusabi kulu 1000 eurot hüvitamiseks tuleb vastavalt võlaõigusseaduse § 197 lg 1 tasaarvestada hageja nõudega Eesti Vabariigi vastu poole riigilõivu 500 eurot tagastamiseks. Riigituludesse hüvitatav tasumata riigilõiv moodustab 500 eurot. TsMS § 190 lg 7 alusel mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis. Tulenevalt sellest, et pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, leiab kohus, et hageja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ja hageja menetlusabi kulud summas 500 eurot tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.