2-14-61702/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

12.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus 28.11.2014 esitas võlgnik XXXkohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks aja avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Harju Maakohus nimetas 08.12.2014 ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik on vallaline, lapsi ja teisi ülalpeetavaid ei ole. Harju Maakohtu 23.11.2011 otsusega kriminaalasjas 1-10-5608 mõisteti võlgnik süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi ning talt mõisteti välja kokku 173 081,35 eurot kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks, samuti kaitsjatasu ning sunniraha. Sealhulgas 27 800 eurot on välja mõistetud solidaarselt XXX. Otsuse tegemise ajal võlgnik töökohta ei omanud. Käesoleval ajal töötab võlgnik taksojuhina OÜ-s XXX töötasuga 355 eurot kuus. Võlgniku suhtes on kohtutäiturite menetluses kokku 26 täiteasja. Võlgnik on muutnud oma nime järgnevalt: XXX, siis XXX ja hetkel XXX. Võlgniku elukohaks on rahvastikuregistri andmetel XXX, kuid tema enda andmeil on elukohaks kinnistu XXX, Tallinn, mille omanikuks on XXXOÜ. Kuna kinnistu osas on pooleli vaidlused, siis võlgnik üüri kellelegi ei tasu. Võlgniku andmeil tal mingit kinnis- või vallasvara ei ole. Ainukeseks sissetulekuks on alammääras (355 eurot kuus) töötasu. Ka ei olevat võlgnikul nõudeid kolmandate isikute vastu. Tegelikult on Maanteeameti vanas registris arvel võlgnikule kuuluv 1982 valmistatud sõiduauto Volkswagen Golf (reg.nr XXX), mida aga tõenäoliselt olemas enam ei ole, sest uude registrisse teda kantud ei ole (st, et sõiduk ei oma kehtivat ülevaatust ja/või liikluskindlustust). Arvestades sõiduki vanust (ca 33 aastat) ei oleks sõidukil ka märkimisväärt väärtust. Veel omab võlgnik kohtu registriosakonna andmeil 100% osalust OÜ-s XXX (reg.kood XXX, registreeritud 2008) ja on ka selle juhatuse liikmeks, kuid ühtegi majandusaasta aruannet äriühing esitanud ei ole, põhikapital on näidatud kroonides ja registriosakond on teinud äriühingule kustutamishoiatuse. Võlgnikul on kontod AS-is Swedbank, AS-is SEB Pank, AS-is Krediidipank, AS-is Versobank ja Nordea Pank Eesti

Filiaalis, kuid kokku on neil ainult 49,61 eurot. Teistes Eesti pankades võlgnikul kontosid ei ole. Ehitusregistri andmeil ei oma võlgnik ehitisi vallasvarana. Kinnistusraamatu andmeil ei oma võlgnik kinnisasju ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil puuduvad tal väärtpaberid, arvestamata kohustuslikku pensionikindlustust. Võlgnik on ajutist haldurit vastuses tema järelepärimisele informeerinud enda võlgadest kogusummas 309 845,94 eurot (pankrotiavalduse kohaselt 323 845 eurot), kuid suuliselt tunnistas võlgnik, et esitatud nimekirjas ei kajastu mitmeid väiksemaid võlgasid. Ka pole nende hulgas näidatud täitekulusid. Võlgade näol on peamiselt tegemist tagastamata laenudega ja kriminaalasjas tehtud otsusega kannatanutele väljamõistetud kahjuhüvitistega. Võlgnikul on kohustusi kokku üle 300 000 euro, vara koosneb peamiselt alammääras saadavast igakuisest töötasust. Osalus kustutamishoiatuse saanud ja majandustegevust mitteomavas äriühingus mingit reaalset väärtust ei oma. Väärtust ei oma ka 33 aasta vanune sõiduauto Volkswagen Golf. Kuna igakuisest laekumisest kehtiva alampalgamäära ulatuses võlgnikult raha kinni pidada ei saa ja võlgnevus on väga suur, siis on ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutine. Juhindudes PankrS § 31 lg 4 on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole ajutisele haldurile teada. Võlgnikul käesoleval ajal teadaolevast varast ja sissetulekust ei piisa pankrotimenetluse mõistlike kulude katmiseks, rääkimata võlausaldajate nõuete rahuldamisest. Kui võlgniku sissetulekust ei ole võimalik katta pankrotimenetluse mõistlikke kulusid, siis PankrS § 30 lg 1 kohaselt tuleb sellisel juhul kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha tähtajaks ei tasuta, siis PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb menetlus võlgniku pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Haldur teeb ettepaneku määrata kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1500 eurot. Maksejõuetuse tekke põhjusteks on võlgnik pankrotiavalduse lisas märkinud töökoha kaotust 2007 ja 2007 - 2011 alustatud ettevõtlusprojektide ebaõnnestumist ehk majandussurutist ja ebaõigeid investeerimisotsuseid. Osaliselt ajutine haldur sellega nõustub, kuid samas tuleb märkida, et võlgniku võlad on suures osas tekkinud ka seoses tema ebaseadusliku tegevusega, mille eest võlgnik on kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud ja temalt suhteliselt suures summas kannatanutele tekitatud kahju välja mõistetud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsniku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule 16.01.2015 avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks üle 300 000 euro. Vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, puudub. Vara koosneb peamiselt alammääras saadavast igakuisest töötasust. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 720 eurot ja kulutuste hüvitiseks 42 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 720 eurot ja kulutuste hüvitiseks 42 eurot, milline tuleb jätta võlgniku kanda. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik