Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur vormistas end võlgniku pangakontode kasutajaks, määras võlgnikule pangakontolt kasutatava raha limiidi, tegi väljamakseid menetluskulude katteks. Võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole raha saadud. Võlausaldaja Saamata jäänud summa XXX Võlgnik ühegi võlausaldaja nõude tunnustamisele vastu ei vaielnud. Andmed pankrotimenetluses esitatud ja esitatavate hagide kohta. Pankrotimenetluses haldur hagisid ei esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulusid ei ole pankrotivara arvel kantud. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused moodustasid 42 eurot ning need on talle pankrotivara arvel hüvitatud. Halduri tehtud vajalikud kulutused moodustavad 278,12 eurot, millest on haldurile hüvitatud 5,01 eurot. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega kohustustest vabastamise avalduse. 04.09.2015. a toimus võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorras oli ülevaade pankrotimenetluse kuludest ja kohtule ettepaneku tegemine usaldusisiku määramiseks. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud ja usaldusisiku kandidaati välja pakkunud ei ole. Haldur saatis enne koosolekut 31.08.2015. a lisaks teadaandele Ametlikes Teadaannetes võlausaldajatele meilitsi koosoleku kokkukutsumise teate, milles palus avaldada ka koosolekul mitte osalemise korral oma seisukoha menetluskulude ja halduri tasu osas, samuti palus teada anda võimalikest usaldusisiku kandidaatidest. Ükski võlausaldaja kirjale ei vastanud. Käesoleval ajal on võlgnik end registreerinud töötuna ja täiendab end Töötukassa toel keevitaja erialal. Maksejõuetuse põhjused. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks on võlgniku ebaseaduslik tegevus, mille eest ta on kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud ja temalt suhteliselt suurtes summades kannatanutele tekitatud kahju välja mõistetud. Pankrotihalduri tasu. Koos pankrotimenetluse lõpetamise taotlusega esitas haldur kohtule ka halduri tasu määramise ja menetlusabi andmise taotluse, paludes määrata võlgniku XXXpankrotihalduri tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks ning anda halduri tasu väljamaksmiseks menetlusabi summas 397 eurot. Halduri tasu välja maksta OÜ-le Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid. Haldur palus kinnitada ka menetluskulud summas 278,12 eurot ja välja mõista need võlgnikult seni haldurile hüvitamata osas, summas 273,11 eurot, haldurile välja. 29.09.2015. a esitas võlgnik kohtule taotluse 16.09.2015. a kohtumääruses määratud deposiidi maksmise tähtaja pikendamiseks kuni 30. detsembrini 2015. a. Taotluse kohaselt on võlgnik oma majandusliku seisundi parandamiseks omandanud C kategooria juhiloa, läbinud veoautojuhi 70 tunnise ametikoolituse ning läbinud CE kategooria koolituse ja ARK teooriaeksami. On ka peetud eelkõnelused mitme firmaga, kes on huvitatud töölepingu sõlmimisest ning võimalik on tööle asuda orienteeruvalt oktoobri keskpaigast. Nendel asjaoludel kinnitas võlgnik, et suudab kohtu poolt määratud deposiidi ise tasuda. Peale kohtu poolseid selgitusi palus võlgnik 12.10.2015. a e-kirjas mitte võtta arvesse võlgniku poolt 29.09.2015. a esitatud taotlust. Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 16.09.2015. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku XXX(pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 500 eurot 01. oktoobriks 2015. a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri poolt esitatud aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks kuriteo tunnustega tegu (mille eest on võlgnik süüdi mõistetud ja temalt suhteliselt suurtes summades kannatanutele tekitatud kahju välja mõistetud). Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Kalle Mõtsnik võlgniku XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihalduri poolt kohtule esitatud halduri tasu määramise ja menetlusabi andmise taotluse kohaselt on halduril kulunud oma ülesannete täitmiseks kokku 7 tundi. Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 7 töötunni eest 630 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks. Lõpparuande kohaselt ükski võlausaldaja 04.09.2015. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekule (mille päevakorras oli mh ülevaade pankrotimenetluse kuludest) ei ilmunud ning kuigi haldur palus enne koosolekut saadetud e-kirjas võlausaldajatel avaldada oma seisukoht menetluskulude ja halduri tasu osas ka koosolekul

mitte osalemise korral, ükski võlausaldaja kirjale ei vastanud ega oma seisukohti ei avaldanud. Kohus ei pea halduri tasu kinnitamisel vajalikuks võlgnikku ära kuulata. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri Kalle Mõtsnik töötasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot. Haldur palub anda halduri tasu väljamaksmiseks riigi menetlusabi summas 397 eurot ning välja maksta halduri tasu OÜ-le Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku XXX(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks (ning PankrS § 193 lg-st 4 tulenevalt ka sotsiaalmaks). Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub kinnitada menetluskulud summas 278,12 eurot. Lõpparuande kohaselt koosnevad seni kinnitamata pankrotimenetluse kulud erinevatest bürookuludest (üür, kommunaalkulud, telefon, elekter, valve, kantseleikaubad, IT jne). Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Seega kuuluvad pankrotimenetluse kulud summas 278,12 eurot kinnitamisele. Esitatud aruande kohaselt on pankrotimenetluse kuludest summas 278,12 eurot pankrotivara arvel pankrotihaldurile hüvitatud 5,01 eurot, menetluskulud hüvitamata osas, so summas 273,11 eurot, palub haldur välja mõista võlgnikult. Kuivõrd kohus jätab PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 172 lg 2 alusel pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda, tuleb võlgniku XXX pankrotimenetluse kulud hüvitamata osas, summas 273,11 eurot, välja mõista võlgnikult XXX pankrotihaldur Kalle Mõtsnik kasuks. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. XXX on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku XXX kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta

usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest nõustub kohus halduri ettepanekuga, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kuivõrd pankrotihaldur on lõpparuandes märkinud, et võlgniku maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks on võlgniku ebaseaduslik tegevus, mille eest ta on kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud ja temalt suhteliselt suurtes summades kannatanutele tekitatud kahju välja mõistetud, peab kohus vajalikuks ka selgitada, et tulenevalt PankrS § 176 lg-st 2 ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.