Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. XXXOÜ esitas 10.11.2014 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: XXXOÜ (võlgnik) kanti äriregistrisse 11.05.2005. Võlgniku juhatuse liikmeks oli 15.10.200812.05.2014 XXX , 12.05.2014-21.08.2014 XXX ja alates 21.08.2014 XXX . Võlgniku osanikeks on XXX , XXX , XXX ja XXX . Võlgniku osakapital on 1 294 000 krooni. Pankrotiavalduses teatab võlgniku esindaja, et: majandustegevus (spordikaupade jae- ja hulgimüük) oli läbi aastate kahjumlik; kahjumi tekitatud käibevahendite nappust püüdsid osanikud kompenseerida laenudega; üheks osanikuks oli ka 25.02.2013 pankrotistunud XXX OÜ; XXX OÜ pankrotihaldur Maire Arm esitas 10.01.2014 võlgniku vastu hagi laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks summas 54 187,43 eurot; hinnates kohtuvaidlusest tulenevaid riske keeldusid omanikud loobumast oma nõuetest võlgniku vastu; kohtuvaidlus tõi kaasa täiendavaid kulusid, mis jooksvat kahjumit veelgi suurendas; võlgniku omakapital on negatiivne. Vastuses ajutise halduri teabenõudele selgitab võlgniku esindaja, et: viimase 2 aasta jooksul põhivaraga suuremaid tehinguid tehtud ei ole; majandustegevus lõppes 2014 lõpus; bilansis, milles andmed esitatud seisuga 31.10.2014, ei ole midagi muutunud; varade nimekirjas kajastatud nõue XXX vastu (laekumata arve) summas 39,92 eurot on tõenäoliselt mittelaekuv; puuduvad kehtivad töölepinguid ja puuduvad kohustused endiste töötajate ees; puuduvad üüri-, rendi- ja liisinglepingud; raamatupidamisdokumentatsioon on OÜ XXX valduses; lõpetamata on üks kohtuvaidlus tsiviilasjas 2-14-1125 XXX OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi laenulepingutest tulenevate kohustuste summas 54 187,43 eurot täitmise nõudes või alternatiivselt tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudes. Tehinguid, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja sõnul puuduvad. Võlgniku bilansis on seisuga 31.10.2014 on vara kokku 1004 euro väärtuses. Swedbank arvelduskontol on 992 eurot. Võlgniku varade nimekirjas märgitud nõue XXX vastu on lootusetu. Võlgnikul puudub muu vara, sealhulgas puudub põhivara, osalused äriühingutes ja väärtpaberid, puuduvad sõidukid ja kinnisasjad. Võlgniku vara arvelt saab pankrotimenetluse kulusid katta summas kuni 992 eurot. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud vara ja võlgade nimekirjas on võlgade suuruseks kokku 49 194,84 eurot, mis kõik on kohustused võlgniku lähikondsete ees, sh osanikud ja juhtorganite liikmed või nendega seotud äriühingud. Maksuvõlg tänase seisuga puudub, lühiajaline maksuvõlg esines 2013. Krediidiinfo andmetel võlgnikul muud varasemad maksehäired puuduvad. Kohtuvaidluses tsiviilasjas nr 2-14-60597 ei ole XXX OÜ (pankrotis) kasuks kohtuotsust tehtud ja menetlus on peatatud. Võlgnik ei tunnista OÜ XXX (pankrotis) nõuet ja ei ole taolist kohustust ka oma bilansis ega kohustuste nimekirjas kajastanud. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus 49 194,84 eurot, mis veelgi suureneb lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Võlgnik on äriregistrile esitanud 2012 majandusaruande, kuid 2013 kohta mitte. Koos pankrotiavaldusega kohtule esitatud finantsdokumendid on igati korrektsed. Võlgniku finantsandmetest nähtub, et viimasest kuuest majandusaastast olid kahjumlikud viis. Võlgniku omanikud on teinud majandustegevuse jätkamiseks suuri pingutusi, andes võlgnikule laene. Kuid majandustegevus tootis peaaegu igal aastal kahjumit juurde ja käibevahendite juurdeandmine ei viinud lahenduseni – võibolla oleks tulnud õigeaegselt muuta ärimudelit, partnereid, juhtimise ja

kontrolli võtteid, vahetada töötajaid jne. Püsiv maksejõuetus selgus juhtkonnale novembrikuu alguses ja pankrotiavaldus esitati 10.11.2014, s.o. mõistliku tähtaja jooksul. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4). Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest: teadaolevate võlgade suuruseks on 49 194,84 eurot kuid vara vaid 992 eurot; netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid saneerimismenetlust või kompromissi; majandustegevus on lõppenud, omakapital on negatiivne, võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ning on esitanud pankrotiavalduse, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on „muu asjaolu“ PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku valed äriotsused, sealhulgas nõrk äriplaan, mistõttu pikaaegne kahjum muutis omakapitali negatiivseks. Püsiv maksejõuetus selgus juhtkonnale novembri alguses, kui seisuga 31.10.2014 koostatud bilansist ja kasumiaruandest nähtus majandusliku olukorra jätkuv halvenemine. Puuduvad konkreetsed andmed tagasinõutava vara kohta või tehingutest, milliseid peaks tagasi võitma. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 287 mõttes. Kuna võlgnikul vara puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu kui keegi tasub pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 3500 eurot. Dokumentide hoidjaks palub ajutine haldur määrata juhatuse liikme. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 49 194,84 eurot, kuid vara on üksnes 992 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 18.12.2014 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku

võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3500 eurot hiljemalt 07.01.2015. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks XXX . PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1080 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasu tuleb välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.