Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
7. jaanuar 2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-48040
Tsiviilasi
FIE Igor Maruse pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26.08.2014 määrus võlausaldajatele häälte arvu määramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Swedbank määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad Võlgnik FIE Igor Marus (pankrotis, registrikood 10671056, asukoht XXXX XXXX, XXXXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX), pankrotihaldur Ly Müürsoo (Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn) Võlausaldaja I AS Swedbank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), esindaja Raimo Juurikas Võlausaldaja II MS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XX-X XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja adv Terje Eipre Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Pärnu Maakohtu 26.08.2014 määrus tühistada osas, millega määrati FIE Igor Maruse (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul MS-le 1374 häält ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata MS-le 193 häält. Maakohtu määrus jätta muutmata AS-le Swedbank 1795 hääle määramise osas. Määruse resolutsioon tervikuna sõnastada järgmiselt: Määrata FIE Igor Maruse (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul hääled järgmiselt: - MS-le 193 häält, - AS-le Swedbank 1795 häält. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata.
Menetluse käik 23.03.2009 esitas FIE Igor Marus avalduse enda pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 27.10.2009 määrusega kuulutas kohus välja FIE Igor Marus (pankrotis, võlgnik) pankroti ning määras pankrotihalduriks Ly Müürsoo. 18.08.2014 toimus võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorras oli võlgniku kompromissettepaneku läbivaatamine. Haldur teavitas koosolekul, et võlausaldaja AS Swedbank on 15.08.2014 esitanud nõudeavalduse täienduse summas 648 135, 82 eurot. AS Swedbank esindaja vaidles vastu seisukohale, et kompromissi on võimalik läbi vaadata enne panga täiendava nõude tunnustamist. Nõudeavalduse täienduse kohaselt sõlmisid AS Swedbank, AS Swedbank Liising ja võlgnik 26.05.2006 kinnistu müügilepingu, hüpoteegi koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt seati AS Swedbank kasuks Tallinnas XXXX-XXXXX XX asuvale kinnistule esimesele järjekohale hüpoteek summas 2 443 078, 82 eurot. Igor Marus oli lepingu sõlmimise ajal abielus VM-ga, nad ei olnud sõlminud abieluvaralepingut ning seetõttu oli XXXX-XXXXX XX kinnistu nende ühisvara ning võlgnik ja VM olid AS Swedbank ees solidaarvõlgnikud. Kuna kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud nõue VM-e vastu on suurenenud lisandunud viiviste arvelt, siis täiendas AS Swedbank oma nõuet nimetatud viiviste võrra. Haldur andis 18.08.2014 üldkoosolekul osalejatele hääli järgmiselt: MS - nõue 192 920, 22 eurot, hääli 193; MS - nõue 1 180 871, 47 eurot, hääli 1181; Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) - nõue 25 143,85 eurot, hääli 25; AS Swedbank - nõue 1 794 943 eurot, hääli 1795, ning nõue 648 135, 82 eurot, hääli 648; VL - nõue 27 411, 19 eurot, hääli 27; OÜ Talnalus - nõue 44 173, 62 eurot, hääli 44. Haldur põhjendas häälte andmist ka tunnustamata nõuete alusel võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega. AS Swedbank seisukoht Võlausaldaja AS Swedbank vaidlustas 18.08.2014 üldkoosolekul MS-le antud hääled ning esitas vastuväite MS-le häälte määramisele rohkem kui 192 920, 22 euro eest. MS-i nõue FIE Igor Maruse (pankrotis) pankrotimenetluses on pankrotihalduri ja AS-i Swedbank poolt osaliselt vaidlustatud ja ei ole seetõttu tunnustatud nõue (tsiviilasi nr 2-13-20257). Vastuväited nõudele põhinevad osaliselt ekspertiisaktil, mille kohaselt põhineb vähemalt osaliselt MS-i nõue võltsitud dokumentidel. Arvestades MS-i nõude suurust, siis on see määrava tähtsusega kompromissi vastuvõtmisel. AS Swedbank hinnangul oli alus jätta MS-le tunnustamata nõude alusel hääled andmata ja isegi kui võlausaldajad võtavad vastu kompromissiotsuse, siis on kohtul alust jätta selline kompromiss kinnitamata. MS-i seisukoht Võlausaldaja MS vaidlustas 18.08.2014 üldkoosolekul AS-le Swedbank antud 648 lisahäält põhjendusega, et AS Swedbank 15.08.2014 esitatud täiendav nõudeavaldus on alusetu – avaldus tugineb ebaõigetel põhjendustel ning kontekstivälisel Riigikohtu lahendi analüüsil. MS palus vähendada AS-le Swedbank antud häältearvu 648 135, 82 euro ehk 648 hääle võrra ning jätta tähelepanuta AS-i Swedbank vastuväite MS-le häälte arvu määramise osas. Võlausaldaja märkis, et 26.05.2006 sõlmitud kinnistu müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping on allkirjastatud FIE Igor Maruse (pankrotis) poolt ning vastavad kohustused on võetud FIE majandustegevuse huvides. Tegemist ei ole perekonna huvides võetud abikaasade solidaarkohustusega. Samuti puudub vastav notariaalselt tõestatud kokkulepe, kus VM oleks võtnud
kohustuse seada ühisvarale hüpoteek üheskoos kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Laenukohustus on võetud VM-ga eelnevalt kooskõlastamata. VM pole AS Swedbank nõude aluseks olevat laenulepingut ega hüpoteegi seadmise lepingut allkirjastanud ning tehingu tegemisel puudus VM-e igasugune sellesisuline nõusolek. Füüsilisest isikust ettevõtja kohustused ei ole kindlasti abikaasade ühised kohustused. Seega on AS Swedbank poolt esitatud täiendav nõudeavaldus summas 648 135,82 eurot alusetu. AS Swedbank on tuginenud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.05.2014 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, leides kontekstiväliselt, et viivist ning intresse saab nõuda ka ühe abikaasa pankrotiperioodi eest. AS Swedbank on jätnud tähelepanuta, et viidatud lahendis on käsitletud olukorda, kus tegemist oli abikaasade poolt ühiselt sõlmitud eluasemelaenu ja hüpoteegi seadmise lepingutega, millisel juhul eluase oligi soetatud perekonna huvides ning lepingud ühiselt allkirjastatud. Käesolevas asjas ei ole VM laenulepingut sõlminud või sellega ühinenud ega andnud nõusolekut alluda kohesele sundtäitmisele. Õiguslikult korrektset seisukohta VM-e ja FIE Igor Maruse (pankrotis) vastutuse osas ei saa võtta enne, kui ei ole jõustunud tsiviilasjas nr 2-12-23336 tehtav kohtuotsus. AS Swedbank täiendavale nõudeavaldusele lisatud võlaarvestus on täiesti arusaamatu ning arvutuskäik puudub. Selgusetu on, kuidas saadi võlaarvestuse viimasele reale kokku 4 284 905, 28 eurot. Samuti ei ole põhjendatud viivisenõue suuremas summas kui põhinõue ehk mitte üle 1 633 717, 55 euro. Kuna AS Swedbank ütles laenulepingu nr 06-085720-JI üles 01.09.2009, siis on VM-e vastu esitatavad viivisnõuded aegunud. AS Swedbank väited MS-i nõude dokumentide võltsituse kohta on paljasõnalised ja vastuolus ekspertiisiaktiga. 02.04.1993 laenulepingu lisa nr 2 on koostatud Tallinnas 07.01.2008. Seetõttu on tsiviilasja 2-10-15129 toimiku leheküljel 40 tegemist ilmselge tõlgi trükiveaga (kuupäeva 04.01.1994 asemel peab olema 07.01.2008, mida saab lihtsasti kontrollida lisa 2 vene keelse originaalteksti võrdlemisel tõlkega). Nõue põhineb 02.04.1993 ja 15.01.2001 sõlmitud laenulepingutel ning 01.09.2009 tsessioonilepingul. Põhisummas on nõue osaliselt ka juba tunnustatud, seega peab saama tunnustatud ka intressi nõue. Esimese astme kohtu määrus Pärnu Maakohtu 26.08.2014 määrusega määrati FIE Igor Marus (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul hääled järgmiselt: MS-le 1374 häält ja AS-le Swedbank 1795 häält. Kohus nõustus MS-i vastuväitega mitte anda AS-le Swedbank hääli täiendava nõude alusel. Kohtu hinnangul on AS Swedbank esitatud nõue ebaselge ja kuigi võlausaldaja esindaja selgituse kohaselt on tegemist solidaarvõlgniku VM vastu esitatud nõudelt arvestatud viivisega, ei kajastu see esitatud arvestuses üheselt ja selgelt. Häälte määramisel tuleb lähtuda sellest, kas võlausaldaja on oma nõude olemasolu usutavaks muutnud. AS Swedbank seda käesolevas menetluses teinud ei ole, mistõttu ei võtnud kohus häälte määramisel arvesse täiendavalt esitatud nõuet. Täiendava nõude esitas võlausaldaja koosolekule eelneval päeval. Seaduse kohaselt tulnuks nõude suurust tõendavad dokumendid esitada kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ehk siis hiljemalt 13.08. Seega on täiendav nõue esitatud seadusega ettenähtud tähtaega rikkudes. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus AS-le Swedbank hääled täiendava nõude osas määramata ja määras häälte arvuks 1795 häält. AS Swedbank vastuväidete kohta MS-le antavate häälte osas märkis kohus, et 24.01.2013 määrusega on kohus andnud MS-le 1374 häält ning määrus on jõustunud. AS-i Swedbank vastuväited ei andnud alust eelnevalt määratud häälte muutmiseks. Riigikohus on 24.05.2005 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-05 asunud seisukohale, et kompromissi tegemise otsustamisel on pankrotiseaduse (PankrS) § 180 lg 3 järgi hääleõigus ka võlausaldajal, kelle nõudele esitati kaitsmisel vastuväide, st kelle nõue jäi tunnustamata ja kelle nõude
tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei ole kompromissotsuse tegemise hetkeks lõppenud. Sellisel juhul osaleb võlausaldaja kompromissettepaneku hääletamisel nõude alusel, mis on kindlaks määratud käesoleva seaduse § 82 lõike 4 kohaselt. Antud juhul on MS-i nõude üle peetavas kohtumenetluses vaidlus lõpetamata. Tõendiks, mis võiks olla häälte määramise aluseks oleva nõude vähendamiseks, võis maakohtu hinnangul olla kohtuotsus nõude tunnustamata jätmise kohta, kuid seda käesoleval ajal tehtud ei ole ja seetõttu määras kohus võlausaldajale sama arvu hääli nagu on määratud eelnevas menetluses. Määruskaebus Võlausaldaja AS Swedbank palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning määrata uue määrusega MS-le 0 häält ja AS-le Swedbank 2443 häält. Alternatiivselt palub AS Swedbank maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi Pärnu Maakohtule uueks läbi-vaatamiseks. AS Swedbank palub jätta menetluskulud MS-i kanda. MS-le määratud 1374 hääle osas märgib kaebaja, et võlgniku pankrotimenetluses toimus 02.04.2013 täiendav nõuete kaitsmise koosolek, kus kaebaja ja haldur vaidlustasid MS-i nõude, mis ületas 192 920, 22 eurot. Täiendava nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise põhjuseks oli see, et tsiviilasjas nr 2-10-15129 tuvastati, et MS-i nõue põhineb osaliselt võltsitud andmetel ja tõendatuks saab lugeda MS-i nõuet võlgniku vastu üksnes summas 192 920, 22 eurot. Seega on pärast kohtu poolt MS-le häälte määramist leidnud aset PankrS § 82 lg 7 sätestatud uute asjaolude ilmnemine ehk on põhjendatud MS-i häälte uus määramine. Võlausaldaja esitas kohtule oma vastuväited MSi häälte määramise osas, kuid maakohus neid ei hinnanud, vaid väitis, et 24.01.2013 määrusega on hääled MS-le määratud ja puudub alus määratud häälte muutmiseks. Maakohus oleks pidanud hindama häälte määramisel asjaolu, et 02.04.2013 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid haldur ja AS Swedbank MS-i nõude põhjendusel, et tema nõue põhineb olulises osas võltsitud andmetel. Pangale 648 hääle mittemääramise osas märgib kaebuse esitaja, et PankrS § 82 lg 3 kohaselt määrab haldur võlausaldajatele hääled nõudeavaldusega esitatud dokumentide alusel. Häälte andmise staadiumis ei saa kohus hinnata nõude sisu sellisel määral, nagu seda tehakse nõuete kaitsmise koosolekul. Formaalselt on kaebaja nõue tõendatud ning esitatud dokumentide põhjal on võimalik kaebajale hääled anda. MS-i poolt esitatud kirjalik vastuväide väljub häälte määramise vaidluse piiridest. Haldur tutvus AS Swedbank esitatud täiendava nõudeavaldusega ja pidas põhjendatuks kaebaja esitatud nõudeavalduse alusel hääled anda. Maakohus heitis pangale ette, et seaduse kohaselt tulnuks nõude suurust tõendavad dokumendid esitada kolm tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist, kuid nõudeavaldus esitati koosolekule eelneval päeval. Samas ei ole see rikkumine oluline, kuna haldur jõudis nõudeavaldusega tutvuda ja anda ka vastavalt nõudele hääled, samuti jõudis ka MS nõudeavaldusega piisavalt põhjalikult tutvuda, et esitada AS-le Swedbank häälte määramise vastu mahukas vastuväide. Seega ei ole rikutud PankrS § 82 lg-s 3 sätestatud kaitsefunktsiooni. Pankrotimenetluses peab võlausaldajaid kohtlema võrdselt. Kui kohus otsustas määrata võlausaldajale MS-i hääled vaatamata sellele, et nõue on tunnustamata, siis peaks võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes määrama hääled ka AS-le Swedbank, kelle nõue on samuti 648 135, 82 euro suuruses summas tunnustamata. Menetluse edasine käik Võlgniku pankrotihaldur Ly Müürsoo palus vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 26.08.2014 määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada, s.o osas, millega maakohus määras FIE Igor Maruse (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul MS-le 1374 häält. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus ning määrata MS-le 193 häält. Määrus tuleb jätta muutmata osas, millega maakohus määras AS-le Swedbank 1795 häält. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille järgi AS Swedbank väited ei anna alust MS-le 24.01.2013 määrusega määratud häälte arvu (1374) muutmiseks. Maakohus on jätnud AS Swedbank väited analüüsimata. Õige ei ole maakohtu viide Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-21-53-05, mille kohaselt on kompromissi tegemise otsustamisel hääleõigus ka võlausaldajal, kelle nõue jäi tunnustamata ja kelle nõude tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei ole kompromissotsuse tegemise ajaks lõppenud. Käesoleval juhul otsustati üldkoosolekul võlausaldajatele häälte arvu määramise üle, mitte aga üksnes selle üle, kas võlausaldajal on hääleõigus konkreetselt kompromissi tegemise otsustamisel. PankrS § 82 lg 6 kohaselt, kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega. PankrS §-st 105 tuleneb, et nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet saab hiljem vaidlustada § 106 lg-s 2 nimetatud juhul. PankrS § 106 lg 2 kohaselt, kui ilmneb, et nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Eelnevast tulenevalt ei saa antud juhul PankrS § 82 lg 6 olla aluseks lugeda MS-i häälte arvuks 1374. MS-i häälte arv 1374 hääle osas põhines 02.03.2010 nõuete kaitsmise koosolekul kaitstud nõudel summas 1 373 791, 69 eurot, kuid 02.04.2013 toimunud koosolek vaatas MS-i nõude uuesti läbi ja tunnustas nõuet summas 192 920, 22 eurot. 1 180 871, 47 euro osas on nõude tunnustamise kohtuasi pooleli (tsiviilasi nr 2-13-20257). Sellest tulenevalt kuulub MS-i häälte arvu määramisel nõudest 192 920, 22 euro osas kohaldamisele PankrS § 82 lg 6 ja nõudest 1 180 871, 47 osas PankrS § 82 lg 4, mille kohaselt määrab vaidlustatud häälte arvu kohtunik. Maakohus on MS-i häälte arvu määramisel ebaõigesti lähtunud 24.01.2013 määrusest. Pärast MS-i nõude uut läbivaatamist 02.04.2013 nõuete kaitsmise koosolekul ei saa lähtuda enne nõude varasemat kaitsmist kehtinud olukorrast. MS-i häälte arvu 18.08.2014 võlausaldajate üldkoosolekul ei saanud lugeda määratuks maakohtu 24.01.2013 määrusega. MS-i häälte arvu 18.08.2014 koosolekul määras pankrotihaldur. MS-i nõudeavalduse (tl 66, II köide) kohaselt moodustab nõude võlgniku vastu 02.04.1993 laenulepingust tulenev põhivõlg 23 000 000 krooni ja intressivõlg 10 917 123 krooni ning 15.01.2001 laenulepingust tulenev põhivõlg 7 238 232 krooni ja intressivõlg 10 339 814 krooni, kokku 51 495 169 krooni. Tsiviilasjas nr 2-10-15129 esitatud MS-i hagi AS Swedbank vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses põhines nõudeavalduse aluseks olnud asjaoludel ja dokumentidel. Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2012 otsuse (jõustunud 05.11.2012) kohaselt (tl 7273, III köide) nõustus ringkonnakohus maakohtuga, märkides, et võlgniku väidetav võlgnevus ei ole kajastatud tema bilansis 2008.a kohta ja dokumendiekspertiisi kohaselt on vähemalt osa esitatud dokumentidest (03.09.1992 ja 16.06.1993 võlakirjad, 02.04.1993 lisa nr 2) intellektuaalse võltsimise tunnustega. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et raha ülekandmine Supreme Shipping & Chatering Inc. poolt võlgniku kontole SEB Pangas 01.03.2001 ja 12.03.2001 on dokumentaalselt tõendatud summas 259 960 USD, s.o 2 732 049 krooni ulatuses. Toodust tulenevalt on kohtud pidanud tõendatuks nõuet 174 609, 80 euro osas. Muus osas on MS-i nõue kaheldav ja nõudeavalduse asjaoludel ebaselge ja tõendamata.
Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna PankrS § 106 lg 2 võimaldab võltsitud andmetel põhineva nõude tunnustamise uut läbivaatamist, on uue läbivaatamise tulemusel võimalik andmete võltsituse asjaolu arvestada ka häälte arvu määramisel. MS-i häälte arvuks ei või kooskõlas PankrS § 82 lg-ga 4 määrata siiski vähem kui 193 häält. 193 hääle osas MS-i häälte arvu maakohtus ei vaidlustatud (tl 13, III köide) ning 192 920, 22 euro osas on nõue ka kaitstud (PankrS § 82 lg 6). AS-le Swedbank täiendavate häälte arvestamata jätmise osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ta neid motiive ei korda. Menetluskulud jaotatakse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.