Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi 2-14-57304
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Andrus Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2014. a Tartu kohtumajas Tsiviilasi
Riivits legal&finance OÜ hagi Martina Põldvere vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja Riivits legal&finance OÜ (registrikood 12096850, asukoht Tartu 24-7, 65608 Võru, e-post [email protected]), seaduslikud esindajad Birgit Jõgi (isikukood 48702280339) ja Tanel Riivits (isikukood 38108065226)
esindajad
Kostja Martina Põldvere (isikukood 46809162714), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar (e-post [email protected] ja [email protected])
Tartu Maakohtu menetluses on Riivits legal&finance OÜ hagi Martina Põldvere vastu võla nõudes. Pooled on sõlminud kompromissi, mille esitasid 29.12.2014 Tartu Maakohtule kinnitamiseks. Kompromissi kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale 1 300 eurot, mille tasumisel pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise suhtes teisi tsiviilasja nr 2-14-57304 vaidlusesemega seotud nõudeid. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Maksetega viivitamisel kohaldatakse seadusjärgset viivisemäära. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatud tagajärgedest.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada, kui asja lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lg 5). Birgit Jõgi poolt on 14.09.2014 tasutud riigilõiv 350 (kolmsada viiskümmend) eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. /digitaalselt allkirjastatud/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.