Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

3.2 TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata; 3.3 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest; 3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja osutas 2010. aasta maikuust kuni 2011. aasta augustikuuni kostjale veoteenust Eestist Soome. Vastavalt hageja ja kostja vahelisele koostööpraktikale esitas kostja hagejale veotellimusi koos saaja andmetega e-posti või telefoni teel. Pärast hageja poolt kostjale veoteenuste osutamist ning saaja poolt saatekirjade allkirjastamist esitas hageja veoteenuste osutamise eest kostjale arveid, mille kostja kohustus tasuma arvetel märgitud kuupäevadel. 07.06.2011 teostas hageja kostjale tellitud veo (ning 10.06.2011 esitas hageja nimetatud veo eest kostjale arve nr 1281/A summas 1 038 € maksetähtajaga 20.06.2011 ning viivisemääraga 0,05 % päevas. Arvest nr 1281/A tasus Kostja 104 € alles 25.11.2011. Arvest 934 € on kostjal hagejale käesoleva ajani tasumata. 20.06.2011 teostas hageja kostjale kaks tellitud vedu ning 22.06.2011 esitas hageja kostjale nimetatud vedude eest ühise arve nr 1380/A summas 1 116 € maksetähtajaga 02.07.2011 ning viivisemääraga 0,05 % päevas. 28.06.2011 teostas hageja kostjale tellitud veo ning 04.07.2011 esitas hageja kostjale nimetatud veo eest arve nr 1461/A summas 1 734 € maksetähtajaga 14.07.2013 ning viivisemääraga 0,05 % päevas. 24.08.2011 teostas hageja kostjale tellitud veo ning 29.08.2011 esitas hageja kostjale nimetatud veo eest arve nr 1864/A summas 1 827,60 €, maksetähtajaga 08.09.2011 ning viivisemääraga 0,05 % päevas. Hagiavalduses nimetatud vedude ega nende eest esitatud arvete osas kostja pretensioone esitanud ei ole, kuid on jätnud need käesoleva ajani tasumata. Kostja on rikkunud kohustust tasuda hagejale veoteenuse osutamise eest tasu kokku summas 5 611,60 €, st arve nr 1281/A eest 934 €, arve nr 1280/A eest 1 116 €, arve nr 1461/A eest 1 734 € ning arve nr 1864/A eest 1 827,60 €. Menetluse käik TsMS § 393 ja 394 kohaselt peale hagiavalduse menetlusse võtmist toimetab kohus hagiavalduse ärakirja koos lisadega koos menetlusse võtmise määrusega kostjale ning annab kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kohus on edastanud kostja äriregistris registreeritud aadressile ja kostja seaduslike esindaja aadressile kohtudokumendid (hagiavalduse ärakirja koos lisadega) ja andnud kohtule vastamiseks tähtaja. Nendel aadressidel kostja ja tema esindaja kohtudokumente vastu ei võtnud. Kasutades äriregistris esitatud kostja ja tema esindajate kontaktandmeid, ei õnnestunud kohtul kostjate seaduslike esindajatega ühendust saada. Ühenduse saamist ei ole toetanud ka päringud muudesse registritesse ning polnud võimalik saada ka uut informatsiooni kostja ja tema esindajate täiendavatest kontaktandmetest. Hageja on taotlenud kohtudokumentide kostjale kätte toimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. 20.novembril 2014 on kohus avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtudokumentidena hagiavalduse koos lisadega ja andnud tähtaja kohtule vastamiseks.

Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Arvestades hageja taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks ja kostja hagile vastamata jätmist peab kohus võimalikuks lahendada tsiviilasi TsMS § 407 kohaselt tagaseljaotsusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemise. Kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud hageja faktiväidetest lähtuvalt on hagi selles märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kohus teeb järelduse, et kostja on rikkunud kohustust tasuda hagejale veoteenuse osutamise eest tasu kokku summas 5 611,60 €, st arve nr 1281/A eest 934 €, arve nr 1280/A eest 1 116 €, arve nr 1461/A eest 1 734 € ning arve nr 1864/A eest 1 827,60 € (tl 5-13). Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on Võlaõigusseaduse § 774 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on menetluskuludeks riigilõiv 425 eurot ja tasu õigusabi eest 937,08 eurot (ilma käibemaksuta). Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus, tutvunud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus, arvestades hageja nõude olemust ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna spetsifikatsioonis märgitud ajakuluga (kokku 14 tundi 25 minutit), leiab, et mitte kõik õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud, kuna kõik eespool nimetatud toimingud ei ole nii ajamahukad. Kohus märgib, et menetlusosalise ja tema lepingulise esindaja omavahelise suhtlemise tulemus kajastub kohtule esitatud menetlusdokumentides ja sellise suhtlemisaja tasu ei tule sisse nõuda teiselt menetlusosaliselt. Samuti e-kirjade koostamised, määruste analüüsid, teatiste

edastamised ning suhtlemine kohtuga ei kuulu menetluskulude hulka, mida vastaspoolelt välja mõista, kuna nimetatud toimingud on tehtud ainult hageja huvides ning ei ole kohtu poolt ka kontrollitavad ning seega ei ole põhjendatud ka kostjalt hageja õigusabikuluna väljamõistmiseks. Arvestades asjaolu, et nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega ning määruskaebuse koostamine kohtumäärusele, peab kohus tulenevalt asja keerukuse astmest ja eeldatavale kulutatud ajale põhjendatud esindaja kuluks 440 eurot. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.