lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-60823/6

Ühinguõigus › Äriregistri asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-60823/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Äriregistri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
920
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Coop Pank AS10237832

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtunikud

Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

30.12.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-60823

Tsiviilasi

Kandeavaldus registriasjas Ä 10015768/ 25

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 04.11.2014 määrus avalduse rahuldamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, volitatud esindaja Imre Rooma) määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 04.11.2014 määrus Ä 10015768/ 25 jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruse peale võib avaldaja kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu registriosakonnale esitas AS Eesti Krediidipank 31.07.2014 kandeavalduse äriregistrist juhatuse liikme MA andmete kustutamiseks. Vastavalt kohtunikuabi 04.08. ja 01.09.2014 puuduste kõrvaldamise määrusele esitas avaldaja registriosakonnale lisadokumendid.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
2.Kohtunikuabi jättis 04.11.2014 määrusega avalduse rahuldamata. Kohtunikuabi tuvastas, et nõukogu liikmete kirjalikest seisukohtadest esitati kinnitamata ärakirjad. Dokumentidest tuleb esitada originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri. Dokumendid on digitaalallkirjastatud AK digitaalallkirjaga ja EKRE- payment system: primary certificate digitaalallkirjaga. Need ärakirjad ei ole notariaalselt või ametlikult kinnitatud. Äriseadustiku § 38 lg 3 sätestab, et registripidajale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri. Ametlikult kinnitatud ärakiri võib olla elektrooniline. Sellisel juhul asendab kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitserit isiku digitaalallkiri või asutuse digitaalne tempel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 596 lg 2 sätestab, et kui avalduses on kande tegemist

takistav puudus või kui puudub vajalik dokument ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud ei ole, jätab kohus avalduse kandemäärusega rahuldamata.

3.AS Eesti Krediidipank esitas kandemääruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja arvates on digitaalallkirja seaduse (DAS) § 3 lg 1 mõtte kohaselt digitaalallkirjal samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal, kui seadusega ei ole neid tagajärgi piiratud. Dokumendi ärakirja õigsuse kinnitamisega kinnitatakse, et ärakiri (digiteeritud dokument) vastab algsele dokumendile. AK kinnitas oma digitaalallkirjaga nõukogu liikmete seisukohad. AS Eesti Krediidipank nõukogu esimehena omas ta selleks ka vastavat pädevust. Äriseadustik ei sätesta piirangut nõukogu esimehe õiguse kohta kinnitada nõukogu koosoleku toimumist ja seal vastuvõetuid otsuseid (koosoleku protokoll ja selle kõikvõimalikud lisad). Tegemist on avaldaja organisatsioonilise sisedokumendiga. Vastavalt Justiitsministeeriumi määruse „Kohtule dokumentide esitamise kord“ § 6 lg-le 1 e-posti teel esitatud menetlusdokument peab seaduse kohaselt olema digitaalallkirjastatud. Sellest võib järeldada asjaolu, et kõik e-posti teel esitatud dokumendid ei pea olema digitaalallkirjastatud ning võivad olla lihtsalt digiteeritud ja kinnitatud selleks pädeva organi või isiku poolt. Analoogne põhimõte kehtib ka etoimiku vahendusel tõendite jmt dokumentide esitamisel, kus on nõutav ainult ühe põhifaili digitaalallkirjastamine, ülejäänud on lisadokumendid ning täiendavat allkirjastamist ei eelda. Arvestada tuleb ka asjaolu, et AS Eesti Krediidipank on esitanud nõukogu vastavad otsused elektrooniliselt digiteerituna (originaalist skaneeritult/digitaalselt allkirjastatud ja digitembeldatud); reaalselt on juhatuse liikme leping lõppenud ning MA ei täida juhatuse liikme ülesandeid avaldaja juures ning tegemist on vaid vormistusliku kande tegemisega vastavas registris; avaldaja ja MA vahel puudub vaidlus juhatuse liikmeks olemise/mitteolemisega seonduvalt; vastavalt AS Eesti Krediidipank nõukogu otsusele nr 182 p 3.1. oli otsuse sisuks: võtta teadmiseks informatsioon MA juhatuse liikme ametist tagasi astumisest ja temaga sõlmitud juhatuse liikme lõppemisest, s.t nõukogu ei kutsunud juhatuse liiget tagasi, vaid võttis teadmiseks temaga sõlmitud juhatuse liikme volituste lõppemise.
4.Harju Maakohtu Registriosakonna poolt väljastatud eitava kandmääruse põhjuseks ei ole asjaolu nagu ei vastaks nõukogu koosoleku protokoll ÄS § 38 lg 3 nõuetele, vaid etteheited puudutavad protokolli juurde kuuluvate nõukogu liikmete seisukohtade vormistamist. ÄS § 323 lg 5 mõtte kohaselt on nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks. Tegemist on lisadokumentidega, mis kuuluvad nõukogu koosoleku protokolli juurde. Põhiline tahteavaldus on väljendatud registriosakonnale esitatud vastavasisulises kandeavalduses ja nõukogu koosoleku vastavas protokollis. Registripidajale on menetluses esitatud dokumentide alusel saanud teatavaks registrikande ebaõigsus. Registriosakonnal oli ja on võimalus kanne parandada. Kehtiv seadusandlus ei reguleeri hetkel piisava selgusega kohtule esitatavatele dokumentidele esitatavaid nõudeid digiteerimise/skaneerimise valdkonnas ning selliste dokumentide ametliku kinnitamise vajadust, mistõttu oleks asjakohane tõlgendada sellised vaidlused avaldaja kasuks, seda enam, et sisuliselt on vastav juhatuse liikme leping ammu lõppenud ning küsimus on üksnes vormistuslikku laadi.
5.Kohtunikuabi võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
6.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7.Registripidaja leidis õigesti, et kandeavaldus tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et avaldusele lisatud nõukogu liikmete kirjalikest seisukohtadest on esitatud üksnes kinnitamata ärakirjad. ÄS § 323 lg 1 kohaselt on nõukogul õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti ja sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Lg 2 järgi saadab nõukogu esimees käesoleva paragrahvi
1.lõikes nimetatud otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. ÄS § 323 lg 5 kohaselt on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud liikmete kirjalikud seisukohad hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks. AS Eesti Krediidipank esitas registripidajale nõukogu 28.07.2014 otsuse, mis on tehtud ilma selleks nõukogu koosolekut kokku kutsumata ning nõukogu liikmete kirjalikest seisukohtadest kinnitamata ärakirjad. Asjaolu, et nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad on saadetud registripidajale nõukogu esimehe AK digitaalallkirja kandva dokumendi lisadena, ei asenda kinnituse andnud isikute enda digitaalallkirja, notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja, seega leidis kohtunikuabi õigesti, et täitmata on ÄS § 38 lg 3 nõuded.

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium