Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
TSIVIILASJADE LIITMINE
1.D. T. esitas 26.10.2012.a Viru Maakohtule hagi KÜ Humala 5 vastu võla puudumise tuvastamise (hagis võlanõude tühistamise) nõudes (tsiviilasi nr 2-12-43575). KÜ Humala 5 esitas 03.04.2013.a Viru Maakohtule hagi D. T. vastu võla 358, 33 euro nõudes (tsiviilasi nr 2-13-3052). 09.01.2014.a määrusega liitis kohus tsiviilasjad ühte menetlusse (numbriga 2-12-43575) (III kd, tl 110).
2.28.01.2014.a sõlmisid D. T. müüjana ning N. J. ja V. JJ. ostjana korteriomandi (Humala 5-7, registriosa nr 2364107) müügilepingu ja asjaõiguslepingu (III kd, tl 2-7) ning 28.01.2014 kinnistamisavalduse alusel kanti xxx korteri ühisomanikena 12.02.2014.a kinnistusraamtusse sisse V. JJ. ja N. J. (III kd, tl 1) 22.09.2014.a määrusega kaasas kohus kaaskostjatena menetlusse N. J.i ja V. JJ. (III kd tl 187).
I D. T. HAGI
3.02.12.2004. a sõlmisid Julia Mironova, kes tegutses seadusliku esindaja R. M. kaudu ja D. T. ostu-müügilepingu, mille esemeks oli Kohtla-Järvel, Humala 5 asuv korter nr xxx. Müügilepingu p 2.1.5 järgi kinnitas müüja, et tal on lepingu eseme kasutamisega seotud võlgnevused: AS Julianuse Inkasso ees 9090, 89 krooni (581, 01 eurot); AS Viru Vesi ees 2035, 57 krooni (130, 10 eurot); KÜ Humala 5 ees 1449 krooni (92, 61 eurot). Müügilepingu p 4.1 kohaselt nõustus müüja lepingu p 2.1.5 nimetatud võlgnevuste tasumise osas. Kokkuleppe täitmiseks kohustus ostja taotlema kreeditoride nõusolekuid kohustuste üle võtmiseks ja koostama kreeditoridega iseseisvad võla tasumise graafikud ning tasuma võlgnevused ühe aasta jooksul lepingu sõlmimisest.
15.09.2012.a. esitas KÜ Humala 5 võlanõude summas 352, 64 eurot, kuid hageja leiab, et võlgnevust tal korteriühistu ees ei ole.
Hageja leiab, et on tegelikult maksnud kommunaalmakseid isegi rohkem so 408 eurot, kui kostja on talle võlaks pannud (352 eurot). Hagejale on esitatud võlateade juuli.2011- juuni.2012.a eest sumas 352, 64 eurot. Hageja jääb oma seisukohale, et tegelikult on ta korteriühistule tasunud makseid rohkem kui arvete järgi pidi tasuma. Aastatel 2004-2006 tasus hageja makseid mitte arveldusarvele, vaid sularahas. Seda kinnitab tunnistaja Ivan Svetlorusi kirjalik tunnistus. Kommunaalmaksied tasuti sel ajal krt 1 Svetlana kätte ning selle kohta anti maksjale kviitungid. Hageja tõepoolest ei vaidlustanud korteriühistu arveid, vaid tasus neid. Viiviseid ei tasunud hageja seetõttu, et ta ei tunnistanud võlga. Hageja esitas maksekviitungid 2005 ja 2006 aastate eest, mis lükkab ümber kostja väited, et hageja viidatud aastatel makseid ei teostanud (II kd, tl 130 jj). Hageja palub kohtul tuvastada, et tal ei ole võlgnevust korteriühistu Humala 5 ees.
KÜ HUMALA 5 VASTUVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnista ja väidab, et hageja eksitab kohut. Korteriomanik ei tasunud arveid ajavahemikus jaanuar 1999-jaanuar 2007 so 97 kuud. D. T. sai xxx korteriomanikuks 02.12.2004 ja hakkas ühistu jooksvaid arveid tasuma alles alates 06.02.2007. Endine korteriomanik R. M. tasus Julianuse Inkasso kaudu 9090 krooni vastavalt 03.05.2004. lepingule. Korteriühistule kandis Julianuse Inkasso 6882, 90 krooni. Kuna endine omanik ja D. T. jätsid tasumata jooksvad arved, tekkis uus võlg. Arvete tasumine ja võla kujunemine on esitatud tabelites (I kd tl 133-135). Hageja ei vaidlustanud kunagi talle esitatud arveid, igal arvel oli esitatud nii võlgnevus kui viivis. Kooskõlas korteriühistu 15.05.2003 üldkoosoleku otsusega arvestatakse raha laekumisel kõigepealt tasutuks viivised ja seejärel põhivõlgnevus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja kinnitab, et hagejal on võlg korteriühistu ees, mis tekkis korteriühistu jooksvate arvete mittetasumise tõttu. Põhivõlg on moodustunud ajavahemikul 02.12.2004 kuni 06.02.2007 ning kasvab jätkuvalt. Ühistu arvele ajavahemikul 02.12.2004 kuni 05.02.2007 ei tehtud D. T. poolt ühtegi rahaülekannet. Samal ajal kasutas D. T. kommunaalteenuseid. Arveid laekus ühistule 2007-2009 peaaegu iga kuu, 2010, 2011 ja 2012 aastatel iga kuu, kuid 80% juhtudel olid summad väiksemad kui ühistu jooksva kuu eest korteriomanikule arvestas ning alati ilma võlgnevust ja viivist arvestamata. Sel põhjusel võlgnevus mitte ei vähenenud vaid kasvas. Väär on hageja väide, et aastatel 2004-2006 tasus makseid sularahas. Teatud aja toimus korteriühistu tasumine kassa sissetulekuorderite alusel osade korteriomanike palvel, kel polnud võialik raha arvele üle kanda või ei saanud seda pangaautomaadi kaudu teha (II kd, tl 97-102).
II KORTERIÜHISTU HUMALA 5 HAGI
5.KÜ Humala 5 esitas 24.05.2013.a maakohtule hagi D. T. vastu vlgnevuse 358, 33 euro nõudes.
Hagiavalduse kohaselt võlgneb D. T. ajavahemiku veebruar 2012 – 31.12.2012.a kommunaalteenuste eest 358, 33 eurot (võlaarvestus III kd tl 23). Hageja palub võlgnevus kostjalt välja mõista.
D. T. VASTUVÄITED
6.Kostja D. T. hagi ei tunnista ja leiab, et hageja väited võlgnevuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja juhib tähelepanu, et hageja ei tea täpselt isegi millise ajavahemiku eest ta võlgnevust nõuab. Kostja esitab omapoolsete väidete kinnituseks kostja ema (G. T.) pangakonto väljavõtte (millelt makseid teostati) maksete tasumise kohta alates 01.01.2006 kuni 08.07.2013.a (III kd tl 45 jj).
7.22.09.2014.a määrusega kaaskostjatena menetlusse kaasatud N. J. ja V. JJ. kohtule omapoolset kirjalikku seisukohta korteriühistu hagile esi esitanud. Kohtuistungil 08.12.2014.a märkis N. J., et ostu-müügilepingu sõlmimisel informeeris D. T. ostjaid, et väidetava võlgnevuse osas on kohtus vaidlus käimas ning kui kohus otsustab, et võlg on olemas, siis ostjad tasuvad võla.
III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et D. T. hagi KÜ Humala 5 vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada; KÜ Humala 5 hagi D. T. vastu põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
9.D. T. omandas xxx korteri 02.12.2004.a sõlmitud müügilepingu alusel (I kd tl 13-20). Lepingu p 2.1.5 kohaselt kinnitas müüja, et lepingu esemel lasuvad võlad: - AS Julianuse Inkasso ees 9090, 89 krooni (581, 01 eurot); - AS Viru Vesi ees 2035, 57 krooni (130, 10 eurot); - KÜ Humala 5 ees 1449 krooni (92, 61 eurot). Ostja (D. T.) kinnitas, et on teadlik võlgnevustest ning nende suurustest (p 2.2.2 ja 2.2.3) Lepingu p 4.1 järgi ostis D. T. korteri hinnaga 12 575, 46 krooni (e. p 2.1.5 loetletud võlad kokku 803, 72 eurot), võttes ostuhinna tasumisena endale üle müüja kohustuse lepingu p 2.1.5 nimetatud võlgnevuste tasumise osas, kohustudes seejuures taotlema võlausaldajate nõusolekut kohustuste ülevõtmiseks. Kohustus AS Julianuse Inkasso ees on täidetud (I kd, tl 150-169)
10.D. T. märgib hagis, et KÜ Humala 5 esitas talle võlateatise (I kd, tl 21), mille kohaselt on väidetav võlgnevus KÜ Humala 5 ees ajavahemiku juuli 2011 – juuni 2012.a eest 352, 64 eurot. KÜ Humala 5 hagiavalduse kohaselt võlgneb D. T. ühistule ajavahemiku veebruar 2012 – detsember 2012 eest 358, 33 eurot (võlateatis II kd tl 23). D. T. kinnitab, et võlgnevust ühistu ees ei ole ning tema vastu esitatud nõue on alusetu, mõlemal võlateatisel loetletud arvetel esitatud jooksvad maksed on ta tasunud täies ulatuses.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
TsMS § 230 lg 1 ja § 5 lg 2 tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. D. T. tõendab omapoolseid väiteid maksete tasumise kohta G. T. (hageja ema) pangakonto väljavõttega (II kd, tl 79-90) ja maksekviitungitega (II kd tl 130-135) KÜ Humala 5 esitatud koondtabelist tulenevalt ei ole D. T. tasunud detsembrist 2004 –jaanuar 2007 ühistule ühtegi makset (III kd, tl 145-146).
12.Asjaolu, et aastatel 2011 ja 2012 (võlateatistel märgitud ajavahemikul) on D. T. tasunud arvestatud jooksvad maksed korrapäraselt iga kuu, on tõendatud D. T. ema G. T. pangakonto, millelt maksed teostati, väljavõttega (II kd tl 87-90) Eeltoodule ei vaidle vastu ka korteriühistu (vt koondtabel III kd tl 145-146, kontoväljavõte I kd tl 189-198).
13.Poolte vahel on peamine vaidlus selles, kas D. T.l on võlgnevus ühistu ees varasema perioodi (2005-2006) eest. KÜ Humala 5 esindaja väitel on võlgnevus kujunenud ajavahemikus detsember 2004-jaanuar 2007. Kuna D. T. tasus vähem arvel märgitust, kandus võlgnevus edasi kuust kuusse ja mitte ei kahanenud, vaid kasvas. D. T. poolt tasutud maksetest on ühistu arvestanud vastavalt KÜ Humala 5 15.05.2003 üldkoosoleku otsusele (I kd tl 174) kõigepealt tasutuks viivised ja seejärel varasem arve. Kostja märgib, et eeltoodud arveldamine on kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 sätestatu ja Riigikohtu tsiviilasjades nr 3-2-1-138-11 ja 3-2-1-25-11 tehtud lahendites väljendatud seisukohtadega. Viidatud lahendites on Riigikohus märkinud, et intress VÕS § 88 lg 8 tähenduses tähendab ka viivist ning viivisevõla ning põhivõla olemasolul loetakse raha maksmisel VÕS § 88 lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Korteriühistu liikme kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb korteriühistuseaduse
(KÜS) § 15, 151 .
VÕS § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. D. T. ei ole määranud, milliste kohustuste latteks ta on tasunud. D. T. leiab, et ei ole midagi tasumata jätnud. Vastavalt VÕS § 88 lg 8 kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.
14.Kohus nõustub ühistu väidetega selles, et KÜ Humala 5 arvelduskonto väljavõtte (I kd tl 17-171, 175-181), esitatud koondtabeli ja G. T. arvelduskonto väljavõtte põhjal on tõepoolest esimene makse D. T. krt 7 eest tasutud ühistu arvelduskontole veebruaris 2007. aastal. Kohus ei nõustu aga ühistu väidetega selles, et alates korteri omandamisest so 02.12.2004 kuni jaanuar 2007 ei teinud D. T. ühistule ühtegi makset.
Esitatud koondtabelist tulenevalt oli korteri omandamise seisuga algsaldo null. D. T. esitatud maksekviitungite ( II kd, tl 130 jj) kohaselt on hageja/kostja tasunud aastatel 2005-2006 kokku 9921 krooni (ehk 634 eurot). Eeltoodud maksed ei kajastu ühistu esitatud koondtabelis.
Kohus juhib tähelepanu, et ühistu koondtabelis ei kajastu ka ühistu arvelduskontole tasutud maksed 11.06. 2007.a 1430 krooni ja 10.08. 2007.a 660 krooni , kokku 2090 krooni ehk 133, 58 eurot (II kd, tl 81) Seega ei sisalda esitatud koondtabel D. T. teostatud makseid kogusummas 767, 58 eurot. Kuigi KÜ Humala 5 esindaja leidis, et D. T. väited maksete sularahas tasumise kohta on küünilised, kinnitas ka ühistu esindaja ise, et teatud aja toimus korteriühistu arvete tasumine kassa sissetulekuorderite alusel osade korteriomanike palvel, kel polnud võimalik raha arvele üle kanda või ei saanud seda pangaautomaadi kaudu teha (II kd, tl 97-102) ja istungil 08.12.2014.a. Esitatud kviitungitel on olemas nii vastuvõtja allkiri kui ühistu pitsat, mistõttu pole kohtul alust kahelda tõendite usaldusväärsuses. Eeltoodu lükkab ümber korteriühistu väited, et aastatel 2005-2006 ei ole korter nr 7 eest makseid tehtud.
15.Võttes arvesse 02.12.2004.a sõlmitud müügilepingu p 2.1.5 ostja (D. T.) ülevõetud kohustust KÜ Humala 5 ees summas 1449 krooni ehk 92, 61 eurot , sularahas kviitungite vastu teostatud makseid, ühistu kontole aastatel 2007-2012 kantud makseid, nähtub, et teostatud maksed ületavad D. T. väidetavaid kohustusi ühistu ees. Seega võlgnevust KÜ Humala 5 ees ei ole.
16.28.01.2014.a sõlmisid D. T. müüjana ning N. J. ja V. JJ. ostjana korteriomandi (Humala 5-7, registriosa nr 2364107) müügilepingu ja asjaõiguslepingu (IV kd, tl 2-7) ning 28.01.2014 kinnistamisavalduse alusel kanti xxx korteri ühisomanikena 12.02.2014.a kinnistusraamtusse sisse V. JJ. ja N. J. (IV kd, tl 1) Lepingu p 2.2.7 avaldas ja kinnitas müüja (D. T.), et tal on täitmata kohustusi korteriühistu ees summas 352, 64 eurot. Kohus ei nõustu siinkohal KÜ Humala 5 seisukohaga, et müüja avaldust tuleb käsitelda kui võlatunnistust VÕS § 30 mõttes. Kaaskostjana kaasatud N. J. kinnitas kohtuistungil 08.12.2014, et lepingu sõlmimisel informeeris D. T., et väidetava võlgnevuse osas on käimas kohtumenetlus. Kui kohus peaks leidma, et võlg on olemas, saab see tasutud, selles osas on D. T. ning N. ja V. J.i vahel sõlmitud eraldi kokkulepe.
17.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus D. Tihhanva hagi. Kohus on seisukohal, et D. T.l ei ole võlgnevust KÜ Humala 5 ees. KÜ Humala 5 väited täitmata kohustuste kohta on tõendamata. Menetluskulude jaotus
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab D. T. hagi ja jätab rahuldamata KÜ Humala 5 hagi. Seega poolte menetluskulud jäävad KÜ Humala 5 kanda.
Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.