Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm, Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
23.12.2014 Tallinnas 2-11-32010 OÜ Vihje hagi OÜ Balti dokumentidega tutvumiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.05.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Vihje apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Vihje (RK 11431944), lepinguline esindaja adv. Martin Kruus
Spoon
vastu
Kostja OÜ Balti Spoon (RK 10333719), lepinguline esindaja adv. Lennart Oja Kohtuistung
21.10.2014
Harju Maakohtu 30.05.2014 otsus tsiviilasjas nr. 2-11-32010 tühistada ja teha uus otsus hagi rahuldamiseks. Kohustada OÜ-d Balti Spoon esitama OÜ-le Vihje tutvumiseks kõik 2010.a. Hispaaniasse teostatud müügitehingute alusel ostjatele väljastatud arved. Poolte menetluskulud kõikides läbitud kohtuastmetes jätta OÜ Balti Spoon kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitada maakohtule 30 päeva jooksul menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest arvates. Asjaolud OÜ Vihje esitas 11.07.2011 OÜ Balti Spoon vastu hagi, milles palus kohustada kostjat esitama hagejale oma raamatupidamisdokumendid ja muu teabe selle kohta, mis puudutab kostja toodete müüki Hispaanias alates 18.02.2010. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt alustas hageja poolte suulisel kokkuleppel 18.02.2010 tegutsemist kostja toodete müügiesindajana Hispaania turul. Hageja ülesandeks oli leida kostjale uusi kliente ja hoida suhteid samal turul varem leitud klientidega, kellest peamiseks partneriks oli äriühing Maderas Raimundo Diaz, S.A. Hageja kohtus Hispaanias erinevate potentsiaalsete klientidega ja pidas nendega läbirääkimisi eesmärgiga leida kostja toodetele ostjaid. Hageja tegutses iseseisvalt ja hagejale teadaolevalt asus kostja vähemalt ühele tema vahendatud kliendile ka kaupu müüma. Hagejal oli õigus saada kohe agenditasu olemasolevate klientide müügiarvetelt, mis võimaldas hagejal katta agendi tegevuse käivitamisega seotud kulusid. Hageja esitas kostjale kokkuleppe alusel arveid, millelt nähtub kokkulepitud agenditasu suurus 3% müügi summast. 2010 teisel poolel sattus kostja peamine klient, Maderas Raimundo Diaz, S.A. arvete tasumisega raskustesse ja 08.11.2010 teatas kostja hagejale, et peatab tegevuse Hispaania turul. Hageja sai 2011 alguses teada, et kostja müüb Hispaania turul oma kaupa hageja vahendatud klientidele, kuid ei ole hagejat sellest teavitanud ega hagejale müügi kohta teavet esitanud. Kuna pooltel oli agendileping, nõudis hageja 11.05.2011 kostjale saadetud kirjas täielikku ülevaadet Hispaania turul toimunud müükide kohta, sest võlaõigusseaduse (VÕS) § 682 lõigete 3 ja 4 järgi on hagejal õigus nõuda raamatupidamisdokumente ja muud teavet, mis on olulised agenditasu arvutamiseks. Kostja keeldus 06.11.2011 edastatud vastuses ülevaadet esitamast ja eitas agendilepingu sõlmimist, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Poolte kokkuleppe kohaselt oli hagejal õigus saada tasu vaid Maderas Raimundo Diaz, S.A.-le esitatud arvetelt. Hageja väidab, et ta pidi saama tasu kõikidelt Hispaania klientide arvetelt, kuid ei ole seda tõendanud. Poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja tegevus oli seotud Hispaaniaga, kuid mitte ühestki tõendist ei tulene, et lepingu tingimuseks oleks olnud, et hagejale arvestatakse tasu kõikidelt Hispaania klientidelt. Seda, et hagejal oli õigus tasu saada vaid Maderas Raimundo Diaz, S.A. arvetelt kinnitab hageja enda e-kiri kostjale, samuti tasu suurus ning tõik, et hageja on kostjale esitanud arveid vaid Maderas Raimundo Diaz, S.A. arvetega seonduvalt.
Hageja pole enne 2010 veebruari ja peale 2010 sügist kostjale osutanud mingeid teenuseid ning pooltevaheline leping lõppes 08.11.2010. Kostja müügiarved ei ole koostatud hageja huvides ning nendes ei ole kajastatud ka poolte vaheline õigussuhe. Kuna hageja ja kostja on leppinud kokku, et hagejal oli õigus saada tasu vaid ühe kostja Hispaania kliendi arvetelt, siis ei ole hagejal tarvis oma nõude, sh selle suuruse tuvastamiseks pääseda ligi kostja kõikide Hispaania klientide müügiarvetele, vaid ainult nendele, mis on esitatud Maderas Raimundo Diaz, S.A.-le. Hageja kitsendatud nõue on suunatud ligipääsu saamisele kostja dokumentidele terve 2010 osas. Samas on pooltevaheline leping lõppenud juba 08.11.2010. Teoreetiliselt oleks võimalik rahuldada hageja nõue pääseda ligi Maderas Raimundo Diaz, S.A.-le perioodil veebruar 2010 kuni 08.11.2010 esitatud müügiarvete osas. Samas esineb ka piirang nendele juurdepääsuks. Nimelt on hageja juba saanud Maderas Raimundo Diaz, S.A.-le 2010 kostja poolt esitatud müügiarved – nende arvete põhjal ongi hageja esitanud kostjale oma arved. Kokkuvõttes ei ole põhjendatud anda hagejale üleüldse juurdepääsu kostja dokumentidele, kuna eelnevast nähtuvalt oleks võimalik anda ligipääs vaid Maderas Raimundo Diaz, S.A. arvetele, mis on esitatud veebruar 2010 kuni 08.11.2010, kuid nendest on hageja juba teadlik ja seetõttu puudub ka selles osas alus hagi rahuldamiseks. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 18.02.2010 sõlmiti hageja ja kostja vahel suuline käsundusleping. Hageja esitas vastavalt kokkuleppele kostjale 26.02.2010 arve nr. 2010017 tõlketeenuse eest summas 2400 krooni, 14.04.2010 esitas hageja kostjale komisjonitasu arve nr. 2010033 summas 2442,86 eurot, 26.04.2010 esitas hageja kostjale komisjonitasu arve nr. 2010036 summas 2117,42 eurot, 30.06.2010 esitas hageja kostjale komisjonitasu arve nr. 2010056 summas 2547,14 eurot. Komisjonitasu 3% on arvestatud arvetelt OR001730, IN001873, IN002145, mis on esitatud kostja Hispaania kliendile Maderas Raimiundo Diaz, S.A. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejale arved tasunud. VÕS § 1015 järgi teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Kohus nõustus kostja vastuväidetega. VÕS § 630 lg. 1 järgi kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. 08.11.2010 e-kirjas teatas kostja hagejale Maderas Raimundo Diaz, S.A.-le müügi lõpetamist. Hageja teatas kirjas kostjale kõigi oma kulude kohta arve esitamisest ning selle kostjapoolse tasumise korral jätkatakse küsimusega. 08.11.2010 e-kirjavahetusest nähtub, et kostja on teinud tahteavalduse lepingu lõpetamiseks ning hageja on selle tahteavalduse kätte saanud ning seda ka üheselt mõistnud, hoiatades kostjat lõpparve esitamisega. Tahteavalduse kättesaamist kinnitab ka asjaolu, et pärast vaidlusalust kuupäeva ei ole hageja kostjale teenust osutanud. Kuivõrd hageja tugineb menetluses oma õigustatud huvile kõigi kostja 2010. aastal Hispaanias toimunud müügitehingute vastu, peab hageja tõendama, et poolte vahel eksisteeris kogu Hispaania turgu puudutav kokkulepe. Hageja juhatuse liige JS kinnitas 08.11.2010 e-kirjas, et lepiti kokku komisjon Maderas Raimundo Diaz, S.A. müügilt. Tunnistaja MV kinnitas, et
alguses sai JS kaks korda tasu tõlkimise eest veebruaris, märtsis 2010. JS esitas selle eest arve. Otsustati, et JS saab 3% Maderas Raimundo Diaz, S.A. müügist. Kuivõrd tõendatud ei ole mingite muude kokkulepete olemasolu, pidi hageja saama tasu üksnes Maderas Raimundo Diaz, S.A. tellimustelt, mitte aga kõikide kostja Hispaania klientide tellimustelt. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus jõudis esitatud tõendite pinnal lõppotsustuseni, mis ei ole tuvastatud asjaolude pinnalt loogiliselt tuletatav. Kohus asus seisukohale, et hageja nõue dokumentidega tutvumiseks tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et asjas esitatud tõendite põhjal oli hagejal õigus komisjonitasule üksnes ühele Hispaania kliendile Maderas Raimundo Diaz, S.A. teostatud müügilt. Isegi kui see järeldus oleks põhjendatud, ei saa see olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Hageja selgitas menetluses, et vastavalt kostja ja MV ütlustele müüs kostja 2010.a. ja hiljem kaupu üksnes ühele Hispaania kliendile, kelleks oli Maderas Raimundo Diaz, S.A. Eelneva põhjal saab loogiliselt järeldada üksnes seda, et kostja müüs 2010.a. Maderas Raimundo Diaz, S.A.-le kaupu 386 949 euro võrra rohkem, kui on seni hagejale avaldanud. Samas keeldub kostja puuduva osa lõikes hagejale müügiarveid esitamast ning maakohus pidas seda põhjendatuks ilma täiendavaid selgitusi esitamata. Kohus asus seisukohale, et kostja esitas hagejale ammendavalt kõik Maderas Raimundo Diaz, S.A.-le väljastatud arved. Vastava järelduse tegi kohus üksnes kostja paljasõnalistele väidetele tuginedes, kuigi esitatud tõendite ja kostja selgitustega on selline väide selges vastuolus. Esitatud tõendite ja selgituste põhjal puudub poolte vahel vaidlus sellest, et kostja on 2010. a. kohta avaldanud hagejale andmed Maderas Raimundo Diaz, S.A. müükide kohta kogusummaga 197 428,43 eurot. Samuti ei ole vaidlust selle osas, et kostja müüs 2010 Hispaaniasse kaupu 548 376,64 euro ulatuses, kuivõrd sellist summat kajastab kostja ise oma 2010. a. majandusaruandes. Lisaks eelnevale väitis kostja, et on Hispaanias müüke teostanud vaid ühele kliendile, kelleks on Maderas Raimundo Diaz, S.A. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ja õige kohtu järeldus, mille kohaselt on kostja hagejale ammendavalt esitanud kõik Maderas Raimundo Diaz, S.A.-le väljastatud arved, millelt hagejal on õigus saada komisjonitasu. Asjas esitatud tõendid viitavad üheselt sellele, et kostja ei esitanud arveid vähemalt 386 949 euro ulatuses. Maakohus tõlgendas vääralt poolte vahel 08.11.2010 peetud kirjavahetuses esitatud seisukohti. Kohus leidis ekslikult, et hageja juhatuse liige JS kinnitas kirjavahetuses, et poolte kokkuleppe kohaselt oli hagejal õigus saada tasu üksnes ühe kliendi (Maderas Raimundo Diaz, S.A.) müügist. Sellist kinnitust kirjavahetuses ei sisaldu. Kirjavahetusest nähtub, et vastavalt poolte kokkuleppele on hagejal õigus saada komisjonitasu ka Maderas Raimundo Diaz, S.A. müügist, kuigi seda klienti hageja kostjale esmaselt ei vahendanud. Kohtu poolt meelevaldselt sisustatud kokkulepe oleks ka ebausutav olukorras, kus hageja vahendas kostjale arvukalt teisi kliente, keda hageja juhatuse liige isiklikult külastas, edastades selle kohta kostjale ka regulaarseid raporteid. Arvestades poolte suhte iseloomu on selge, et hagejal oli õigus saada kokkulepitud komisjonitasu kõigilt vahendatud klientidele esitatud arvetelt. Vastavalt asjas kogutud tõenditele ei olnud kostjal Hispaanias teisi vahendajaid ning neid ei ole kasutatud ka hiljem. Seega oli hagejal õigus saada informatsiooni kõigi Hispaanisse teostatud müügitehingute kohta ning nõuda nende kohta ka dokumente oma teenusearvete koostamiseks (eelkõige müügiarveid).
Kohus tõlgendas vääralt poolte vahel 08.11.2010 peetud kirjavahetuse sisu, asudes seisukohale, et kostja tegi lepingu lõpetamise avalduse. Kostja pöördumistes ei sisaldu ühtegi avaldust, mis oleks mõistlikult käsitletav lepingu lõpetamise avaldusena. Täiesti meelevaldne ja põhjendamata on kohtu seisukoht, mille kohaselt on hageja tahteavalduse kätte saamisel seda mõistnud, hoiatades kostjat lõpparve esitamisega. Sellist kohtu poolt viidatud seisukohta hageja poolt edastatud pöördumistes ei sisaldu. Täiesti meelevaldne ja ebaloogiline on kohtu seisukoht, mille kohaselt kinnitab lepingu lõpetamise tahteavalduse esitamist ja kättesaamist asjaolu, et hageja ei ole pärast nimetatud kirjavahetust kostjale Hispaanias teenuseid osutanud. Kirjavahetusest nähtub üheselt, et kostja palus tegevuse Hispaanias peatada kuni teatud asjaolude selginemiseni. Oleks ainetu eeldada, et vaatamata käsundiandja sellisele juhisele, pidi hageja asuma aktiivselt kliente vahendama. Täiesti ebaloogiline ja väär on kohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda Hispaanisse teostatud müügitehingute dokumente, mis on vormistatud hiljem kui 08.11.2010. Arvestades poolte vahelise kokkuleppe iseloomu on selge, et käsunduslepingu sisuks oli kostjalt informatsiooni vahendamine kostja klientidele selleks, et müüa kostja tooteid. Hagejal oli õigus saada teostatud müügiarvetelt vahendustasu. On loogiline, et juba vahendatud kontaktidega teostatud müügitehingutelt oli hagejal õigus saada tasu ka siis, kui tehing toimus pärast lepingu lõpetamist, isegi kui leping tõepoolest 08.11.2010 kostja poolt ühepoolselt üles öeldi. Selleks et hageja saaks hinnata, kas tal on õigus teostatud müügitehingutelt komisjonitasu saada, on hagejal vaja nende aluseks olevaid arveid, mille põhjal on võimalik vastavaid küsimusi otsustada. Vastavate arvete saamiseks on hageja kohtu poole abi saamiseks pöördunud, kuivõrd kostja keeldub arveid vabatahtlikult hagejale esitamast. Vastuväited kaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja hageja apellatsioonkaebus ning hagi rahuldada. Hageja esitas hagi kohustamaks kostjat võimaldama tal tutvuda kostja raamatupidamisdokumentidega, mis puudutavad kostja toodete müüki Hispaaniasse (menetluses täpsustatu kohaselt) 2010.a. kohta. Hagi põhjenduste kohaselt tegutses ta kostja toodete müügiagendina Hispaanias ja 18.02.2010 sõlmitud suulise kokkuleppega kohustus kostja talle tasuma vahendustasu 3% müügiarvetelt. Hageja tegevus kostja müügiagendina on küll lõppenud, kuid talle on teda saanud, et kostja teostab jätkuvalt müüki hageja poolt vahendatud klientidele Hispaanias. Saamaks ülevaadet oma õigustest tasule ja õigusliku positsiooni kujundamiseks on tal vajalik tutvuda kostja sellekohaste raamatupidamisdokumentidega, milliste esitamisest aga kostja keeldus. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli 18.02.2010 sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt kostja kohustus hagejal maksma „komisjonitasu“ 3% kostja Hispaania kliendile Maderas Raimiundio Dias S.A., viimasele esitatud müügiarvetelt on hageja oma tasu kätte saanud. Leping lõpetati 08.11.2010. Seega puudub maakohtu arvates hageja nõudel õiguslik alus.
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ei ole vastavuses VÕS §-ga 1015, mille kohaselt teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Käesolevas kohtuasjas tehtud Riigikohtu 27.03.2014 otsuse 3-2-1-10-14 selgituse kohaselt isiku õigustatud huvi dokumendiga tutvuda esineb muuhulgas siis, kui dokumendiga tutvumine on vajalik isiku mistahes õiguslikku kaitset vääriva huvi teostamiseks, säilitamiseks või kaitsmiseks, sealhulgas tema õigusliku positsiooni kindlustamiseks või selgitamiseks.
Pidades silmas, et: -pooltevahelises õigussuhtes nende õiguste ja kohustuste mahu ning täitmise ulatuse täpne tuvastamine ei ole dokumentidega tutvumise hagi lahendamisel prioriteediks, -on tuvastatud käsunduslepingu olemasolu ja see, et käsundisaajale makstava tasu arvestamine on sõltuvuses kostja poolt hageja vahendusel sõlmitud toodete müügiarvetest; -kostja väitis, et on Hispaania turul 2010.a. müünud kaupu 197 428 euro eest, kuid kostja 2010.a. majandusaasta aruande järgi on tegelik müük Hispaaniasse olnud 386 949 euro võrra suurem, siis ringkonnakohus leiab, et hagejal on õiguslik huvi tutvuda kostja poolt kõigi 2010.a. Hispaaniasse teostatud müügitehingute alusel väljastatud arvetega, oma huvide kaitse vajaduse ja oma õigusliku positsiooni selgitamiseks. Seega ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja uue otsusega hagi VÕS § 1015 alusel rahuldada. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätab kolleegium kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.