Osaühingu Vihje hagi OÜ Balti Spoon vastu dokumentidega tutvumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.05.2015 kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ Balti Spoon määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): Osaühing Vihje (registrikood 11431944, asukoht Sinika 8-9, 10613 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus (epost [email protected] ) Kostja (määruskaebuse esitaja): OÜ Balti Spoon (registrikood 10333719, asukoht Kupu küla, Kuusalu vald, 74610 Harjumaa), lepinguline esindaja advokaat Lennart Oja (e-post [email protected] )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.OÜ Balti Spoon määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Harju Maakohtu 04.05.2015 määrus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-32010 Asjaolud
1.
Hageja esitas 11.07.2011 hagiavalduse kostja vastu. Harju Maakohus jättis 28.05.2013 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.10.2013 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus tühistas 27.03.2014 otsusega maakohtu ja ringkonnakohtu varasemad otsused ning saatis asja samale maakohtule uueks lahendamiseks.
2.Harju Maakohus jättis 30.05.2014 uue otsusega hagi rahuldamata. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 23.12.2014 otsusega rahuldas. Sama otsusega jättis kohus kõikides läbitud kohtuastmetes kantud menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse. 09.03.2015 määrusega jättis Riigikohus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning ka kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Sama määrusega jõustus lõplikult Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2014 otsus.
3.Hageja Osaühing Vihje esitas 11.03.2015 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud koosnevad asjas tasutud riigilõivust kokku 819.55 eurot ja lepingulise esindaja tasust 16 523.00 eurot (käibemaksuta, hageja on käibemaksukohustuslane). Hageja kinnitab, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kokku on tsiviilasja menetlemisel hagejale ligemale nelja aasta jooksul kuues menetlusstaadiumis (kahel korral läbi kolme kohtuastme) osutatud õigusabiteenuseid 127,1 tunni ulatuses. Vastavalt sõlmitud õigusabilepingule tasub hageja advokaadibüroole osutatud õigusabi eest 130 eurot tunnis, millel lisandub käibemaks. Hageja on registreeritud käibemaksukohustuslasena, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele käibemaksuta. Kostja seisukoht hageja avaldusele
4.Kostja esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud kulud õigusabile ei ole piisaval määral põhjendatud, vajalikud ega tõendatud ning on ilmselgelt ülepaisutatud. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus otsustas 04.05.2015 kohtumäärusega rahuldada hageja Osaühing Vihje avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt; määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ-lt Balti Spoon välja menetluskulud summas 13949,55 eurot Osaühingu Vihje kasuks; määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Balti Spoon tasuda Osaühingule Vihje hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (13 949,55 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; jätta rahuldamata osaühingu Vihje avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 3393,00 euro ulatuses.
6.Määruse kohaselt kuni 01.01.2015 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2014 otsus jõustus 09.03.2015.
7.Hageja Osaühing Vihje esitas 11.03.2015 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne.
8.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-32010 kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
10.Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on osaliselt põhjendamatu.
11.Esmalt analüüsib kohus hageja poolt menetluse käigus kantud kohtukulusid TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kokku tasus hageja riigilõivu 819.55 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kokku summas 819.55 eurot.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja selle lisade kohaselt taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist kokku summas 16 523.00 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 127,1 tundi. Hagejat esindasid erinevates menetlusstaadiumites Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid advokaadid Kenno Vilippus ja Martin Kruus. Hageja on kohtule kinnitanud, et õigusabiteenust ei ole kunagi osutatud kahe advokaadi poolt samaaegselt.
13.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatud. Toimiku materjalidest nähtub, et hagiavaldus on sisuliselt 2 lk, 14.02.2012 seisukoht 4 lk, 22.04.2013 kohtukõne teesid 5,5 lk, 27.06.2013 apellatsioonkaebus 2,5 lk ja 11.11.2013 kassatsioonkaebus 2,5 lk pikk. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingute koostamise ajakulu põhjendatud mitte rohkem, kui 16,5 h ulatuses.
14.Kohtu hinnangul on põhjendamatu ka 07.05.2012 kohtuistungi ettevalmistamise ja istungil osalemise kulu 3,2 h ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et istung kestis ca 1 h. 07.05.2012 kohtuistungi ettevalmistamise ja istungil osalemise ajakulu on põhjendatud mitte rohkem seega kui 2 h ulatuses.
15.Ka 15.10.2012, 19.03.2013 ja 28.04.2014 kohtuistungiteks ettevalmistamise ajakulu (s.o 2,3 h + 2,8 h + 3 h) on kohtu hinnangul põhjendamatu. 15.10.2012, 19.03.2013 ja 28.04.2014 kohtuistungiteks ettevalmistamise ajakulu on, arvestades asja keerukust ning hageja esindajate kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, põhjendatud mitte rohkem kui kokku 3 h ulatuses.
16.Ka 15.10.2012 e-kirjavahetus kohtuga seoses istungi edasilükkumisega ning kliendi informeerimine istungi edasilükkumisest on kohtu hinnangul põhjendatud mitte rohkem kui 0,5 h ulatuses.
17.Arvestades asjaoluga, et hagejat on kogu menetluse kestel esindanud Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid advokaadid Kenno Vilippus ja Martin Kruus ning asjaoluga, et kõik menetlusdokumendid on kättesaadavad ka kohtute e-toimikus, on 08.11.2013 tutvumine toimikumaterjalidega ja vaidluse asjaoludega
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-32010 kassatsioonkaebuse esitamiseks, kohtu hinnangul põhjendatud mitte rohkem kui 4 h ulatuses.
18.Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal ka, et hageja kassatsiooniastmes kantud kulud ei ole põhjendatud (s.o 28.01.2015 vastaspoole kassatsioonkaebuse analüüs ja seisukohad kliendile esitatud uute asjaolude (põhinõude aegumine) ning menetluslike perspektiivide suhtes).
19.TsMS § 680 lg 1 sätestab, et kassatsioonimenetluses kohaldatakse maakohtu menetluse kohta käivaid sätteid, kui kassatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti ja maakohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus kassatsioonimenetluse olemusega. TsMS § 679 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab Riigikohus mõistliku aja jooksul pärast vastustajale ja kolmandatele isikutele kassatsioonkaebusele vastamiseks ja seisukoha esitamiseks antud tähtaja möödumist määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Kui kaebus on ilmselt põhjendamatu või ilmselt põhjendatud, võib menetlusse võtmise lahendada ka kaebust teistele menetlusosalistele saatmata või enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist.
20.Kohus on seisukohal, et hageja 28.01.2015 kassatsiooniastmes kantud menetluskulud on olnud ennatlikud ja mittevajalikud. Toimiku materjalidest nähtub, et Riigikohus keeldus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 679 sätestatud menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu (II kd, tlk 199). Toimiku materjalidest ei nähtu, et Riigikohus oleks andnud hagejale aega kassatsioonkaebusele vastamiseks ja seisukoha esitamiseks.
21.Riigikohus on varasemalt leidnud, et sõltumata sellest, kas esmase apellatsioonkaebuse esitanud pool on vastaspoolele ise kaebuse edastanud, ei hakka vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg TsMS § 635 lg 3 järgi kulgema enne, kui vastustajale on kätte toimetatud ringkonnakohtu määrus selle kohta, et apellatsioonkaebus on menetlusse võetud (vt Riigikohtu 12.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-13, p-d 9 ja 10). Kolleegium jäi selle tõlgenduse juurde ning leidis, et sama laieneb ka vastukassatsioonkaebuse esitamisele. Vastustajal ei ole põhjust esitada vastukassatsioonkaebust (ja teha selleks kulutusi) enne, kui on selge, et kassatsioonkaebus on nõuetekohane ja et seda ka menetletakse (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-162-13). Seega oleks hageja pidanud kohtu hinnangul enne kassatsiooniastmes toimingute tegemist ära ootama, kas kostja kassatsioonkaebus Riigikohtu poolt menetlusloa saab.
22.Kuivõrd kohtu poolt kuuluvad vastaspoolelt väljamõistmisele üksnes põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud, kuid käesoleval juhul on hageja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud olnud ennatlikud ning kohtu hinnangul ilmselgelt mittevajalikud, siis ei saa kohus hageja esindaja 28.01.2015.a kassatsiooniastmes kantud kulusid vajalikeks pidada.
23.Ülejäänud hageja esindajate toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.
24.Riigikohus on 13.11.2013 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Arvestades aga käesoleva tsiviilasja keerukust ja kestvust, on keskmine tasu õigusteenuste eest (s.o 130.00 eurot tunnis (käibemaksuta))
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-32010 kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2013 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-10-41784, milles kohus on asunud seisukohale, et hageja esindaja tunnitasu määr 156.00 eurot (s.h käibemaks) on õigusteenuse osutamisel tavatult kõrge juhul, kui esindaja ei ole advokaat. Kohus märkis, et ka advokaadi teenuse puhul ei ole tasu 156.00 eurot (s.h käibemaks) tunnis tavapärane ja sellist tasu tuleb maksta eriti kõrge kvalifikatsiooni ja suure praktilise kogemusega juristi teenuse eest. Kohus, juhindudes eelnimetatud Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusest ning arvestades hageja esindajate kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks 130.00 eurot tunnis (käibemaksuta).
25.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 13 949.55 eurot (riigilõiv summas 819.55 eurot + lepingulise esindaja kulu 13 130.00 eurot (101 h * 130.00)). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 3 393.00 eurot (taotletud summa 17 342.55 eurot – taotluse rahuldatud osa 13 949.55 eurot).
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (13 949.55 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.Kohus peab vajalikuks juhtida poolte tähelepanu, et Riigikohus on oma lahendis nr 32-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Määruskaebus
28.Kostja esitas Harju Maakohtu määruse osas määruskaebuse ning palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti kostja seisukohad menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise kohta arvestamata ja teha selles osas uus määrus, millega vähendada hageja menetluskulusid käesolevas avalduses taotletud ulatuses.
29.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on jätnud enamuse kostja 20.04.2015 vastuväidetest tähelepanuta, st pole põhjendanud, miks maakohus neid ei arvesta. Kostja palub Tallinna Ringkonnakohtul kostja vastuväiteid hinnata. TsMS § 442 lg 8 ja § 436 lg 1 kohaselt peab kohus täitma põhjendamiskohustuse.
30.Riigikohtu hinnangul (ref.) „Nõude vähendamist saab arvestada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel” (vt RKL 3-2-1-158-12, p 13). Menetluskulude kindaksmääramisel ja väljamõistmisel tulebki kohtul hinnata, kas kulud on vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleks Riigikohtu seisukoha kohaselt võtta kohtul menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvesse ka nõude vähendamist
31.Kostja leiab, et hageja on oma esmast nõuet korduvalt kitsendanud. Kostja leiab, et hageja ei saa nõuda hüvitust oma menetluskuludele, mis tal on tekkinud seoses nõude selle osa menetlemisega, millest hageja oma 16.05.2014 menetlusdokumendis loobus. Need kulud ei olnud vajalikud ega ka põhjendatud.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-32010
32.Seega on hageja algsest nõudest (vt hageja 03.04.2013 menetlusdokumendi p 1 kokkuvõte) jäänud nõude kitsendamise tulemusel järgi vaid 0,25% ning hageja poolt loobutud või tagasi võetud nõude ulatuseks on 99,75%.
33.Nõude kitsendamise arvesse võtmata jätmine on ka kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Suur osa ajast menetleti nõuet, mida lõpuks ei rahuldatud. Kusjuures ka kostja pidi selleks märkimisväärseid kulutusi tegema.
34.Seetõttu leiab kostja, et hageja poolt kuni 16.05.2014 tehtud menetluskuludest on ca 99,75% põhjendamatud ja mittevajalikud.
35.Kostja leiab, et hageja menetlusdokumentides on esitatud valdavalt õiguslikke seisukohti ja käsitlusi.
36.Hageja poolt esitatud õiguslik seisukoht, nagu eksisteerinuks poolte vahel agendisuhe, osutus täielikult ebaõigeks (vt ajas 27.03.2014 tehtud Riigikohtu otsuse p 10). Seega ei omanud kuni selle Riigikohtu otsuseni hageja poolt esitatud õiguslikud seisukohad mitte mingit väärtust, seega ei saanud nende esitamiseks tehtud kulutused ka vajalikud ega põhjendatud olla.
37.Seega saab kuni Riigikohtuni (kaasa arvatud) tehtud kuludest lugeda põhjendatuks vaid seda osa, mis on tehtud selleks, et kirjeldada asjaolusid ja esitada nõue lubada dokumentidega tutvumist. Need toiminguid olid ammendavalt tehtud hagiavalduses. Järelikult olid kuni Riigikohtu 27.03.2014 otsuseni vajalikud vaid menetluskulud, mis olid tehtud hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks (osaliselt, kuna õiguslik argumentatsioon oli ebaõige, ning nõue ulatus märkimisväärselt laiem, kui rahuldatud nõude ulatus), istungiteks valmistumine ja istungitel osalemine; apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse koostamine osas, milles need ei sisaldanud materiaalõiguslikke seisukohti ja kohtuga suhtlemine. Nimetatud kulu tuleb lugeda põhjendamatuks ja tarbetuks ning jätta selles osas hageja menetluskulu kindlaksmääramata ja välja mõistmata muu hulgas põhjusel, et agendilepingu olemasolu tõendamine ja selgitamine ning agendilepingust tulenevate õiguslike tagajärgede analüüs, selgitamine ja argumenteerimine ei andnud hagejale midagi.
38.Kostja leiab, et hageja ei pidanud analüüsima kostja poolt esitatud kohtukõne teese erinevates astmetes, kuna teeside esitamise järgselt ei saa enam kohtule omapoolseid seisukohti esitada (vt TsMS § 329 lg 1; § 330 lg 1; § 331 lg 1; § 339; § 401 lg 4; § 402 lg 1, 7 ja 8). Nimetatud kulutused ei olnud seega vajalikud ega põhjendatud. Sellest tulenevalt palub kostja kohtul mitte arvestada hageja 24.04.2013 ning 28.05.2015 tehtud tegevusi ja jätta nende toimingute tegemiseks tehtud menetluskulud hageja enda kanda.
39.Kostja on seisukohal, et põhjendatud on hageja tegevused ja järgmine mõistlik ajakulu: - 22.08.2012 tegevuste mõistlik ajakulu peaks olema ligikaudu 45 minutit (30 minutit kohtumise tarbeks ja 15 minutit kõne ja pakkumise tarbeks); - 15.10.2012 tegevuste jaoks on põhjendatud ajakulu 20 minutit (10 minutit ekirjavahetus ning 10 minutit kliendi informeerimine); - 22.04.2013 tehtud tegevuste põhjendatud ajakulu on 4,4 tundi (kohtuteeside kokkupanemine on sisuliselt varasemalt esitatu kokkupanemine ning seega on 4,5 tundi ületav ajakulu põhjendamatu); - 24.04.2013 tegevuste põhjendatud ajakulu on 15 minutit (kliendi teavitamine), arvestades, et vastaspoole kohtukõne teese ei ole tarvis analüüsida (vt ülal p 2.8.); - 29.05.2013 tegevuste osas on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi, millest 45 minutit kulub Harju Maakohtu 28.05.2013 otsuse analüüsile (maakohtu seisukohtade maht on vähem kui 1 lk) ning 45 minutit kliendiga suhtlemiseks;
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-32010 -
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
26.06.2013 tegevus „nõupidamine kliendiga“ on kogu ulatuses põhjendamatud (apellatsioonikaebus koosneb peamiselt õiguslikest seisukohtades, kus klient ei saa advokaadile nõu anda, mistõttu on kulutused sellele tegevusele põhjendamatud). Lihtsakoelise apellatsioonkaebuse, mille sisu mahuks on 2 lk, koostamise põhjendatud ajakulu ei ületa 2,5h; 27.06.2013 teostatud tegevused, v.a kaebuse kohtule esitamine (maksimaalne põhjendatud ajakulu on 10 minutit) on kogu ulatuses põhjendamatud ja mittevajalikud eelmises punktis nimetatud põhjendustel. 12.08.2013 tehtud tegevuste osas on põhjendatud ajakulu 1 tund; 12.10.2013 teostatud tegevuste osas on põhjendatud ajakulu 30-35 minutit, kuna kliendile on otsustamiseks vajalik teada vaid kulusid ja esindaja hinnangut kaebuse perspektiivile; 08.11.2013 ja 11.11.2013 tehtud tegevuse põhjendatud ajakulu on kokku 5,5 tundi (toimikuga tutvumiseks kulub ca 3 tundi ning kaebuse koostamiseks 2,5 tundi – kaebuse maht on 2,5 lk); 21.02.2014 tehtud tegevuste põhjendatud ajakulu on 15 minutit (kliendile info edastamine). Kohus ei küsinud hageja seisukohta, seega ei olnud kõnealust tööd vaja teha; 28.03.2014 tehtud tegevuste osas on põhjendatud ajakulu 45 minutit (millest 30 minutit on põhjendatud aeg aruteluks kliendiga ning 15 minutit kostja lepingulise esindajaga); 25.04.2014 tehtud tegevuste osa on põhjendatud ajakulu 2 tundi (nõude muutmine tuli arutusele alles 12.05. istungil ja muudeti selle järgselt, seega ei olnud 25.04.2014 põhjust nõude muutmist kliendiga arutada); 12.05.2014 tehtud tegevuste osas on põhjendatud ajakulu 2 tundi, kuna selle istungi jaoks oli hageja esindaja vaid paar nädalat varem ette valmistanud; 28.05.2014 tehtud tegevuse osas on põhjendatud ajakulu vaid 15 minutit (kostja kohtukõne teeside analüüsimine polnud vajalik ega põhjendatud, kuna nende esitamise järgselt ei olnud hagejal võimalik enda seisukohti esitada, põhjendatud sai kulu olla vaid teeside kliendile edastamise osas; 03.06.2014 tehtud tegevuste osas on põhjendatud ajakulu 35 minutit, sest klindile on kaebuse esitamise osas otsustuse tegemiseks tarvis teada vaid kulusid ja advokaadi hinnangut kaebuse edule. Nende kliendile selgitamisele ei kulu aega mõistlikult kasutades üle 35 minuti. Arusaadavalt võis kohtumine kesta kauem, kuid küsimus on selles, mis on vajalik ja põhjendatud ajakulu. Kostja peab hüvitama vaid selle kulu, mis hagejale oli vältimatult vajalik ja mitte rohkem; 30.06.2014 tehtud tegevuste osas on põhjendatud ajakulu 2 tundi. 1,5 leheküljelise sisuga apellatsioonkaebuse koostamiseks ei tohiks kostja meelest kuluda rohkem kui 2 tundi; 19.08.2014 tehtud tegevuste osas on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi; 20.10.2014 tehtud kulutuste osas on põhjendatud ajakulu 2,5 tundi, toimikumaterjalide analüüsi vajadus jääb kostjale selgusetuks.
Menetluse edasine käik
40.Hageja leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu ning maakohtu määrus muutmata.
41.Hageja on seisukohal, et kohus on vaidlustatavas määruses õigesti jätnud tähelepanuta kostja vastuväited, mida kostja kirjeldab määruskaebuse punktides 3.1-3.5. Kõik vastavad küsimused puudutavad üksnes menetluskulude jaotust, mitte kulude suuruse kindlaksmääramist. Kostja sai vastavad argumendid esitada juba hagimenetluse kestel
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-32010 ja on seda ka teinud. Seetõttu on ilmne, et kohtud on neid seisukohti arvestanud hagimenetluses menetluskulude jaotuse otsustamisel. Esitatud asjaolud tuleb menetluskulude suuruse kindlaksmääramise menetluses jätta tähelepanuta.
42.Määruskaebuse punktides 3.6 ja 3.7. esitatud vastuväited on ainetud, kuivõrd kohus on neid asjaolusid määruses käsitlenud. Määruskaebusest ei nähtu, milliste positsioonide hindamisel on kohus kostja hinnangul diskretsioonipiire ületanud ja millest kostja seda järeldab. Hageja leiab, et kohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.
43.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
44.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
45.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust.
46.Käesoleval juhul on maakohus asunud seisukohale, et enamik hageja esitatud kuludest on tulenevalt tsiviilasja keerukusest põhjendatud ja vajalikud, seda sisuliselt millegagi põhjendamata. Sealjuures on maakohus vaid mõningate kulude osas põhistanud, miks need on osaliselt põhjendamatud ja ebavajalikud. Maakohus ei ole aga üldse põhjendanud, miks kohus ei arvesta kostja esitatud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Sealhulgas ei ole maakohus vastanud kostja põhiväitele selle kohta, et menetluse jooksul on hageja nõue vähenenud, mida tuleks kostja arvates menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada. Maakohtul tuli võtta seisukoht kostja vastuväidete osas.
47.Ringkonnakohus leiab, et tuginemine ainult toimiku materjalidega tutvumisele ning möönmine, et toimingute kestvus on põhjendatud tsiviilasja keerukusest tulenevalt, ei vabasta maakohut põhjendamiskohustusest. Sisuliselt on maakohus jätnud igakülgselt analüüsimata, millises mahus oli õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg vajalik ja põhjendatud. Eelmärgitud põhjustel ei vasta maakohtu määrus menetlusõiguse normidele. TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis.
48.Ringkonnakohtu arvates on maakohus määrust tehes ületanud TsMS § 175 lg 1 alusel diskretsiooni piire. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, kuid antud juhul ei ole kohus vastavaid kulutusi suures osas üldse hinnanud. Kohtumääruse põhjendustest ei ole otsustuse kujunemine seetõttu ka jälgitav.
49.Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust esmakordselt hindama hakata. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas õigusabi osutamise konkreetsed kulud ja töömaht on mõistlikud ning põhjendatud ja vastata kostja vastuväidetele.
50.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Tiit Kollom Gaida Kivinurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.