Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull
Kohtuasi
Osaühingu Vihje hagi OÜ Balti Spoon vastu dokumentidega tutvumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-32010
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Vihje kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
1595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Osaühing Vihje (registrikood 11431944), esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus Kostja OÜ Balti Spoon (registrikood 10333719), esindaja vandeadvokaat Maivi Ots
Asja läbivaatamise kuupäev
10. märts 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. mai 2013. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-32010 ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava kohtu otsustada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Vihje (hageja) esitas 11. juulil 2011 OÜ Balti Spoon (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat esitama hagejale oma raamatupidamisdokumendid ja muu teabe selle kohta, mis puudutab kostja toodete müüki Hispaanias alates 18. veebruarist 2010. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt alustas hageja poolte suulisel kokkuleppel 18. veebruaril 2010 tegutsemist kostja toodete müügiesindajana Hispaania turul. Hageja ülesandeks oli leida kostjale uusi kliente ja hoida suhteid samal turul varem leitud klientidega, kellest peamiseks partneriks oli äriühing Maderas Raimundo Diaz, S.A. Hageja kohtus Hispaanias erinevate potentsiaalsete klientidega ja pidas nendega läbirääkimisi eesmärgiga leida kostja toodetele ostjaid. Hageja tegutses iseseisvalt ja hagejale teadaolevalt asus kostja vähemalt ühele tema vahendatud kliendile ka kaupu müüma. Hagejal oli õigus saada kohe agenditasu olemasolevate klientide müügiarvetelt, mis võimaldas hagejal katta agendi tegevuse käivitamisega seotud kulusid. Hageja esitas kostjale kokkuleppe alusel arveid, millelt nähtub kokkulepitud agenditasu suurus 3% müügi summast. 2010. aasta teisel poolel sattus kostja peamine klient, Maderas Raimundo Diaz, S.A. arvete tasumisega raskustesse ja 8. novembril 2010 teatas kostja hagejale, et peatab tegevuse Hispaania turul. Hageja sai 2011. aasta alguses teada, et kostja müüb Hispaania turul oma kaupa hageja vahendatud klientidele, kuid ei ole hagejat sellest teavitanud ega hagejale müügi kohta teavet esitanud. Kuna pooltel oli agendileping, nõudis hageja 11. mail 2011 kostjale saadetud kirjas täielikku ülevaadet Hispaania turul toimunud müükide kohta, sest võlaõigusseaduse (VÕS) § 682 lg-te 3 ja 4 järgi on hagejal õigus nõuda raamatupidamisdokumente ja muud teavet, mis on olulised agenditasu arvutamiseks. Kostja keeldus 6. novembril 2011 edastatud vastuses ülevaadet esitamast ja eitas agendilepingu sõlmimist, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled ei ole sõlminud agendilepingut. Pooled kasutasid ekslikult omavahelises suhtluses küll agendilepingule viitavaid mõisteid, kuid lepingu sisuks oli tõlketeenuse osutamine. Hageja ei tegutsenud iseseisvalt, vaid vahendas potentsiaalsetele klientidele kostja edastatud infot kostja juhiste järgi ning edastas klientidelt saadud info kostjale. Kuna hagejal ei olnud piisavalt teadmisi ega kogemusi spoontoodete valdkonnas, ei saanud hageja pidada iseseisvalt läbirääkimisi ega vahendada lepinguid, s.o tegutseda agendina. Ka juhul kui kohus tuvastab, et pooltel oli agendileping, ei ole alust hagi täielikult rahuldada, sest leping lõppes 8. detsembril 2010, kuna kostja lõpetas lepingu 8. novembri 2010. a e-kirjaga, kus teatas hagejale, et ta lähiajal enam Hispaanias ei tegutse, millest hageja pidi mõistma, et leping lõpetati. Seega saaks hagejal olla juurdepääsuõigus üksnes kuni 8. detsembrini 2010 toimunud müügitehingute dokumentatsioonile. Kostja kinnitab, et pärast seda ei ole ta sõlminud lepingut ühegi hageja vahendatud isikuga. Lisaks oleks hagejal õigus saada teavet ja dokumente üksnes ühe kliendi (Radisa) tehingute kohta, sest hagejal oli õigus saada tasu üksnes selle kliendi tellimustelt. Nimetatud asjaolu tõendab nii poolte kirjavahetus kui ka hageja esitatud arved, millest saab järeldada, et hagejal oli õigus saada tasu mingi protsendina just selle kliendi tellimustelt.
3.Harju Maakohus jättis 28. mai 2013. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb asjas tuvastada, kas pooled sõlmisid agendi- või
tavapärase käsunduslepingu. VÕS § 670 lg 1 kohaselt kohustub agendilepinguga agent käsundiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima, käsundiandja kohustub agendile maksma selle eest tasu. Seega on agent küll iseseisev ettevõtja, kuid tegutseb püsivalt käsundiandja heaks, olles seotud lojaalsuskohustuse ja sellest tulenevate tegutsemispiirangutega. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegutses iseseisvalt ja püsivalt lepingute vahendajana, ega seda, et ta sõlmis kostja nimel ja arvel lepinguid. Seda ei tõenda kogumis poolte kirjavahetus, tunnistaja ütlused, kostja 2010. ja 2011. aasta majandusaasta aruanded ega hageja esitatud arved. Lepingu tõendamiseks ei piisa vastavalt pealkirjastatud arvetest. Kohus jättis arvestamata Sergio Bardisa Adriani kirjaliku kinnituse kui ilmselt ebausaldusväärse tõendi. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja osutas 2010. a veebruaris kostjale tõlketeenust. Ainuüksi asjaolu, et hageja vahendas kostjale teavet, sh tõlkis hispaaniakeelseid seisukohti eesti keelde ja vastupidi, järgides kostja juhtnööre ja tegusemissuuniseid, ei anna alust lugeda pooltevahelist käsundussuhet agendilepinguks. Seega ei sõlminud pooled agendilepingut, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt VÕS § 682 lgte 3 ja 4 alusel teavet.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja arvates ei ole maakohtu otsus seaduslik ega põhjendatud. Maakohus hindas tõendeid vääralt ja jättis otsuse põhjendamata, kui asus seisukohale, et pooltel ei olnud agendilepingut.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. oktoobri 2013. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, kordamata maakohtu põhjendusi. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei rikkunud maakohus asja läbi vaadates menetlusõiguse normi. Maakohus asus õigesti seisukohale, et hageja ei ole oma nõuet piisavalt tõendanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole õigeks võtnud ega muul viisil kohtumenetluses möönnud, et pooled oleks sõlminud agendilepingu. Kostja on läbivalt väitnud, et pooltel oli käsundusleping tõlketeenuse osutamiseks. VÕS § 670 lg-te 1 ja 2 ning § 673 lg 1 kohaselt tegutseb agent iseseisvalt. Agent kujundab oma tegevust põhiliselt vabalt ja on tegutsemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Seega on agendi põhikohustuseks vahendada lepingu sõlmimist käsundiandja ja kolmanda isiku vahel või sõlmida käsundiandja nimel lepinguid. Lepingut saab lugeda agendi vahendatuks, kui agent on selle sõlmimisele kolmanda isiku mõjutamise kaudu kaasa aidanud. Agendilepingu peatükis on eraldi
reguleeritud kindlustusagendi (VÕS § 677) ja laevaagendi (VÕS § 691) tegevus. Agendina tegutsevad praktikas lennuki- või laevapileteid, hotelle, autode üürimist ja turismiteenuseid vahendavad reisibürood. Agendilepingut kasutatakse ka toodete turustamiseks mootorsõidukitööstuses müügiesindajate näol. Seega tuli hagejal tuua hagiavalduses välja need elulised asjaolud, millel tema nõue põhineb, ja kohtumenetluses neid asjaolusid tõendada. Hagiavaldusest ei nähtu, milliseid lepinguid hageja iseseisvalt vahendas või sõlmis. Suulises vormis agendilepingu sõlmimist ei tõenda hageja enda väljastatud arvetel tehtud märked. Lepingute vahendamiseks ei saa lugeda hageja sellist tegevust, kus hageja edastab vaid käsundisaaja juhiste kohaselt temalt saadud informatsiooni ja vahendab klientidelt saadud informatsiooni omakorda käsundisaajale. Maakohus on põhjendatult asjas esitatud tõendite alusel leidnud, et hageja vahendas informatsiooni, mitte lepinguid. Õige on kostja väide, et iseseisvalt lepingute vahendamise teenuse osutamise vältimatuks eelduseks on vastava ala teadmised, kogemused ja sellest tulenev sõltumatus käsundiandjast. Kostja väitel puudusid hagejal 2010. aastal piisavad teadmised ja kogemused agenditeenuse osutamiseks spooni turustamise alal. Hageja ei ole oma pädevust sel alal esile toonud hagiavalduses ega menetluse kestel kostja vastuväiteid ümber lükanud. Asjaolu, et hagejal puudus vastav pädevus, kinnitavad ka tunnistaja ütlused. Maakohus leidis kõiki tõendeid kogumis hinnates õigesti, et pooled sõlmisid käsunduslepingu, mitte agendilepingu. Seega jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindasid kohtud vääralt tõendeid, kui asusid seisukohale, et tegemist ei ole agendilepinguga, sh hindasid tõendeid valikuliselt. Kuigi hageja esitas agendilepingu tõendamiseks kirjavahetuse, kostjale esitatud arved ja vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja käis iseseisvalt Hispaanias klientidega kontakte loomas, mitte tõlkimas, jätsid kohtud need tõendid põhjendamatult arvestamata. Asjaolu, et pooled sõlmisid agendilepingu, kinnitab ka see, et kostja pidas kirjavahetuses hageja tasu agenditasuks. Kohtud tuvastasid vääralt, et pooled ei sõlminud agendilepingut, ning jätsid otsuse põhjendamata.
8.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Asjas ei ole alust tõendeid uuesti hinnata ega asjaolusid uuesti tuvastada, sest kohtud ei ole menetlusõiguse normi rikkunud. Kohtud hindasid õigesti tõendeid ja asusid põhjendatult seisukohale, et pooled ei ole agendilepingut sõlminud. Kohtud on oma seisukohta piisavalt põhjendanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maa- ja ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel saata
samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Kolleegiumi arvates ei ole kohtud rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ega kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi, kui tuvastasid, et pooled ei sõlminud agendilepingut VÕS § 670 lg 1 mõttes. Selles osas nõustub kolleegium ringkonnakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 689 lg 5). Ülalmärgitust hoolimata tuleb aga nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada, sest kohtud on asunud põhjendamatult seisukohale, et kuna pooled ei sõlminud agendilepingut, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt dokumente ega teavet.
11.Kolleegium juhib tähelepanu, et hageja palus kohustada kostjat esitama raamatupidamisdokumendid ja muu teabe selle kohta, mis puudutab kostja toodete müüki Hispaanias alates 18. veebruarist 2010. Hageja põhjendas oma nõuet sellega, et pooled sõlmisid agendilepingu, millest tulenevalt oli hagejal õigus saada kostjalt agenditasu 3% kostja toodete müügist Hispaania turul. Kuigi kostja vaidles vastu sellele, et pooled sõlmisid agendilepingu, nõustus kostja, et pooltel oli käsundusleping tõlke ja vahendusteenuse osutamiseks ja kokkulepe, et hagejal on õigus saada tasu protsendina kostja toodete müügist ühele Hispaania kliendile. Kuna poolte väidetest nähtub, et pooltel oli kokkulepe tasus, mille suurus sõltus kostja toodete müügist Hispaanias, ei välista kolleegiumi hinnangul hageja nõuet asjaolu, et pooled ei sõlminud agendilepingut, nagu leidsid ekslikult kohtud. Kuigi VÕS § 680 lg-te 1 ja 2 järgi arvutatakse teistsuguse kokkuleppe puudumise korral agenditasu agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingu järgi makstavalt summalt ja selles tulenevalt peab käsundiandja edastama agendile VÕS § 682 lg 2 järgi tasuarvestuse ning agendil on VÕS § 682 lg-te 3 ja 4 järgi õigus nõuda raamatupidamisdokumentide väljavõtteid ja muud teavet, mis on olulised agenditasu suuruse seisukohalt, võib lepingupoolel olla õigustatud huvi tutvuda teise lepingupoole raamatupidamisdokumentidega ja saada teavet ka juhul, kui pooled ei ole sõlminud agendilepingut, kuid on sarnaselt agendilepingule leppinud kokku tasu arvutamises. Teise lepingupoole dokumentidega tutvumise õigus võib sellisel juhul tuleneda VÕS §-st 1015, mille kohaselt võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik nõuda valdajalt dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et VÕS § 1015 alusel dokumendiga tutvumise lubamiseks tuleb eelkõige tuvastada, et dokument on koostatud nõude esitanud isiku huvides (seotud selle isiku õigusliku positsiooniga), isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda (dokumendiga tutvumine on vajalik isiku mis tahes õiguslikku kaitset vääriva huvi toetamiseks, säilitamiseks või kaitsmiseks, sh tema õigusliku positsiooni kindlustamiseks või selgitamiseks) ning dokument on vastaspoole valduses (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p-d 11– 15). Ülalmärgitut arvestades võivad kostja raamatupidamis- ja muud dokumendid puudutada hageja õiguslikku positsiooni ja hagejal võib olla õigustatud huvi tutvuda kostja dokumentidega, kui need
sisaldavad hageja tasunõude arvutamiseks vajalikku teavet.
12.Eeltoodut arvestades jätsid kohtud põhjendamatult hagi rahuldamata põhjusel, et pooled ei sõlminud agendilepingut. Kui pooled sõlmisid käsunduslepingu, milles leppisid kokku, et hageja tasu suurus sõltub kostja toodete müügist Hispaania turul, tuli kohtutel selgitada, kas hageja nõude saab rahuldada VÕS § 1015 alusel. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab õigust vastavalt asjas tuvastatud asjaoludele ise. Kohus peab hagis esitatud asjaolude alusel nõude kvalifitseerima ja seda menetlusosalistega arutama, et nõude kvalifikatsioon ei oleks menetlusosalistele üllatuslik. TsMS § 652 lg 8 ja TsMS § 688 lg 2 järgi ei ole ka ringkonnakohus ega Riigikohus poolte õigusliku hinnanguga seotud (vt Riigikohtu 15. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13, p 10; 10. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 16). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada, kas hageja nõude saab rahuldada VÕS § 1015 alusel.
13.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas tasus kautsjoni hageja. Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.