XX hagi ARKAADIA HALDUSE AS vastu dokumentidega tutvumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.08.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kerstin Malberg Kostja: ARKAADIA HALDUSE AS (registrikood 10257154) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.08.2018 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.XX määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale ei saa kassatsioonikorras edasi kaevata. Asjaolud
1.XX (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi ARKAADIA HALDUSE AS (kostja) vastu kohustamaks kostjat esitama hagejale tutvumiseks kõik elektrooniliselt või paberkandjal koostatud Tallinnas XXX asuvat kinnisasja, registriosa nr XXXXXX (kinnisasi), puudutavad dokumendid (sh kaasomanike ja kostja vahel sõlmitud lepingud koos võimalike lisadega; kinnisasjaga seotud kindlustuslepingud ja -poliisid; dokumendid selle kohta, kes kaasomanikest on palunud kostjal tasuda enda eest maamaksu ning mis summas ja millal maamaks tasuti; kõik rendi- ja üürilepingud ning rendi- ja üürilepinguid puudutav tulusid käsitlev dokumentatsioon; dokumendid kinnisasja kulude ja tulude kohta; majandusaruanded; tegevusaruanne ja dokumentatsioon kinnisasja haldamise, sh kõikide muudatuste, tegevuste, avariide,
paranduste jmt kohta; kaasomandi haldamist ja kasutamist puudutavad e-kirjad) ajavahemikus 2010 kuni hagi esitamiseni.
2.Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat esitama elektrooniliselt või paberkandjal koostatud kinnisasja puudutavad alljärgnevad dokumendid ajavahemiku 2010 kuni hagi esitamiseni kohta: - kaasomanike ja kostja vahel sõlmitud lepingud koos võimalike lisadega; - kinnisasjaga seotud kindlustuslepingud ja -poliisid; - dokumendid selle kohta, kes kaasomanikest on palunud kostjal tasuda enda eest maamaksu ning mis summas ja millal maamaks tasuti; - kõik rendi- ja üürilepingud ning rendi- ja üürilepinguid puudutav tulusid käsitlev dokumentatsioon; - dokumendid kinnisasja kulude ja tulude kohta; - majandusaruanded; - tegevusaruanne ja dokumentatsioon kinnisasja haldamise, sh kõikide muudatuste, tegevuste, avariide, paranduste jmt kohta; - kaasomandi haldamist ja kasutamist puudutavad e-kirjad. Määrata kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja edastab kogu p-s 1 (või alternatiivselt p-s 2) nimetatud dokumentatsiooni hagejale elektrooniliselt e-posti teel aadressil YYY kahe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest või alternatiivselt määrata, et hagejal on õigus oma volitatud isiku vahendusel p-s 1 (või alternatiivselt ps 2) nimetatud dokumentidega tutvuda ühe nädala möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kostja aadressil (MMM) viiel erineval tööpäeval ajavahemikus kell 10.00–16.00 ning kostja kohustub võimaldama hagejal teha soovitud dokumentidest koopiad.
3.Lisaks palus hageja kohustada kostjat esitama hagejale tutvumiseks kõik elektrooniliselt või paberkandjal koostatud kinnisasja puudutavad tulevikus, s.t pärast 19.09.2018, tekkivad dokumendid (sh kaasomanike ja kostja vahel sõlmitud lepingud koos võimalike lisadega; kinnisasjaga seotud kindlustuslepingud ja -poliisid; dokumendid selle kohta, kes kaasomanikest on palunud kostjal tasuda enda eest maamaksu ning mis summas ja millal maamaks tasuti; kõik rendi- ja üürilepingud ning rendi- ja üürilepinguid puudutav tulusid käsitlev dokumentatsioon; dokumendid kinnisasja kulude ja tulude kohta; majandusaruanded; tegevusaruanne ja dokumentatsioon kinnisasja haldamise, sh kõikide muudatuste, tegevuste, avariide, paranduste jmt kohta; kaasomandi haldamist ja kasutamist puudutavad e-kirjad). Vastav kohustus kehtib seni kuni hageja on kinnisasja kaasomanik.
4.Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat esitama hagejale tutvumiseks kõik elektrooniliselt või paberkandjal koostatud kinnisasja puudutavad tulevikus, s.t pärast 19.02.2018, tekkivad dokumendid, mis on nimetatud käesoleva määruse p-s 2.
5.Hageja palus määrata kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja edastab kogu käesoleva määruse p-s 3 (või alternatiivselt p-s 4) nimetatud dokumentatsiooni hagejale elektrooniliselt e-posti teel aadressil YYY kord kalendrikuus kuu viimaseks päevaks või alternatiivselt määrata, et hagejal on õigus oma volitatud isiku vahendusel käesoleva määruse p-s 3 (või alternatiivselt p-s 4) nimetatud dokumentidega tutvuda kord kvartalis kostja aadressil (MMM) viiel erineval tööpäeval ajavahemikus kell 2(6)
10.00 kuni 16.00 ning kostja kohustub võimaldama hagejal teha soovitud dokumentidest koopiad.
6.Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnisasja kaasomanik ja talle kuulub 1⁄4 mõttelist osa. Teised kaasomanikud sõlmisid kostjaga kinnisasja haldamise lepingu. Kostja ei võimaldanud hagejal kinnisasja dokumentatsiooniga tutvuda. Kostja valduses olevad kinnisasjaga seonduvad dokumendid puudutavad hageja õiguslikku positsiooni ning hagejal on õigustatud huvi tutvuda hagis loetletud kostja dokumentidega, kuna need sisaldavad hageja kaasomandiks oleva kinnisasja haldamisega seotud teavet. Nõutavad dokumendid võimaldavad hagejal kontrollida, kas kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimub vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning kas hageja kui kaasomaniku huve ei ole kahjustatud, samuti millises ulatuses on hagejal õigus nõuda tema osale vastavat osa ühisest asjast saadavast kasust.
7.Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole nõudega dokumentidega tutvumiseks, kuid kostja ei ole dokumentidega tutvumist võimaldanud, seetõttu oli hagejal põhjendatud kartus, et kostja ei luba ka tulevikus dokumentidega tutvuda. Tulevikus tekkivate dokumentidega tutvumise võimaldamine kord kuus ei ole kostja jaoks ülearu koormav. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
8.Maakohus keeldus 31.08.2018 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
9.Hageja nõuded ja nende põhjendused ei olnud piisavalt selged. Selliselt esitatud nõuete rahuldamiseks puudus perspektiiv. Sooritusnõue peab olema esitatud viisil, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust täita. Hageja poolt nõutavad dokumendid peavad olema identifitseeritavad, sest lahendi resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav. Hageja esitatud nõuded on formuleeritud sedavõrd üldiselt (kõik kinnisasja puudutavad dokumendid alates 2010. aastast hagi esitamiseni; edasiulatuvalt teadmata aja jooksul), et nende täitmine oleks mõistlikult võimatu ja oleks kostja jaoks ebamõistlikult koormav.
10.Dokumendiga tutvumiseks peab dokumendiga tutvumist taotlev isik põhistama kaitsmist vääriva õigustatud huvi olemasolu dokumendiga tutvumise vastu. Iga dokumendi osas tuleb näidata, et dokument on koostatud tema huvides või kajastab tema ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamist ning milline on tema õigustatud huvi dokumendiga tutvuda. Isik peab ise põhistama oma kaitsmist vääriva huvi olemasolu ning tooma esile asjaolud, millest saab üheselt järeldada, et tal on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda (vt Riigikohtu 17.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p 14). Maakohtu hinnangul ei olnud sedastus, et hageja vajab kaasomanikuna tutvumiseks kõiki kinnistuga seotud dokumente alates 2010. aastast, konkreetsete dokumentidega tutvumise nõude põhistusena piisav. Maakohtul ei olnud sel viisil võimalik kaaluda hageja kui dokumentidega tutvumist taotleva isiku ja kostja kui dokumentide valdaja huve ega nõudeid sisuliselt lahendada.
11.Lisaks ei olnud hagi võimalik menetlusse võtta ebapiisava riigilõivu tasumise tõttu. Hageja esitatud nõuetelt tuli tasuda riigilõivu 450 eurot, mida hageja selleks antud täiendava tähtaja jooksul ei tasunud. Kuivõrd menetlusõiguse käsutusõigus on hagejal, 3(6)
mitte aga kohtul (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg 1, § 206 lg 1), siis ei saanud maakohus hageja eest otsustada, millise nõude eest saaks lugeda riigilõivu tasutuks ja millises osas tuleks jätta hagi TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata. Määruskaebus ja selle põhjendused
12.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
13.Hageja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et hageja nõuded olid formuleeritud sedavõrd üldiselt, et nende täitmine ei oleks mõistlikult võimalik ja oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Hageja viitas Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2014 otsusele tsiviilasjas nr 2-11-32010 ja Riigikohtu 14.02.2018 otsusele tsiviilasjas nr 2-16-3492 ning jäi puuduste kõrvaldamise dokumendis esitatud seisukoha juurde, et vähemalt hagiavalduse resolutsiooni p-des 2 ja 6 on nõuded esitatud piisava määratletusega. Kuna hagejal puudub täpsem informatsioon kostja valduses olevate dokumentide kohta, siis ei ole hagejal võimalik ammendavalt loetleda hagi esemeks olevaid dokumente. Maakohus jättis hagiavalduse resolutsiooni p-s 3 esitatud alternatiivse nõude tähelepanuta ja käsitlemata.
14.Ebaõige on maakohtu seisukoht nagu nõuaks hageja dokumentidega tutvumist edasiulatuvalt teadmata aja jooksul. 13.06.2018 puuduste kõrvaldamise dokumendis märkis hageja tuleviku nõude osas, et kohustus kehtiks seni kuni hageja on kinnisasja kaasomanik. Selle nõude täpsustuse jättis maakohus tähelepanuta.
15.Maakohus lähtus hagi menetlusse võtmisest keeldudes põhjendamatult ja ekslikult TsMS § 371 lg 2 p-st 2. Dokumentidega tutvumise hagi on antud juhul kohane õiguskaitsevahend ning hagi täidab hageja eesmärki tutvuda kostja valduses olevate kaasomandit puudutavate dokumentidega ja seda sõltumata asjaolust, et hagejal puudub võimalus hagi esemesse kuuluvate dokumentide üksikasjalikuks nimetamiseks. Ainult hagi menetledes saab kohus tuvastada, et hagejal esineb õigustatud huvi kostja valduses olevate kaasomandit puudutavate dokumentidega tutvumiseks. Maakohtu vastupidine seisukoht viiks olukorrani, kus hageja kui kinnisasja kaasomaniku õigused jääksid kaitseta ainuüksi põhjusel, et hagejal puudub detailne ülevaade kolmanda isiku valduses olevatest dokumentidest, mis puudutavad hageja kaasomandis olevat kinnisasja.
16.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja ei põhistanud oma nõuet. Hagejal on õigustatud huvi tutvuda dokumentidega kinnisasja kulude ja tulude kohta, majandusaruannetega, tegevusaruande ja dokumentatsiooniga kinnisasja haldamise, sh kõikide muudatuste, tegevuste, avariide, paranduste jmt kohta ning kaasomandi haldamist ja kasutamist puudutavate e-kirjadega, mis võimaldavad hagejal kontrollida, kas kinnisasja valdamine ja kasutamise toimub vastavalt kõigi kaasaomanike huvidele ja millises ulatuses on hagejal õigus nõuda tema osale vastavat osa ühisest asjast saadavast kasust. Hagejal on õigustatud huvi kaasomanike ja kostja vahel sõlmitud lepingute ja võimalike lepingu lisadega tutvumiseks, et teada, millistel tingimustel on sõlmitud kinnisasja haldamisleping ning millised õigused ja kohustused on kostjal seoses kinnisasjaga. Kinnisasjaga seotud kindlustuslepingute ja poliisidega tutvumine on hagejale kui kinnisasja kaasomanikule vajalik selleks, et teada, millistel 4(6)
tingimustel, mis tasu eest ja millisteks kindlustusjuhtumiteks on kinnisasi kindlustatud. Hagejal kinnisasja kaasomanikuna on õigus teada maamaksuga seonduvaid asjaolusid, sh seda, mis summas ja millal on kostja teiste kaasomanike eest maamaksu tasunud. Kinnisasjaga seotud rendi- ja üürilepingute ning rendi- ja üürilepinguid puudutava tulusid käsitleva dokumentatsiooniga on hagejal õigustatud huvi tutvuda, kuna hagejale kui kaasomanikule kuulub 1⁄4 ühisest asjast saadavast kasust vastavalt AÕS § 71 lg-le 2.
17.Hageja leiab, et kaasomanike ja kostja vahel sõlmitud leping vastab käsunduslepingu tunnustele ja seega kohalduvad kostjaga sõlmitud lepingule võlaõigusseaduse (VÕS) käsunduslepingu sätted. VÕS § 624 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. VÕS § 624 lg 2 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega.
18.Tulenevalt AÕS § 71 lg-st 4 on hagejal kinnisasja kaasomanikuna ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Hagejal on õigustatud huvi tutvuda hagis nimetatud dokumentidega, kuna need sisaldavad hageja kaasomandiks oleva kinnisasja haldamise kohta koostatud dokumentatsiooni.
19.Hageja ei nõustu maakohtuga, et tulevikku suunatud nõude puhul on tegemist eraldiseisva nõudega, millelt tuleks tasuda riigilõivu. Hageja viitas Riigikohtu 22.02.2012 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11 ja 21.12.2016 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16 ja leidis et dokumentidega tutvumise nõude puhul ei sõltu hagihind ega sellelt makstav riigilõiv ajaperioodist, dokumentide hulgast ega mahust, millega tutvumist nõutakse. Hageja nõuetel on sama eesmärk – tutvuda kostja valduses olevate dokumentidega. Seega tuleb hagihinnaks lugeda mittevaralise nõude puhul eeldatav 3500 eurot, millelt tuleb riigilõivu tasuda 300 eurot. Menetluse edasine käik
20.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
21.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
22.VÕS § 1015 kohaselt teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine.
23.Hageja on kohtu ette toonud asjaolud, mille kohaselt on hageja Tallinnas XXX asuva kinnisasja 1⁄4 mõttelise osa omanik ja ülejäänud kaasomanikud on sõlminud kostjaga 5(6)
lepingu kinnisasja valitsemiseks. Väidetavalt on kostjal õigus sõlmida kinnisasja osas üüri- ja rendilepinguid ning kindlustada kinnisasjal olevad hooned. AÕS § 69 lg 3 järgi on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. TsÜS § 56 järgi on asja mõtteline osa tegelikkuses piiritlemata. Seega on hagejal kui kinnisasja omanikul õigustatud huvi muuhulgas saada teada, milliseid lepinguid on sõlmitud kogu kaasomandis oleva kinnisasja valitsemiseks, kuidas on kinnisasja koormatud ja millise sisuga on sõlmitud kindlustuslepingud. Eeltoodud lepingud puudutavad otseselt hageja kui kinnisasja omaniku õigusi.
24.AÕS § 71 lg 2 järgi kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti ning lg 4 sätestab, et ühise asja suhtes on kaasomanikul kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kolleegium selgitab, et AÕS § 71 lg 2 on nõude aluseks olev norm, millele tuginedes saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljanõudmist või kasutuseelise hüvitamist, kuid selleks, et esitada võimalik nõue teiste kaasomanike vastu, on kaasomanikul õigus kolmandalt isikult, kelle valduses on vastavad dokumendid, nõuda VÕS § 1015 järgi nende dokumentidega tutvumist.
25.Käeolevas asjas on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmast tervikuna, selgitamata, kas osa nõutavatest dokumentidest on identifitseeritavad viisil, et kohtuotsust oleks võimalik täita. Sellisteks dokumentideks, mis on piisavalt määratletud, on kolleegiumi arvates näiteks kinnistu kaasomanike ja kostja vahel sõlmitud haldusleping, kostja poolt sõlmitud kinnistuga seotud üüri- ja rendilepingud, kindlustuslepingud jm sarnane. Õige on see, et nõuet dokumentidega tutvumiseks ei saa ilma täpsustamata esitada viisil, kus nõutakse igasuguse dokumentatsiooni, sh ekirjade, mis on seotud kinnistuga XXX, esitamist. Eelmenetluses tuleb maakohtul selgitada iga üksiku hageja poolt nõutud dokumendi osas, kas hagejal on õigustatud huvi sellega tutvumiseks ja ainult siis, kui sellise huvi puudumine on ilmselge, saab teatud dokumentide osas keelduda nõude menetlusse võtmisest. Vajadusel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus oma nõuet täpsustada.
26.Kolleegium leiab, et dokumentidega tutvumise nõude saab esitada ka tulevikus tekkivate dokumentide kohta juhul, kui on alust arvata, et kostja keeldub neid esitamast. Vastavad asjaolud, millest nähtub kostja keeldumine, tuleb esitada hagejal.
27.Maakohus keeldus hagi tervikuna menetlusse võtmast lisaks ka põhjusel, et hageja ei tasunud piisavalt riigilõivu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega hagihinna määramise osas, mille kohaselt juba olemasolevate dokumentide ja tulevikus tekkivate dokumentide välja nõudmise nõuded on eraldiseisvad ja hagihinna arvestamisel tuleb kummagi nõude hinnaks arvestada 3500 eurot ning tsiviilasja hind on kokku 7000 eurot, millelt kuulub RLS lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 450 eurot. Kuna hageja nõuetel on sama eesmärk – tutvuda kostja valduses olevate dokumentidega, on tegemist sisuliselt ühe mittevaralise nõudega, mille hinnaks on TsMS § 132 lg 1 järgi 3500 eurot, millelt kuulub RLS lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 300 eurot. Hageja on 300 eurot tasunud. Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.