Jätta Viru Maakohtu 26. märtsi 2014. a määrus muutmata ja M.J. i määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Justiitsministeerium edastas Viru Maakohtule tunnustamise ning täitmisele lubamisele küsimuse otsustamiseks Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusametist (KELA) saabunud Kouvola sotsiaalametis 10.03.2003 kinnitatud lepingud nr 69/2003, 70/2003 ja 71/2003 M.J. ilt elatise väljamõistmise kohta.
MAAKOHTU LAHEND
2.Viru Maakohus võttis 26. märtsi 2014 määrusega nimetatud taotluse menetlusse ja rahuldas selle, tunnustades ja tunnistades Eesti Vabariigis täidetavaks Kouvila sotsiaalametis 10.03.2003 kinnitatud lepingud nr 69/2003, 70/2003 ja 71/2003 M.J. ilt elatise väljamõistmise kohta. Maakohus tuvastas, et lepingud, mille tunnustamise ja täitmisele lubamise küsimuse otsustamist taotletakse, on tehtud 10. märtsil 2003 ning seega kuuluvad küsimuse otsustamisel kohaldamisele New Yorgi 20. juuni 1956 konventsiooni, s.o välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsiooni, Haagi 02. oktoobri 1973 ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni ning TsMS-i sätted. Maakohus leidis, et kõik tingimused Kouvola sotsiaalametis 10. märtsil 2003 kinnitatud lepingute nr 69/2003, 70/2003 ja 71/2003, s.o M.J. ’ilt elatise väljamõistmine lastele M.A. A.J., H.J. ja S.J., tunnustamiseks on täidetud. Kuivõrd Soomes on kõnealused lepingud täidetavad, st nende alusel on tehtud otsus isikutele ülalpidamistoetuse maksmise kohta, on Soome Vabariigi seaduste kohaselt kohtuotsus täidetav ja seega jõustunud. Kuivõrd elatise osas on sõlmitud lepingud, mille M.J. on allkirjastanud, oli elatise maksmiseks kohustatud isik M.J. menetlusest teadlik. Elatisabi lepingu nr 69/2003 kohaselt kohustub M.J. maksma lapsele M.J. elatist alates septembrist 2003 kuni 30. augustini 2012 summas 118,15 eurot kuus. Vastavalt võlgnevuse arvestusele oli võla jääk seisuga 10. jaanuar 2014 5 328,02 eurot. Elatisabi lepingu nr 70/2003 kohaselt kohustub M.J. maksma lapsele H.J. elatist alates septembrist 2003 kuni 27. detsembrini 2015 summas 118,15 eurot kuus. Vastavalt võlgnevuse arvestusele oli võla jääk seisuga 10. jaanuar 2014 7 667,69 eurot. Elatisabi lepingu nr 71/2003 kohaselt kohustub M.J. maksma lapsele S.A. elatist alates septembrist 2003 kuni 18. märtsini 2014 summas 118,15 eurot kuus. Vastavalt võlgnevuse arvestusele oli võla jääk seisuga 10. jaanuar 2014 7 667,69 eurot. Elatise suurus on vastavalt Soome seadustele seotud iga-aastase elukallidusindeksiga (indeksitõusude aegasid ja protsente kirjeldav dokument on lisatud, s.o seadus osade elatusrahade sidumisest elukallidusega (583/2008)).
02.augusti 2004 Kirkkonummi Sotsiaalameti otsusega nr 240194 on laste emale M.J.määratud Soome riigi poolt elatustoetuse maksmine alates 01. augustist 2004 118,15 eurot kuus lapse kohta, s.o kogusummas 354,45 eurot. Kuigi elatisabi otsuse on teinud Kirkkonummi sotsiaalamet, on elatustoetuse maksjaks Soome sotsiaalkindlustusamet KELA. Vastavalt Soome Ülalpidamistoetuse seaduse (580/2008) §-le 19 läheb elatise sissenõudeõigus pärast ülalpidamistoetuse maksmist üle KELA-le. Seega on KELA õigustatud isikuks esitama käesolevat taotlust lepingute tunnustamiseks ja täitmisele lubamiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
3.M.J. esitas 02. mail 2014 määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 26. märtsi 2014 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta KELA avaldus rahuldamata. Samuti
taotles M.J. põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamist, kontrollimaks, kas Euroopa Nõukogu määrus nr 44/2001 on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 24. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei kuulu asi lahendamisele Eesti kohtus, kuna M.J. elukoht ei ole Eestis; 2) ei ole vastustaja otsus Soome Vabariigi kohtu poolt tehtud otsus, vaid on ametiasutuse sisene dokument. Vastustaja oleks pidanud esmalt pöörduma Soome kohtu poole, et avaldaja oleks saanud esitada oma vastuväiteid Soome kohtule. Asjasse puutumatud on kohtu viited New Yorgi 20. juuni 1956 ja Haagi 02. oktoobri 1973 konventsioonidele, kuna KELA otsus ei ole kohtuotsus; 3) ei ole asjas toimunud sisulist arutelu ja M.J. õigused on rikutud, sest talle ei ole võimaldatud Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevat õigust saada olla kohtus kaitstud ja pidada õiglast kohtupidamist. M.J. l ei ole olnud võimalik esitada ühtegi vastuväidet enda vastu esitatud nõuetele. Avaldaja leiab, et selline Põhiseadusest § 13, 14, 15 ja 24 tulenevate õiguste rikkumine ei saa ega ei tohi olla võimalik. Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) määruse nr 44/2001 artikkel 54 kohaselt annab otsuse teinud liikmesriigi kohus või pädev asutus huvitatud poole taotlusel välja tunnistuse, kasutades määruse V lisas esitatud tüüpvormi. Kõnealuse tüüpvormi kohaselt tuleb tunnistuses märkida kohtulahendi resolutsioon. Avaldajale on teadmata kas sellist vorminõuet on üldse välja antud, mille tunnustamist Eesti kohus hetkel tunnustab. M.J. soovib põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamist, kontrollimaks, kas Euroopa Nõukogu määrus nr 44/2001 on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 24; 4) ei saa Eesti kohus tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks lepingud nr 69/2993, 70/2003 ja 71/2003, sest M.J. ei ole teadlik, mida tema käest nõutakse ja miks sellise summas ning mille eest, sest ta on olnud vabastatud igasugusest elatise maksmisest Soomes; 5) avaldaja on olnud vabastatud elatise maksmisest ja ta on korduvalt olnud KELA vastuvõttudel ning teinud erinevaid kokkuleppeid KELA-ga. Paraku on KELA väga suur institutsioon ja igakordselt kui ametnik vahetunud, ei tea uus ametnik midagi vanast kokkuleppest. M.J. l on olemas kõik kirjalikud tõendid KELA-le tehtud maksetest, tema vabastustest jms. Kuna avaldajale pole antud võimalust esitada ühtegi dokumenti oma väidete tõestuseks veel vähem teda ära kuulatud, siis pole tal olnud ka võimalik midagi oma väidete tõenduseks esitada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Viru Maakohtu 26. märtsi 2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda maakohtu põhjendusi. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
5.Ringkonnakohus märgib esmalt, et asjakohatu on M.J. väide, et käesolev tsiviilasi ei kuulu lahendamisele Eesti kohtus, kuna M.J. elukoht ei ole Eestis. Välisriigi kohtu- ja vahekohtulahendite tunnustamise ja täitmise asjadele ette nähtud kohtualluvuse kohaselt (TsMS § 121) esitatakse välisriigi lahendite tunnustamise ja täitmise avaldus kohtule, kelle tööpiirkonnas soovitakse korraldada täitemenetlust. Kuna antud juhul sooviti elatise täitmist Eesti Vabariigis, oli kohtualluvuse järgseks kohtuks Eesti kohus.
6.Määruskaebuse esitaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) määruse nr 44/2001 osas on põhjendamatu.
Kuna elatis on välja mõistetud enne Eesti Vabariigi astumist Euroopa Liitu, ei kohaldu elatislepingute tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise küsimusele ükski Euroopa Liidu õigusakt. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul kohalduvad New Yorgi 20. juuni 1956 konventsioon, s.o välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsioon, ja Haagi 02. oktoobri 1973 ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon (RKTKo 3-2-1-8-14 p 10).
7.Asjakohased ei ole määruskaebuse esitaja põhjendused, nagu ei kuuluks Haagi konventsioon kohaldamisele seetõttu, et konventsioon jõustus Eesti suhtes 01.06.2002.a ning enne selle jõustumist ei saanud käsitleda tekkinud õigussuhteid puudutatud isikutele siduvatena. Käesoleval juhul on ülalpidamiskohustuste kindlaksmääramise aluseks olevad dokumendid, s.o ülalpidamislepingud nr 69/2003, 70/2003 ja 71/2003, kinnitatud 10. märtsil 2003.a, s.o pärast Haagi konventsiooni jõustumist Eesti Vabariigi suhtes. Lepingutega on kindlaks määratud M.J. i ülalpidamiskohustus lastele alates septembrist 2003.a. Haagi konventsiooni art 1 kohaselt rakendatakse konventsiooni osalisriigi kohtus või ametiasutuses tehtud sellise otsuse suhtes, milles käsitletakse perekonnasuhetest, põlvnemisest, abielust või sugulusest tulenevaid ülalpidamiskohustusi. Seega ei ole konventsiooni kohaldamine piiratud üksnes kohtuotsustega, vaid konventsiooni kohaldamisalas on ka ametiasutuses tehtud otsused. Antud juhul on otsuse teinud Kirkkonummi Sotsiaalamet. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et KELA on õigustatud isikuks esitama taotlust käesolevas tsiviilasjas, ega korda maakohtu põhjendusi.
8.Maakohtule esitatud taotluse lisadest nähtub, millise perioodi eest on arvestatud elatise võlgnevus iga elatisabilepingu puhul. Nii on elatisabi lepingu nr 69/2003 kohaselt elatise võlgnevus alates septembrist 2003 kuni 30. augustini 2012 summas 118,15 eurot kuus (võla jääk
10.jaanuari 2014 seisuga 5 328,02 eurot), elatisabi lepingu nr 70/2003 kohaselt elatise võlgnevus alates septembrist 2003 kuni 27. detsembrini 2015 summas 118,15 eurot kuus (võla jääk 10. jaanuari 2014 seisuga 7 667,69 eurot) ja elatisabi lepingu nr 71/2003 kohaselt elatise võlgnevus alates septembrist 2003 kuni 18. märtsini 2014 summas 118,15 eurot kuus (võla jääk 10. jaanuari 2014 seisuga 7 667,69 eurot). Määruskaebusele lisatud 29. aprillil 2014 allkirjastatud hooldamise lepingu nr 2014266 (tl 51, tõlge tl 53) kohaselt on elatis H.J. perioodi 1. aprillist 2014 kuni 27. detsembrini 2015 eest summas 0 eurot. Eeltoodu ei takista aga elatisabi lepingu nr 70/2003 kohaselt sama lapse suhtes elatise kohustuse nõude olemasolu varasema perioodi eest, s.o alates septembrist 2003 tekkinud võlgnevuse eest. M.J. ei ole põhjendanud vastuväiteid lepingute nr 69/2003 ja 71/2003 suhtes. KELA on juunis 2014 edastanud kohtule ka võlgnevuse uuendatud kalkulatsioonid, millest nähtuvad osalised maksuvabastused (tl 109-116).
9.Paljasõnaline on M.J. väide, nagu ta oleks vabastatud igasugusest elatise maksmisest Soomes. Toimikust nähtuvalt on M.J. ise allkirjastanud elatise nõude aluseks olevad lepingud, seega ei saanud elatise nõudmine olla M.J. le üllatuslik. Ka Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusametiga täiendavate kokkulepete sõlmimine näitab ringkonnakohtu hinnangul M.J. teadlikkust kohustuse olemasolust.
10.Põhjendamatu on M.J. seisukoht, et talle pole antud võimalust esitada nõudele vastuväiteid. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas menetluses ei tegele kohus nõude suuruse küsimustega, vaid üksnes kontrollib TsMS § 620 lg 1 p-de 1-6 alusel lahendi (antud juhul lepingute) tunnustamise eeldusi. Pärast tunnustamist ja Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamist on sissenõudjal võimalik pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole Eestis. Nõude suurusega seonduvad vastuväited ja aegumise vastuväide on M.J. l võimalik esitada täitemenetluses.
Samuti ei ole millegagi põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, nagu oleks taotleja nõue aegunud. Ülalpidamislepingutega on määratud M.J. kohustus tasuda lastele elatist alates septembrist 2003 kuni vastavalt augustini 2012, märtsini 2014 ja detsembrini 2015. Lepingu nr 69/2003 puhul oli KELA poolt lepingute tunnustamise ja täitmisele lubamise avalduse esitamise ajaks (jaanuar 2014) ülalpidamistoetuse maksmise lõppemisest möödunud vaid üks aasta ja 5 kuud ning ülejäänud kahe lepingu puhul ülalpidamistoetuse maksmise lõppemine selle aja seisuga veel jätkus. Ringkonnakohtu hinnangul puudub õigusnorm, mille alusel tuleks lugeda KELA tagasinõudeõigus aegunuks.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt M.J. kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.