Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus 30.10.2014 esitas Tallinna linn Tallinna Linnavalitsuse kaudu kohtule avalduse XXX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt XXX , isikukood XXX, viimane elukoht Tallinnas, XXX , suri XXX. Kõik teadaolevad pärijad esitasid notarile avaldused pärandist loobumiseks. Pärandvara inventuuri viis läbi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus. Vara on 156,98 euro ning kohustusi 1442 euro ulatuses. Harju Maakohus 04.11.2014 määrusega võttis avalduse menetlusse ja nimetas XXX pärandvara pankrotiavalduse menetluses ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Kohus määras 25.11.2014 pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti hiljemalt 12.12.2014 makstava summa suuruseks 1700 eurot. Kohtu deposiiti määratud summat tasutud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama §-i lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva §-i lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratava summa. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kuludeks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutise pankrotihaldur on seisukohal, et XXX pärandvara summas 156,98 eurot ei kata sellel lasuvaid kohustusi, mille kogusumma moodustab esialgsetel andmetel vähemalt 1442 eurot, ning nimetatud seisund ei ole pärandvara olukorrast tulenevalt ajutine. Välja on kujunenud pärandvara alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 1 mõttes. Alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Faktiliselt põhjustas alalise maksejõuetuse XXX surm. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine haldur kalkuleeris pankrotimenetluse kulude võimalikuks suuruseks 1700 eurot. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti kohtu määratud summat ei tasutud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Sama §-i lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutine haldur lähtus tunnitasust 80 eurot. Ajutine haldur palus PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 344 eurot, millele lisandub käibemaks 68,80 eurot ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 56,04 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud. Avaldaja ajutise halduri tasule vastu ei vaielnud. Võlgniku pärandvaras vara puudub, seega kuulub riigi arvelt väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulude hüvitus 397 eurot, millele lisandub käibemaks, ning määrata OÜ Bürooteenused ja Õigusabi kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Nimetatud äriühing on käibemaksukohuslane, tema pangakonto number on

XXXXXXXXXXXXX.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.