Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

2-14-60447 end ise kohtus esindama. Taotleja majanduslik seisund ei võimalda tasuda õigusteenuse eest. Ilma asvokaadita jääksid taotleja õigused kaitseta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, vaadanud läbi Xxxxesitatud riigi õigusabi taotluse ning teatise taotleja majandusliku seisundi kohta, samuti krediidiasutustele ning Maksu- ja Tolliametile tehtud päringute vastused, leiab, et riigi õigusabi taotlus tuleb rahuldada. Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ning tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 3 võib menetlusabina kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Vastavalt RÕS § 8 kohaselt antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Taotleja sissetulekuks on igakuine pension summas 324,78 eurot. Muid sissetulekuid taotleja ei oma. Taotleja ei oma rahalisi vahendeid, mille arvelt saaks kanda õigusabi kulusid. Kohus on taotleja majandusliku olukorra hindamiseks teinud päringud krediidiasutustesse, samuti kinnistusraamatusse ja äriregistrisse. Taotlejal puudub kergesti võõrandatav vara, mille arvel õigusabi kulusid kanda. Kohus ei ole tuvastanud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid RÕS § 7 lg-st 1 tulenevalt. Kohtu arvates on Xxxxisik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusteenuse eest tasuda. Kohus asub seisukohale, et Xxxxtuleb anda riigi õigusabi RÕS-s ettenähtud alustel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi määratakse esmalt õigusnõustamiseks eesmärgiga välja selgitada, kas taotleja poolt välja toodud faktiliste asjaolude põhjal on taotleja õiguste rikkumine üldse võimalik, samuti taotleja probleemi võimalikud lahendused ja kohtusse pöördumise alused ja perspektiivikus. Riigi õigusabi antakse taotlejapoolse kohustuseta hüvitada õigusnõustamisega seotud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Õigusnõustamise ülekandumisel riigi õigusabiks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus määrab kohus hüvitamiskohustuse ulatuse täiendavalt uuesti ning hindab ühtlasi, kas jätkuvalt esinevad seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks.

2-14-60447 RÕS § 17 lg 1 kohaselt, riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud § 17 lg 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. Kohtu taotlusel nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi Eesti Advokatuur (Rävala pst 3, 10143, Tallinn, tel 6620665, faks 6620677, [email protected]). RÕS § 28 lg 1 kohaselt, kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud, välja arvatud RÕS § 27 lõikes 1 või 2 ettenähtud alustel, ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. RÕS § 28 lg 3 kohaselt, Rahandusministeeriumil või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusel on õigus nõuda riigi õigusabi saanud isikult ja krediidiasutuselt lisatõendeid või andmeid tema majandusliku seisundi või maksevõime paranemise kohta viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist. Järelepärimisele tuleb vastata Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse määratud mõistliku tähtaja jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.