lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-53699/27

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-53699/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1164
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank Liising Aktsiaselts10434248

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-09-53699

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS hagi Ivo Kaldre vastu 96 798,97 krooni nõudes Swedbank Liising AS avaldus Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. septembri 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank Liising AS-i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (taotleja): Swedbank Liising AS (registrikood: 10434248), esindaja Jüri Puust

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 17. septembri 2014.a määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata Swedbank Liising AS-i avalduse Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks Tartu Maakohtu
24.märtsi 2010 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-09-53699 kohta (maakohtu määruse resolutsiooni p 2).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Swedbank Liising AS-i avaldus ja saata tsiviilasi Tartu Maakohtule Swedbank Liising AS-ile Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Rahuldada Swedbank Liising AS-i määruskaebus.
4.Tagastada Swedbank Liising AS-ile (registrikood: 10434248, konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX)

Swedbank Liising AS-i poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot (viiskümmend eurot). Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

muud

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu 24. märtsi 2010 õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-09-53699 rahuldas kohus Swedbank Liising AS hagi Ivo Kaldre vastu võlgnevuse 96 798,97 krooni ja viivise nõudes.
2.Swedbank Liising AS esitas 7. augustil 2014 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus väljastada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 21. aprilli 2004 määruse (EÜ) nr 805/2004 (edaspidi määruse nr 805/2004) alusel Euroopa täitekorralduse tõend Tartu Maakohtu
24.märtsi 2010 otsuse kohta tsiviilasjas nr 2-09-53699.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohtu 17. septembri 2014 määrusega võeti Swedbank Liising AS-i avaldus menetlusse ja jäeti avaldus rahuldamata. Maakohus leidis, et käesoleval juhul on tegemist vaidlustamata nõudega määruse nr 805/2004 artikli 3 lg 1 p b tähenduses (võlgnik ei ole kunagi esitanud tsiviilasjas nr 2-09-53699 vastuväidet). Avaldaja nõue tulenes tarbijalepingust ning võlgnik on tarbija. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesolev otsus on langetatud Eesti Vabariigis, peaks selleks, et kohus annaks välja Euroopa täitekorralduse tõendi, olema Eesti Vabariik võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 59 määratletud tähenduses. Määruse (EÜ) nr 44/2001 artikkel 59 lg 1 näeb ette, et see, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, tehakse kindlaks siseriikliku seaduse alusel. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Makseettepanekule esitatud vastuväites on kostja märkinud oma elukohaks X-XX, XXX. Ka kogu edasise menetluse jooksul on kohus ja menetluse pooled käsitlenud kostja elukohana XXX, XXX. Kuna võlgniku elukoht ei olnud Eestis, ei saa kohus 24. märtsi 2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-09-53699 kohta Euroopa täitekorraldust välja anda, sest täitmata on määruse (EÜ) nr 805/2004 art 6 lg 1 p d sätestatud tingimus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

4.Swedbank Liising AS esitas Tartu Maakohtu 17. septembri 2014 määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja väljastada tsiviilasja nr 2-09-53699 kohta Euroopa täitekorralduse tõend.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on võlgniku näol küll tegemist tarbijaga, kuid see ei välista täitekorralduse tõendi väljastamist, sest asjas tehti õigeksvõtul põhinev kohtuotsus; Antud juhul ei ole tegemist vaidlustamata nõudega määruse nr 805/2004 artikli 3 lg 1 p b tähenduses. Seega ei oma isiku elukoht asjas tähendust. Täitmata on täitekorralduse väljastamisest keeldumise aluseks olev määruse (EÜ) nr 805/2004 art 6 lg 1 p d esimene tingimus. Nõue on vaidlustamata art 3 lg 1 p a tähenduses, mis sätestab, et nõue on vaidlustamata, kui võlgnik on selgesõnaliselt väljendanud oma nõusolekut omaksvõtuga või otsusega, mis on kohtu poolt heaks kiidetud või koostatud kohtumenetluste käigus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus, millega jäeti rahuldamata Swedbank Liising AS-i avaldus Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks Tartu Maakohtu
24.märtsi 2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-09-53699 kohta (maakohtu määruse resolutsiooni p 2), tuleb määruse nr 805/2004 ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab Swedbank Liising AS-i avalduse ja saadab tsiviilasja maakohtule avaldajale Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks. Swedbank Liising AS-i määruskaebus tuleb rahuldada.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et tegemist on vaidlustamata nõudega määruse nr 805/2004 artikli 3 lg 1 p b tähenduses. Määruse nr 805/2004 preambulis on selgitatud, et mõiste “vaidlustamata nõuded” peaks hõlmama kõiki olukordi, milles võlausaldaja, võttes arvesse võlgnikupoolsete tõendatud nõudmiste puudumise, mis puudutab rahalise nõude iseloomu või ulatust, on saavutanud kõnealuse võlgniku suhtes kas kohtuotsuse või täitmisele pööratava dokumendi, mis vajab võlgniku selgelt väljendatud nõusolekut, olgu tegu kohtuliku kokkuleppe või ametliku juriidilise dokumendiga. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on tegemist vaidlustamata nõudega määruse art 3 lg 1 p a mõttes, st võlgnik on selgesõnaliselt väljendanud oma nõusolekut omaksvõtuga või otsusega, mis on kohtu poolt heaks kiidetud või koostatud kohtumenetluste käigus. Käesoleval juhul on võlgnik oma 23. märtsi 2010 kirjas kinnitanud hagi menetlusse võtmise määruse kättesaamist ja ühtlasi teatanud, et „tunnistan, et hageja ei tee midagi valesti“ ja „mul lihtsalt ei ole raha ega vara, et võlgnevust tasuda“. Sisuliselt on kostja võlgnevuse õigeks võtnud, mille alusel on maakohus teinud 24. märtsil 2010 õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega ei saa olla tegemist vaidlustamata nõudega määruse nr 805/2004 artikli 3 lg 1 p b tähenduses, nagu on leidnud maakohus.
7.Määruse nr 805/2004 art 6 lg 1 p c kohaselt tuleb määruse III peatükis sätestatud miinimumnõudmiste täitmist kontrollida üksnes juhul, kui tegemist on vaidlustamata nõudega artikli 3 lg 1 p-des b või c sätestatud tähenduses (s.o nt tagaseljaotsuse või maksekäsu puhul). Ka seda, kas võlgnikuks on tarbija ja kas otsus langetati võlgniku alaliseks elukohaks olevas liikmesriigis, tuleb tuvastada vaid siis, kui tegemist on vaidlustamata nõudega artikli 3 lg 1 pdes b või c sätestatud tähenduses. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et avaldaja nõue tulenes tarbijalepingust ning I. Kaldre oli tarbija (määruse nr 805/2004 art 6 lg 1 p d alap-d 2 ja 3). Samas ei oma see asjaolu tähtsust olukorras, kus isik on tema vastu esitatud nõude õigeks võtnud. Samuti ei sõltu täitekorralduse tõendi väljaandmise võimalikkus õigeksvõtul põhineva otsuse puhul sellest, millises riigis oli kostja elukoht kohtumenetluse algatamise ajal.
8.Kuna TsMS § 6191 lg 1 kohaselt on kohtulahendi teinud maakohtu pädevuses Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamine, siis tuleb Tartu Maakohtul väljastada avaldajale Euroopa täitekorralduse tõend Tartu Maakohtu 24. märtsi 2010 otsuse kohta.
9.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel tagastada Swedbank Liising AS-ile (registrikood: 10434248, konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) määruskaebuse esitamisel 1. oktoobril 2014 Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 tasutud riigilõiv 50 eurot.
10.TsMS § 172 lg 2 esimese lause kohaselt kannab juhul, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Märgitud sätte alusel jäävad muud võimalikud menetluskulud peale riigilõivu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 143) avaldaja Swedbank Liising AS-i kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja