Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn) 18. detsembril 2014
Tsiviilasja number
2-13-12703
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja XXX vastuhagi XXXOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagi hind 6900,00 eurot, vastuhagi hind 8 619,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, lepinguline esindaja adv. Ott Saame
asukoht
XXX),
Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja adv. Taivo Saks Kohtuistungi aeg
08. oktoober 2014
Resolutsioon
1.XXXOÜ hagi XXX vastu 6900 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata
2.Rahuldada XXX vastuhagi XXXOÜ vastu osaliselt ja välja mõista XXXOÜ-lt 219,76 (kakssada üheksateist eurot ja 76 senti) XXX kasuks
Menetluskulude jaotus
Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija sõlmisid 25. juunil 2012 töövõtulepingu nr 25062012 (edaspidi nimetatud leping 1), mille kohaselt hageja kohustus kostjale valmistama ja paigaldama köögimööbli. Kostja kohustus mööbli valmistamise ja paigaldamise eest tasuma kokku 13 300 eurot. 04. augustil 2012 sõlmisid samad pooled töövõtulepingu nr 04082012 (edaspidi nimetatud leping 2), mille kohaselt hageja kohustus kostjale valmistama mööblit, kostja aga tasuma selle valmistamise ja paigaldamise eest kokku 4500 eurot. Hageja on oma kohustused mõlema töövõtulepingu järgi täitnud, so valmistanud ja paigaldanud kokkulepitud mööbli.
2.Kostja on oma lepingujärgsed kohustused tasu maksmiseks täitnud üksnes osaliselt. Kostja on nimetatud lepingute alusel jätnud hagejale tasumata kokku 6900 eurot, lepingu 1 alusel on tasumata 4650 eurot ja lepingu 2 alusel on tasumata 2250 eurot.
3.Kuna kõnealused töölepingud olid sõlmitud nii, et nende täitmiseks olid vältimatult vajalikud tellija edasised juhised (st mööbli tegelikuks valmistamiseks olid lepingute sõlmimisel tellija poolt antud andmed ebapiisavad ning hageja pidi töö käigus täiendavalt hankima ja ootama tellija vastavaid juhiseid), ning kuna tellija sagedasti viivitas oma juhiste andmisega ja ka muutis neid, oli hageja sunnitud lepingute täitmiseks tegema lisakulutusi summas ca 2000 eurot. Käesolevas hagis hageja lisakulutuste hüvitamist ei nõua. Eeltoodu alusel nõuab hageja kostjalt võlgnevuse 6900 eurot tasumist. Kostja vastuväited ja vastuhagi asjaolud
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle täies ulatuses rahuldamata jätta. Vastuhagis palus ta mõista hagejalt välja kostja kasuks 7132,10 eurot.
5.Lepingu 1 kohaselt kohustus hageja valmistama oma materjalist, tarnima ja paigaldama hiljemalt 24. augustiks 2012 mööbli ja sisustuse esemed vastavalt lepingu 1 lisas 1 toodud kirjelduse ja nimekirjale. Hageja ei pidanud kinni kokkulepitud tähtajast, paigaldustööd lõpetati
15.novembril 2012, st kokkulepitust 83 päeva hiljem. Hageja väited täiendavate juhiste andmise vajaduse kohta on arusaamatud ja paljasõnalised. Lepingu lisas olevatest joonistest on näha, et tööde tellimus oli ammendavalt lepingus fikseeritud.
6.Materjalid, millest mööbel valmistati, ei vasta poolte poolt kokkulepitule. Eksitud on lepingu 1 lisa 1 punktide 2 – 10 vastu: 1) söögilaua töötasapinna plaat ei ole valmistatud 30-mm niiskuskindlast MDF plaadist ja saare spooni paksus ei ole min 3-mm; köögi töötasapinnal peab olema paksem kattekiht, et tagada selle kõrgem kvaliteet ja pikaajalisus. 3) suure vannitoa, väikese vannitoa, sauna WC ja väikese WC, dušširuumi ja majapidamisruumi mööbli, samuti ülemise garderoobi, alumise garderoobi ja esikukapi korpus ja riiulid ei ole valmistatud niiskuskindlast 22-mm-st MDF plaadist vaid 16 mm PLP plaadist. Mööblit tellides seadis kostja eesmärgiks kõnealustesse ruumidesse just niiskuskindlast materjalist mööbli valmistamise, kuna tegemist on keskmiselt niiskemate ruumidega. Hageja oli sellest teadlik. Niiskuskindla MDF plaadi kasutamine taganuks mööbli oluliselt kõrgema kvaliteedi ning pikemaajalise kestvuse. Praegu kasutatud materjal on oluliselt odavam, mis muuhulgas juba ise viitab selle madalamale kvaliteedile. Hageja poolt kasutaud materjali halvemat kvaliteeti kinnitab ka asjaolu, et osa mööbli plaate on juba praeguseks saanud niiskuskahjustusi.
7.Kostja esitas koheselt suulise pretensiooni, kuid hageja tööde mittevastavusi ei kõrvaldanud. Kostja tellitud ekspertiis tuvastas lisaks loetletule valmistatud mööblis hulganisti puudusi muuhulgas ei ole köögimööbli uksed valmistatud kvaliteetsest kuivatatud puidust. Puit, millest uksed on valmistatud kuivab endiselt edasi ja sellest tingituna on märkimisväärselt kahanenud. Laiemate uste kilbid on käesolevaks hetkeks ca 30 mm kahanenud, kitsamad vähem. Uksed ise on oluliselt (kuni 10 mm) kitsamaks kuivanud ja kui uksed on kinni, siis võib kahe ukse vahelt vaadata, mis kapis sees on. Uksed on kuivanud kõveraks, viilungi liitekohtadest on puidu kuivamise tagajärjel värvimata puit nähtavale ilmunud. Viilungi tapid on lahti kuivanud, mõnele uksele on ka praod sisse kuivanud. Kokku on köögimööblil 36 ukse ja sahtli kilpi, mis tuleb parandada või täielikult välja vahetada. Lisaks olid kaks avaga mööblikilpi kinnitatud ainult kahepoolselt kleepuva lindiga – puidu kuivamise tagajärjel ei pidanud kleeplint vastu ning kilp kukkus eest ära vigastades tammepuidust põrandat. Mööbli valmistamisel kasutatud materjalid on kokkulepitust oluliselt odavamad.
8.Lepingu 2 järgi kohustus hageja valmistama oma materjalist, tarnima ja paigaldama hiljemalt
15.septembriks 2012 lastetoa mööbli ja sisustuse esemed vastavalt lepingu 2 lisas 1 toodud kirjelduse ja nimekirjale. Ka selle lepingu täitmisel ei pidanud hageja kinni kokkulepitud tähtajast, paigaldustööd lõpetati 28. novembril 2012, kokkulepitust 74 päeva hiljem. Sarnaselt esimesele lepingule ei olnud ka selle lepingu täitmisel kostjal vaja mingeid täiendavaid juhiseid anda, mis tööde valmimise edasi pidid lükkama. Tööde maht on fikseeritud ammendavalt lepingu lisas 2.
9.Ka lepingu 2 täitmisel eksiti lisa 1 punktide 1 ja 2 vastu: 1) lapsetoa ja magamistoa mööbli korpused ei ole valmistatud 22-mm-st MDF plaadist vaid 16-mm PLP plaadist, mis on oluliselt odavama klassi materjal. Kostja soovis paksema materjali - MDF-i, kasutamist, kuna selle välimus vastab kaasaegsele sisekujunduse trendile ning on ka oluliselt vastupidavam. Õhemast PLP materjalist valmistatud mööbel jätab arhailise ja odava mulje ning on vähem vastupidav. Seetõttu ei vasta tarnitud tooted kokkulepitud kvaliteedile; 2) voodi päise ja otsa kangas oli üldse paigaldamata jäetud; 3) lapsetoa voodi madratsi kandev pruss on läbi kaardunud ja voodialune sahtel ei ole avatav. Kostja esitas koheselt pretensiooni puuduste kohta, kuid hageja neid ei kõrvaldanud. Kostja keeldus kuni ilmnenud puuduste kõrvaldamiseni omapoolse kohustuse täitmisest, kuna hageja käitumine lepingu täitmisega viivitamisel ja passiivne suhtumine andsid talle alust arvata, et hageja ei kavatsegi oma praaki parandada. Kostjale jääb hagis esitatud nõue viimase osamakse saamiseks arusaamatuks seetõttu, et mõlema vaidluse all oleva lepingu punktis 5.13 leppisid pooled kokku viimane lepingujärgse makse tasumises peale hageja poolt kostjale garantiikirja esitamisest. Kuni käesoleva ajani ei ole hageja kostjale garantiikirja esitanud. Sellest tulenevalt ei ole ka lepingu viimane osamakse sissenõutavaks muutunud. Töid ei ole käesoleva ajani tellijale üle antud. Hageja esindaja pöördus kostja poole esmakordselt 18. detsembril 2012, et tööde üleandmine – vastuvõtmine kirjalikult ära fikseerida. Kuna samasse akti oli kirjutatud ka tööde kvaliteeti puudutavad kinnitused, millega kostja ei nõustunud ning millest ta oli hagejale mitmel korral teada andnud, saatis kostja esindaja sellele omapoolse vastuse 20. detsembril 2012, kus avaldas valmisolekut olukorra fikseerimiseks tema märkusi arvestades.
10.Kostja esitas hagejale lepingu rikkumise tõttu nõude leppetrahvi tasumiseks 31.01.2013. Mõlema lepingu leppetrahvi summa moodustas kokku 6340 eurot, millest 4490 eurot on lepingu 1 ja 1850 eurot lepingu 2 järgne leppetrahv. Leppetrahv on hageja poolt tasumata. Hageja kostja määratud täiendavatel tähtaegadel töö puudusi ei parandanud. Kostja pidi ise organiseerima voodi päise ja otsa kanga paigaldamise. Kanga maksumus oli 220 eurot ja sadulsepatööd 250 eurot, materjal ja töö kokku 470 eurot.
11.Kostja ei pidanud mõistlikuks nõuda hagejalt kogu mööbli vahetamist, kuid kuna talle valmistati mööbel oluliselt halvama kvaliteediga materjalist, siis alandas ta lepinguga 1 seotud hinda 30 % võrra, 13 300 eurose lepingu uueks hinnaks sai 9310 eurot ja lepinguga 2 seotud hinda 20 % ja voodipäise ja -otsa kanga paigalduse maksumuse võrra (so 470 eurot), 4500 eurose lepingu uueks hinnaks kujunes 3 130 eurot. Hageja ei ole hinna alandamise avaldusele vastu vaielnud.
12.13.02.2013 avaldusega tasaarvestas kostja hageja ja kostja vahelised vastastikused rahalised kohustused – leppetrahvi ja hinna alandamisest tuleneva hinnavahe. Kostja poolt oli tasaarvestuse tegemise ajal tasumata hagejale 6900 eurot. Kostja nõuded hageja vastu moodustasid: - leppetrahv 6340 eurot, hinna alandamine ja kanga paigaldus 5360 eurot, kokku seega 11 700 eurot. Peale tasaarvestust jäi kostja nõudeks 4800 eurot. Nimetatud summa arvutamisel ei võetud arvesse kokkukuivanud uste parandamise või asendamise kulusid, lapse voodi parandamise kulusid, põrandale kukkunud uksekilbist põhjustatud kahju hüvitist jms. XXXOÜ poolt koostatud hinnapakkumise järgi on köögimööblile uute uste valmistamise kulud 3319,1 eurot. Lapsetoa mööblil esinevate defektide kõrvaldamise hind on kostja hinnangul orienteeruvalt 500 eurot. Sellest tulenevalt kujuneb kostja vastuhagi suuruseks hagi esitamisel 8619,1 eurot.
13.26.augusti 2013 nõude täpsustuse kohaselt oli kostja vastunõue järgmine: - leppetrahvi nõue – 6340 eurot, hinna alandamisest tulenev nõue 3485 eurot, kapiuste parandamine 3319,1 eurot; lapsetoa voodi parandamine 420 eurot; voodiotsale riide paigaldamine 468 eurot, kokku seega 14 032,1 eurot. Sellest 6900 eurot on kostja tasaarvestanud tema poolt lepingu alusel tasumisele kuulunud summaga, misjärel jäi kostja poolt enam tasutud summa suuruseks ning sellest tulenevalt ka uueks nõude suuruseks 14 032,1 – 6900 = 7132,1 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
14.Hageja ei nõustu vastuhagiga ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastuväidete kohaselt olid töövõtulepingud sõlmitud nii, et nende tegelikuks täitmiseks olid vältimatult vajalikud kostja kui tellija täiendavad juhised ning et just juhiste andmisega viivitamine, samuti juhiste muutmine ja ebaselgus, põhjustasid võrreldes esialgselt plaanituga lepingute täitmise viibimise. Töövõtulepingu nr 04082012 lisast ja joonistelt on näha, et lepingu sõlmimise hetkel ei olnud kostjal veel lõplikult selge, mida ta soovib, paljude positsioonide juures on märkus „täpsustame“ ning lisatud on näidispildid, millele on juures selgitus. Maht, mille ulatuses lepingute täitmine sõltus täiendavatest juhistest, oli märkimisväärne. Kostjapoolne juhiste andmisega viivitamine takistas tööde tegemist olulisel määral.
15.Hageja ei nõustu, et mööblil olid kostja märgitud puudused ja defektid. Hageja möönab, et mõnede uste puhul ilmnes vajadus garantiitööde tegemiseks, kuid kuna kostja seadis tööde tegemiseks ebamõistlikud eeltingimused, siis on need tööd tegemata. Kostjale oli teada hiljemalt augustis 2012, et mitte igal pool, kus esialgselt plaanis, pole MDF ning kostja oli sellega nõus. Kostjaga kooskõlastati ka materjalide paksuste erinevused ning voodi päise ja otsa kanga leidmine ja paigaldamine jäid kostja enda ülesandeks. Niiskuskahjustused, mille tekkimist seostab kostja materjali väidetava "halvema kvaliteediga", on kostja menetlusdokumendis selgitamata ja tõendamata, seega ei saa neid ka siinkohal väga täpselt käsitleda. Eelduslikult on tegemist nendesamade niiskuskahjustustega, mis tekkisid siis, kui kostja tellitud torumees käis objektil torusid ühendamas ja ujutas objekti üle, vett oli loikudena ka kappides.
16.Kostja väited, et ta esitas hagejale koheselt suulise pretensiooni, ei vasta tõele. Kostja ei ole hagejale mingeid pretensioone esitanud enne, kui hageja hakkas soovima tööde üleandmisevastuvõtmise vormistamist ja seni maksmata tasu ära maksmist. Pretensioon on esitatud alles
24.jaanuaril 2013.a. Seejuures on oluline, et MDF-i osalisest asendamisest PLP-ga teadis kostja juba augustis 2012. Seega on jaanuaris 2013 esitatud vastavasisuline pretensioon esitatud ilmselgelt liiga hilja.
17.Kuigi pooled ei ole vormistanud kirjalikku tööde üleandmis-vastuvõtmisakti, on hageja seisukohal, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Lepingute kohaselt (pp 5.1.3.) pidi viimase 30% maksmine toimuma 14 päeva jooksul peale garantiikirja väljastamist. Samas näitab arvestus, et kostjal on hagejale tasumata esimesest lepingust 35%, teisest aga 50%, mitte viidatud 30%. Koos üleandmis-vastuvõtmisakti projekti edastamisega esitas hageja esindaja 18.detsembri 2012 e-kirjaga kostjale garantiikirja projekti, paludes e-kirjas kostja tagasisidet selles osas, kuidas korraldada mh. garantiikirja vormistamine. Kostja sellele ei vastanud.
18.Leppetrahvi nõudmine ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud, seega ei ole asjakohane kostja arutelu täiendava tähtaja andmise osas. Hinna alandamine ei ole õigustatud, kuna hageja ei ole lepingut rikkunud, mööbel on kas nõutava kvaliteediga või on puudused kõrvaldatavad garantiitööde korras. Seega ei ole hinna alandamise materiaalsed eeldused täidetud. Hinna alandamise avaldus läheb vastuollu ka kostja väitega, et tööd ei ole vastu võetud. Tööde vastuvõtmine on hinna alandamise üks eeldustest. Kostja tasaarvestus hageja nõuetega ei ole kehtiv, kuna kostjal ei ole nõudeid, millega tasaarvestust teha. Kohtuotsuse põhjendused
19.Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • pooled sõlmisid 25. juunil 2012 lepingu 1, mille kohaselt kohustus hageja kostjale valmistama ja paigaldama köögimööbli, söögilaua, suure vannitoa mööbli, väikese vannitoa mööbli, sauna WC, dušširuumi, majapidamisruumi, ülemise garderoobi, alumise garderoobi, esikukapi (leping 1),
• lepingu 1 hind oli 13 300 eurot, tööde lõpptähtaeg oli 24.08.2012 ja mööbli paigaldamine pidi toimuma 21.08.-24.08.2012, • pooled sõlmisid 04. augustil 2012 lepingu 2, mille kohaselt kohustus kostja valmistama ja paigaldama lapsetoa ja magamistoa mööbli, • lepingu 2 hind oli 4500 eurot, tööde lõpptähtaeg oli 15.09.2012 ja mööbli paigaldamine pidi toimuma 13.09.-15.09.2012, • lepinguid ei täidetud ettenähtud tähtaegadel, leping 1 täideti 15.11.2012 ja leping 2 täideti 28.11.2012, lepingud on kehtivad ja kostja on faktiliselt tööd vastu võtnud, • kostja on lepingute alusel jätnud hagejale tasumata kokku 6900 eurot, lepingu 1 alusel on tasumata 4650 eurot ja lepingu 2 alusel on tasumata 2250 eurot.
20.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: • kas valmistatud mööbel on puudustega, • kas kostjal on õigus hinda alandada ja kui on siis, millisel määral, • kas kostjal on õigus nõuda kapiuste ja lapsetoa voodi parandamise ning voodiotsa paigaldamise kulutuste hüvitamist, • kas kostjal on õigus nõuda leppetrahvi ja teostada tasaarvestust.
21.VÕS § 76 lg 1-3 sätestavad, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 3 ja 5 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja alandada hinda. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
22.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Kohus on seisukohal, et poolte vahelised lepingud on oma olemuselt tarbijatöövõtulepingud VÕS § 635 lg 4 mõttes, kuna hageja kohustus majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtjana tootma tarbijast kostjale mööbli. VÕS § 642 lg-te 2 ja 3 kohaselt vastutab töövõtja tarbijatöövõtu puhul töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale, tarbijatöövõtu puhul
eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
23.Lepingute 1 ja 2 alusel valmistatava mööbli ja materjalide kirjeldused olid kokku lepitud lepingute lisades 1 (I kd, lk 10-12, 25-26), millele lisandusid fotod ja märkmed mööbli mõõtude kohta (I kd, lk 13-21, 24-29). Lepingute punktidest 10.1 nähtuvalt leppisid pooled kokku, et lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema lepingupoole poolt allakirjutamise momendist või poolte kirjalikult määratud tähtajal. Seega sai lepinguid muuta üksnes kirjalikult. TsÜS § 77 lg 3 kohaselt saab poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Samas ei vaidle pooled selle üle, et hageja lepingu 2 täitmisel voodipäist ei valmistanud ja kostja tellis selle kolmandalt isikult (Marko Saarup arve nr 30 10.11.2012, I kd, lk 189). Kuna pooled ei sõlminud lepingute muudatusi kirjalikult, lepingute muutmise tahet ei nähtu e-kirjadest (I kd, lk 109-151, 174-186) ning kostja esitas pärast puudustega töö vastuvõtmist hagejale hinna alandamise avalduse (I kd, lk 72-76), siis asub kohus seisukohale, et hagejal tuli sõlmitud lepingud täita lepingu lisades märgitud mahus ja kasutada kokkulepitud materjale, sealhulgas tuli voodi valmistada koos päisega. Kohus on seisukohal, et hageja väidetud lepingute muudatused, nii kokkulepitust erinevate materjalide või ka detailide valmistamise osas, oleksid toonud kaasa lepingute hinna vähendamise, kuna hageja kasutas mööbli valmistamisel odavamaid materjale, kui kokku lepiti ja jättis voodi päise tegemata. Kirjavahetusest nähtuvalt ei ole pooled arutanud lepingute hinna muutmist. Lepingutes kokkulepitust erinevate tööde vastuvõtmisega nõustumist, ei saa pidada nõustumiseks lepingute muutmiseks. Hinna alandamine eeldabki puudustega töö vastuvõtmist. Hageja väide, et pooled muutsid lepingut korduvalt, kuna muutusid kostja nõuded mööblile ja hageja arvestas nendega, ei ole kohtu arvates asjakohane, sest lepingute lisadest 1 nähtuvalt pididki pooled paljude detailide osas lisas 1 märgitut täpsustama (I kd, lk 10-12, 25-26).
24.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi, Nora Kasema Ekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiaktis nr 131, läbi viidud 17.02.2013 – 08.03.2013, toodud hinnanguga (I kd, lk 54-56) ja kohtu 08.05.2014 määratud Nora Kasema Ekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiaktis nr 404, 28.05.201407.07.2014, toodud hinnanguga on tõendatud, et hageja lepingu 1 alusel valmistatud mööblil olid 17.02.2013 ülevaatuse hetke seisuga järgmised puudused: köögimööbli fassaadidetailide kokkukuivamine, nihked ja deformatsioonid ning pragunemisjäljed fassaadide paneelides, lepingu tingimustele mittevastavate materjalide kasutamine. 03.07.2014 ülevaatusel tuvastas ekspert lisaks eelmärgitule sulgusmehhanismide mittevastavuse lepingu tingimustele, st Tandembox asemel olid paigaldatud Häfele mehhanismid. Hageja lepingu 2 alusel valmistatud mööblil olid järgmised puudused: lepingu tingimustele mittevastavate materjalide kasutamine, mis ei olnud kliendiga eraldi kooskõlastatud. See mittevastavus tekkis mööbli valmistamisel ja oli olemas kliendile mööbli üleandmise/paigaldamise hetkel: lapsetoa voodiääre deformatsioon, mis takistab pesukasti otstarbekohast kasutamist. Defekt võis tekkida ka mõni aeg hiljem pärast paigaldamist.
25.Hageja valmistatud mööblil puuduste olemasolu, tõendavad ka poolte e-kirjavahetus (I kd, lk 148-151), kostja pretensioon (I kd, lk 66-69) ja hinna alandamise, kahju hüvitamise nõue ja tasaarvestuse avaldus (I kd, lk 72-76).
26.Tulenevalt VÕS § 642 lg 2 saab eeldada, et eelnimetatud mittevastavused lepingutingimustele olid olemas töö üleandmise ajal, kuna puudused ilmnesid vähem kui 6 kuu jooksul töö tarbijale üleandmisest. Antud asjaolu tõendavad ka eksperdi hinnangu järelduste punktid b ja e, milles on märgitud, et puudused tingis mittevastavate materjalide kasutamine. Ka muud puudused – lepingule mittevastavate plaatide ja mehhanismide kasutamine, pidi olemas olema mööbli valmistamise ja kostjale üleandmise ajal. VÕS § 645 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest. Hageja pidi majandus- ja kutsetegevuses tegutseva mööbli valmistajana teadma, et kasutades tellimuse täitmiseks lepingule mittevastavat materjali (MDF asemel PLP, samuti kuivatamata puitu) ja jättes osa tööst lõpetamata (voodipäis paigaldamata) rikub ta poolte vahelist lepingut.
27.VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Riigikohtu lahendis 3-2-1-126 -13 p 9 on asunud kohus seisukohale, et „VÕS § 112 lg 3 sätestab, et hinda alandama õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist VÕS § 189 lg-s 1 ja § 191 lgs 1 sätestatu kohaselt. Seega võis kostja iseenesest kasutada hinna alandamisest tulenevat tagasinõuet hageja nõude tasaarvestamiseks. Seadus ei näe ette hinna alandamise õiguse kasutamiseks tähtaega. Kuna seadusandja on seda niimoodi tahtnudki reguleerida, ei ole tegemist seaduselüngaga. Kuna seaduselünka ei esine, siis ei ole alust kohaldada analoogia korras VÕS § 118 lg-t 1“.
28.Kostja võttis lepingute mittekohase täitmise faktiliselt vastu asudes hageja valmistatud mööblit kasutama, mida tõendavad ekspertiisiaktile lisatud fotod (II kd, lk 77-82) ja esitas hagejale hinna alandamise avalduse 13.veebruaril 2013. Hinna alandamise avalduse esitamisele ei ole seaduses ette nähtud ajalist piirangut, Riigikohtu seisukohast tuleneb, et hinna alandamise avalduse tegemisele ei saa kohaldada analoogia korras VÕS § 118 lg-t 1. Järelikult saab asuda seisukohale, et kostja on hinna alandamise avalduse teinud õigeaegselt. Asjaolu, et pooled ei ole allkirjastanud tööde üleandmise - vastuvõtmise akti, ei muuda tegelikku olukorda. Antud juhul on kostja vastuväide, et ta ei ole töid vastu võtnud ka asjakohatu, kuna hinna alandamine eeldab mittekohase töö vastuvõtmist.
29.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-85-13 p-des 10-14 asunud seisukohale, et hinna alandamise eeldused on täidetud, kui müügileping kehtib, müüja täitis oma kohustuse mittekohaselt (andis üle lepingutingimustele mittevastava s.o puudusega asja), ta vastutab asja puuduse eest ega ole
puudust kõrvaldanud (ka Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p-d 18 ja 19). Hinda saab VÕS § 112 lg 1 esimese lause järgi alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seda saab Riigikohtu pikaajalise praktika järgi (vt nt Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15611, p 23) väljendada järgmise valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta“.
30.Kohus on seisukohal, et kostja hinna alandamise arvestus vastuhagi nõude täpsustuses (II kd lk 170) ei vasta VÕS § 112 lg 1 sätestatule ja eelpool viidatud Riigikohtu lahendites toodud selgitustele, eelkõige ei saa võtta arvesse mööbli valmistamise hindasid käesoleval ajal, vastavalt XXX hinnapakkumistele 14.08.2013 (II kd, lk 187, 188). Seoses ekspertiisi läbiviimisega ei ole põhjendatud tuletada puudustega mööbli väärtust ka sõltuvalt parandamise kuludest, kuna eksperthinnang on kohtu arvates täpsem ja põhineb vaidlusaluse mööbli puuduste hindamisel.
31.Lepingu 1 punkti 4.1 kohaselt oli kokkulepitud mööbli hind 13 300 eurot, mis sisaldas lepingu lisas 1 loetletud materjalide maksumust, transporti ning paigaldamist. Eksperdi järelduste punkti a kohaselt oli lepingu 1 alusel valmistatud mööbli hind ilma puudusteta 13 300 eurot ja c kohaselt oli puudusega mööbli hind 7616,01 eurot. Et lepingus kokkulepitud töö hind ja töö väärtus ilma puudusteta langevad kokku, siis on lepingu 1 alandatud hinnaks 7616,01 eurot. Kuna hagiavalduse kohaselt jättis kostja lepingu 1 alusel tasumata 4650 eurot, siis järelikult tasus ta (13 300-4650) lepingu 1 alusel 8650, seega 1033,99 eurot enam (8650-7616,01), kui oli puudustega mööbli väärtus. Seega on kostjal õigus VÕS § 189 lg-s 1 ja § 191 lg-s 1 sätestatu kohaselt nõuda ülemäära makstu tagastamist.
32.Lepingu 2 punkti 4.1 kohaselt oli kokkulepitud mööbli hind 4500 eurot, mis sisaldas lepingu lisas 1 loetletud materjalide maksumust, transporti ning paigaldamist. Eksperdi järelduste punktidest g ja h nähtuvalt oli puudusteta mööbli hind (ilma voodi päiseta) 4032 eurot ja sama mööbli (ilma voodi päiseta) hind puudustega 3641,55 eurot. Seega on alandatud hinnaks 4064,23 eurot (3641,55 x 4500 : 4032). Hagiavalduse kohaselt on kostjal lepingu 2 alusel tasumata 2250 eurot, millest saab järeldada, et ta tasus hagejale (4064,23-2250) 2250 eurot. Järelikult tuleb kostjal tasuda hagejale lepingu 2 alusel täiendavalt 1814,23 eurot.
33.Eeltoodud tõenditest kogumis asub kohus seisukohale, et hinna alandamise eeldused on täidetud ning vastuhagi nõue alandada lepingute 1 ja 2 järgset hinda, kuulub rahuldamisele vastavalt kohtu eelpool tehtud arvestustele. Lepingute hinna alandamisel VÕS § 112 lg 1 alusel ei oma tähtsust poolte esile toodud asjaolud lepingute täitmisega viivitamise kohta, mistõttu jätab kohus need siinkohal tähelepanuta.
34.Vastuhagi nõude täpsustuses nõuab kostja hagejalt lisaks hinna alandamisele ka kapiuste parandamise kulude hüvitamist 3319,1 eurot, lapsetoa voodi parandamise kulutuste hüvitamist 420 eurot ja voodiotsa paigaldamise kulutuste hüvitamist 468 eurot.
35.VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt
kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hinna alandamise nõue välistab VÕS § 646 lg 1 sätestatud täitmise või 115 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise nõude juhul, kui need on suunatud sarnasele huvile s.t õigustatud isikul on õigus valida, kas nõuda puudustega töö parandamist, uue töö tegemist või alandada puudustega töö hinda. Kuna kostja võttis puudustega töö vastu, tegi hagejale hinna alandamise avalduse ning kohus tuvastas, et hinna alandamise eeldused on täidetud, mistõttu rahuldas osaliselt hinna alandamise nõude, siis ei saa kostja nõuda enam sama töö parandamise kulutusi, kuna rikkumine on juba heastatud lepingus kokkulepitud ja alandatud hinna vahega. Järelikult tuleb kostja nõuded kapiuste parandamise kulutustele 3319,1 eurot, lapsetoa voodi parandamise kulutustele 420 eurot ja voodiotsa paigaldamise kulutuste hüvitamisele 468 eurot, jätta rahuldamata.
36.Kostja nõuab vastuhagis hagejalt leppetrahvi kokku 6340 eurot. Kostja leppetrahvi nõue koosneb kahest osast: 1) leppetrahv vastavalt lepingute punktidele 7.5 mõlema lepingu järgi 500 eurot selle eest, et hageja ei ole tähtaegselt kõrvaldanud puudusi, 2) leppetrahv lepingute punktide 8.2. alusel tööde üleandmisega hilinemise eest.
37.Lepingute punktid 7.5 sätestavad, et töövõtja kohustub garantiiperioodi ajal ilmnenud defektist teada saamise päevast kolme päeva jooksul defekti üle vaatama ja kahe nädala jooksul defekti likvideerima. Mittereageerimisel kohustub töövõtja tellijale kõik defekti likvideerimisega kaasnevad kulud kompenseerima ja lisaks tasuma leppetrahvi 500 eurot. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi nõue lepingu punktide 7.5 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
38.Kohus tuvastas eelpool, et kostja võttis töö vastu ja alandas lepingute hinda. Poolte ekirjavahetuse (I kd, lk 148-151), kostja pretensiooni (I kd, lk 66-69) ning hinna alandamise, kahju hüvitamise nõude ja tasaarvestuse avaldusega (I kd, lk 72-76) on tõendatud, et kostja teavitas hagejat valmistatud mööbli puudustest ja andis korduvalt tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks. Vaidlus puudub, et hageja mööbli puudusi ei kõrvaldanud. Siinjuures on asjakohatu hageja väide, et kostja põhjustas viivituse lepingute täitmisel, kuna antud leppetrahv puudutab töö puuduste kõrvaldamist pärast töö vastuvõtmist, millele viitab punktis 7.5 defektidest teavitamine garantiiperioodil, so perioodil pärast tööde vastuvõtmist. Järelikult tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista leppetrahv 1000 eurot.
39.Lepingute punktid 8.2 sätestasid, et tellijal on õigus nõuda viiviseid töövõtja poolse lepingu tähtajast mittekinnipidamise korral 1% lepingu hinnast päevas, kuid mitte rohkem, kui 30% lepingu hinnast. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi nõue lepingute punktide 8.2. alusel tööde üleandmisega hilinemise eest tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
40.Lepingu 1 täitmise tähtajaks oli 24. august 2012 ja lepingu 2 täitmise tähtajaks oli 15. september 2012. Seega sai kostja lepingute rikkumistest teada hiljemalt vastavalt 24. augustil ja
15.septembril 2012. Kostja esitas hagejale leppetrahvi nõude 24. jaanuaril 2013, seega viis kuud peale seda, kui ta sai teada esimese töövõtulepingu järgse tähtaja ületamisest ning 4 kuud ja 9 päeva peale seda, kui ta sai teada teise töövõtulepingu järgse tähtaja ületamisest. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus on seisukohal, et antud juhul on leppetrahvi nõude esitamise mõistlikuks
tähtajaks kaks kuud, sest tarbijast tellijale on antud VÕS § 644 lg 1 viimase lause kohaselt töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks aega kaks kuud. Sama aja jooksul peaks olema tellijale selge ka see, kas ta soovib kohaldada töövõtja suhtes lepingute rikkumise pärast leppetrahvi. Eelneva tõttu asub kohus seisukohale, et kostja on tulenevalt VÕS § 159 lg 2 kaotanud õiguse leppetrahvi nõudmiseks, kuna ta ei esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja s.o kahe kuu jooksul.
41.VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 186 p 2 järgi lõppeb kohustus tasaarvestuse tulemusel.
42.Kostja esitas 13.veebruaril 2013 hagejale tasaarvestuse avalduse, milles ta märkis, et tasaarvestab oma hinna alandamisest ja leppetrahvi nõudest tuleneva nõude hageja lepingust tuleneva nõudega. Kohus tuvastas eelpool, et kostjal tuleb lepingu 2 alusel hagejale täiendavalt tasuda 1814,23 eurot ning tal on õigus nõuda tagasi lepingu 1 alusel 1033,99 eurot. Samuti on kostjal hageja vastu lepingutest tulenev leppetrahvi 1000 euro nõue. Seega tuleb pärast tasaarvestust jätta hageja hagi 6900 euro nõudes rahuldamata, kuna see on tervikuna kaetud kostja nõudega ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 219,76 eurot. Menetluskulude jaotus
43.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus jättis hagi täielikult rahuldamata ja rahuldas vastuhagi üksnes 2,5% ulatuses, siis peab kohus mõistlikuks jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.