Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

1(4)

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 20.05.2014.a esitas XXX Aktsiaselts kohtule avalduse XXX vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 26.05.2014.a on tehtud võlgnikule makseettepanek. XXX esitas 08.09.2014.a nõudele vastuväite. 29.09.2014.a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16.10.2014.a esitas hageja kohtule hagi. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr XXX tarbimiskoha asukohaga XXX võrguteenuse ja elektriga varustamiseks. Tulenevalt lepingu lisaks olevate võrgulepingu tüüptingimuste p-st 9.8, maksab ostja elektrienergia tarbimise ning võrguteenuste eest arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Tüüptingimuste p 9.11 kohaselt, kui ostja ei maksa arvet viimasel märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1 % päevas. Kuivõrd kostja ei sõlminud 2013.a 01.jaanuariks avatud tarne elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutati talle sellest kuupäevast alates üldteenust. Vastavalt tüüptingimuste p 15.5 on XXXOÜ nimetatud elektrimüüja XXX Aktsiaselts. Tulenevalt üldteenuse tüüptingimuste p-st 4.1 maksab ostja elektrienergia tarbimise ja muud tüüptingimustest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Üldteenuse tüüptingimuste p 5.5 kohaselt kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1 % päevas. Hageja on elektrienergiat edastanud ja võrguteenust osutanud, esitanud tasumiseks arved, kuid kostja saadud elektrienergia ja võrguteenuse eest tasunud ei ole. Kostja põhivõlg on 1 368.53 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 431.62 eurot. Kokku 1 800.15 eurot. Nimetatud summad palub hageja kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks mittemuutunud viivise 0,1 % tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni alates 17.10.2014.a, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja müüs kinnistu asukohaga XXX XXX02.10.2012.a. Hagejaga lepingut lõpetama kostja ei läinud, vaid usaldas, et seda teeb XXX ise. Kostja lahkus koheselt pärast kinnistu müüki Eestist ning elab XXX. Kostja ei ole hageja teenuseid kasutanud. Kohtu põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000.00 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000.00 eurole. Käesoleval juhul on hagihind 2 300.20 eurot. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

2(4)

Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 17.05.2012.a võrgu- ja elektrilepingu nr XXX tarbimiskoha asukohaga XXX võrguteenuse ja elektriga varustamiseks (tlk 31-32). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja ei sõlminud 2013.a 01.jaanuariks avatud tarne elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga ning alates 01.01.2013.a jätkus hagejapoolne üldteenuste osutamine. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma XXX elektrienergia tarbimise eest, kui tarbijaks ei olnud kostja, vaid uus kinnistu omanik. Kostja märgib vastuses hagile, et uueks kinnistu omanikuks on alates 02.10.2012.a XXX(tlk 67). Nimetatud asjaolu tõendamiseks esitas kostja 02.10.2012.a kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (notari ametitegevuse raamatu registri number 3076) (tlk 72-79). Kohus leiab, et asjaolu, et eelpool viidatud kinnistul tarbis elektrit kolmas isik XXX, mitte kostja, ei vabasta kostjat hageja ning kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Asjaolu, et tegelikult tarbis elektrit kinnistu uus omanik XXX annab kostjale õiguse XXX ́i vastu regressinõude esitamiseks. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled on võrgu- ja elektrilepingu nr XXX lisaks olevate tüüptingimuste p 9.8 (tlk 37) ja üldteenuse tüüptingimuste p 4.1 (tlk 43) kokku leppinud, et ostja tasub elektrienergia ja võrguteenuse eest kord kuus arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Kostja lepingust tulenevat raha maksmise kohustust täitnud ei ole. Vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul on kostja tekitanud ise hooletu käitumisega olukorra, kus kolmandal isikul oli võimalik tarbida elektrit hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel. Kostjal oli võimalus ka peale Eestist lahkumist leping lõpetada hageja e-teeninduses või vähemalt kontrollida, kas leping on lõpetatud. Antud juhul ei oma tähendust, kes ja mis asjaoludel elektrit tarbis, kuna pooltevaheline leping kehtis kuni selle lõppemiseni. Leping kostjaga lõpetati alles 17.01.2014.a. Kostjal on õigus esitada omakorda nõue tegeliku tarbija vastu. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude summas 1 368.53 eurot VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 alusel. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 lause 1 järgi, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagejal on õigus nõuda viivist võrgu- ja elektrilepingu nr XXX lisaks olevate tüüptingimuste p 9.11 (tlk 38) ja üldteenuse tüüptingimuste p 5.5 (tlk 44) alusel tasumata summalt 0,1 % päevas.

3(4)

Kohus rahuldab viivisenõude summas 431.62 eurot VÕS § 113 lg 1 esimese lause ja võrgu- ja elektrilepingu nr XXX lisaks olevate tüüptingimuste p 9.11 ja üldteenuse tüüptingimuste p 5.5 alusel. Viivise arvestamisele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Poolte vahel kokkulepitud viivise määrast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (s.o 1 368.53 eurot) 0,1% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.