Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
27. november 2014 Hageja lepinguline esindaja Marika XXX ja kostja XXX
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus hageja Credit.ee OÜ nõude osas lisanduva viivise väljamõistmiseks seoses nõudest loobumisega.
2.Hagi rahuldada ning välja mõista XXX`ilt võlgnevus kokku summas 345.52 (sh põhivõlg 200.00, intress 15.00, sissenõudekulud 45.00, viivis 85,52) eurot Credit.ee OÜ kasuks.
3.XXX`il tuleb väljamõistetud summa tasuda Credit.ee arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXX.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta kostja XXX kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlus, hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 26.02.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks (tl 1-3), millele kostja esitas vastuväite (tl 9-10). Pärnu Maakohtu 20.05.2014 kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl 14-15). Harju Maakohtu 21.05.2014 kohtumäärusega jätkati nõude menetlemist hagimenetluses ja kohustati avaldajat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (tl 18).
2.Hageja esitas 27.05.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõla 200 eurot, intressi 15 eurot, võla sissenõudekulude 45 eurot, viiviste 85.52 eurot ning edasiulatuvate viiviste ning menetluskulude väljamõistmiseks (tl 20-22). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.11.2013 laenulepingu nr XXX , mille alusel sai kostja laenu 200 eurot. Laenu saamiseks täitis kostja Credit.ee internetikeskkonnas www.credit.ee laenutaotluse ning kinnitas Üldtingimustega nõustumist. Credit.ee OÜ rahuldas laenutaotluse ja laenusumma kanti kostjale üle panga maksekorraldusega ning kostjale saadeti e-posti teel ja internetikeskkonna vahendusel laenuleping koos selle lisaks oleva laenu tagastamise graafikuga. Hageja teostas laenutaotluse ning kostja maksevõime analüüsi veendumaks, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Laenulepingu kohaselt oli tagastamisele kuuluv summa 200 eurot, mis tuli tagastada ühe osamaksena vastavalt graafikule hiljemalt 06.12.2013. Kostja võlga tasuma ei asunud. Jaanuaris teatas kostja, et kuna ta on haiguslehel, siis saab ta võla tasuda osadena alates aprillist. Hageja pakkus kostjale refinantseerimise võimalust, kuid kostja sellest huvitatud ei olnud. Kostja ei ole hagiavalduse esitamise seisuga enda kohustust 200 euro põhiosa tagastamiseks täitnud, seega võlgneb kostja hagejale laenu põhiosa 200 eurot. Lisaks vastavalt Üldtingimuste p-le 3.1. on õigus hagejal nõuda viivist. Viivise määraks on 0,2501% põhivõlast ning hagi esitamise seisuga on viivise suuruseks 85.52 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõue ei kahjusta kostjat ebamõistlikult, on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Vastavalt Üldtingimuste p-le 4.6 on laenuandjal õigus nõuda kulude hüvitamist ning hageja kuluks on kostjale saadetud võlateatise, lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemiseteate saatmise kulud kokku 45 eurot. Ka on vastavalt lepingule poolte vahel kokku lepitud, et sooduslaenu tagastamisega viivitamise
korral lisandub laenusummale intress 15 eurot, mis tuleb tasuda alates sooduslaenu tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast. Kostja vastuväited
3.XXX Kohtuistungid
4.12.11.2014 toimunud kohtuistungil loobus hageja lisanduva viivise nõudest ning jäi nõude juurde kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 200 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot, sooduslaenu tagastamisega seonduv intress 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 85.52 eurot (tl 102 pöördel). Hageja selgitas, et kostjal ei olnud laenu väljastamise ajal maksehäireid ning laenu saamise eesmärgiks on kostja kirjutanud auto remont (tl 103). XXX
5.27.11.2014 toimunud kohtuistungil selgitasid pooled esitatud täiendavate tõendite sisu ning kostja kinnitas, et ta ei ole laenu ega muid laenuga seonduvaid makseid hagejale tagastanud seoses sellega, et ta oli haige, viibis haiglas, seejärel kaotas töö ja on käesoleval hetkel töövõimetuspensionär, sissetulek on 240 eurot kuus (tl 130-131). Kohtu otsustus ja põhjendused
6.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et tsiviilasjas hageja nõude osas lisanduva viivise väljamõistmiseks kostjalt tuleb menetlus lõpetada seoses hageja poolt nimetatud nõudest loobumisega. Ülejäänud hageja nõue tuleb aga rahuldada.
7.12.11.2014 toimunud kohtuistungil loobus hageja lisanduva viivise nõudest. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja poolt nõudest loobumise osas (tl 102 pöördel). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punkti 3 alusel kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Nimetatut saab kohaldada ka osas, kui hageja on osaliselt nõudest loobunud. Seega, kuna hageja on kohtuistungil loobunud lisanduva viivise väljamõistmise nõudest, siis tuleb selles osas menetlus lõpetada.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS §
232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
9.Antud juhul on poolte vahel tarbijakrediidilepingust tulenev õigussuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Krediidilepingu üldine mõiste tuleneb VÕS § 401 lg-st 1, mis näeb ette, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kuivõrd poolte vahel on laenuleping sõlmitud sidevahendi (internet) kaudu VÕS § 410 lg 1 tähenduses, siis tuleb antud juhul lähtuda ka vastavalt lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 52 lg 1 p-dest 1, 3 ja 4, mis sätestavad, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse lepingut eseme üleandmiseks või teenuse osutamiseks seda eset või teenust oma majandus- või kutsetegevuses pakkuva isiku (pakkuja) ja tarbija vahel, kui 1) leping sõlmitakse pakkuja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis; 3) pakkuja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja 4) pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse sidevahendi abil. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.Kohtule esitatud tõenditega on tuvastatud ja tõendatud, et 05.11.2013 esitas kostja hageja internetikeskkonnas www.credit.ee kaudu laenutaotluse 200 euro saamiseks (tl 116-119). Kostja on allkirjastanud 06.11.2013 isikusamasuse tuvastamise ankeedi (tl 24-25). 06.11.2013 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX , mille alusel sai kostja hagejalt laenu summas 200 eurot tagasimakse tähtajaga 06.12.2013 (tl 26-34, 35). Laenulepingus (vt ka üldtingimuste p 3.1) oli kokku lepitud, et juhul, kui laenusaaja viivitab sooduslaenu osamaksete tasumisega või ei tagasta sooduslaenu lepingus ettenähtud tähtajaks, siis kohustub laenusaaja tasuma intresse sõltuvalt laenusummast ja laenuperioodist vastavalt- intressi 15 eurot ja viivist viivisemääraga 0,2501% põhiosast iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest.
11.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenulepingu sõlmimise, laenusumma saamise, laenulepingu ülesütlemise, isiku tuvastamise protseduuri ega ka hageja poolt esitatud võla arvestuse ja saadetud nõudekirjade osas. Kostja vastuväideteks, mida kostja on osaliselt ka tõendanud (tl 75-79, 104, 107, 108) on elulised asjaolud, st et ta oli laenu võtmise ajal, so 06.11.2013 haiguslehel ja ta ei saanud aru, et võtab laenu, seejärel viibis haiglas, haiguse tõttu kaotas töö ning elatub töövõimetuspensionist, millest tulenevalt ei ole tal rahalisi vahendeid, et võlgnevust tasuda, lisaks on tal teisi võlgnevusi. Kohtu hinnangul on kostja vastuväidete (eelkõige vastuväite osas, mis seondub kostja tervisliku seisundiga laenulepingu sõlmimise hetkel) alusel võimalik tõlgendada kostja tahet tugineda laenulepingu ehk tehingu tühisusele TsÜS § 86 alusel.
12.TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on
tühine. Lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või; 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS § 406 lg 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Riigikohus on 03.12.2014 määruse nr 3-2-1-133-14 p-s 9 märkinud, et kolleegium jääb varem väljendanud seisukoha juurde, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda hindamata TsÜS § 86 lg 1 alusel. Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Vastavalt Eesti Panga kodulehel avaldatud andmetele oli eraisikutele antava tarbimislaenude kulukuse määr laenulepingu sõlmimise ajal, so novembris 2013 34,44%. Käesoleval juhul on hageja ja kostja vahel 06.11.2013 sõlmitud laenulepingus krediidikulukuse määraks märgitud 138,22%, mis ületab Eesti Panga määra 4 korda. Seega ei ole laenulepingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas.
13.Tehingu tühisuseks TsÜS § 86 lg-te 2 ja 3 järgi võib lisaks soorituste väärtuste vahele olla ka see, et üks tehingu pooltest on selle teinud tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Riigikohus on 17.06.2011 määruse nr 3-2-1-49-11 p-s 9 ja 10 märkinud, et vastastikuste lepingute heade kommete vastasuse tuvastamisel peab TsÜS § 86 lg 3 alusel kohus kontrollima, kas soorituse ja vastusoorituse vahel on suur ebakõla ning tühisusele tuginev pool on nimetanud ja tõendanud vähemalt ühe TsÜS § 86 lg-s 2 nimetatud tehingu poole sundseisu iseloomustava täiendava asjaolu. Kolmas eeldus TsÜS § 86 lg-te 2 ja 3 järgi tehingu tühisuse tuvastamisel on soodustatud isiku teadmine tehingu teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Üldjuhul peab tehingu tühisusele tugineja tõendama teise poole teadmist tema sundolukorrast. TsÜS § 86 lg 3 muudab tõendamiskoormust teise poole sundolukorrast teadmise või teadma pidamise osas tühisusele tugineda sooviva isiku kasuks, kui poolte soorituskohustuste väärtuste vahe on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas. Sellisel juhul peab tehingu kehtivusest huvitatud isik tõendama, et ta teise poole tehingu tegemise aluseks olnud sundolukorrast ei teadnud ega pidanudki teadma.
Kuivõrd poolte soorituskohustuste väärtuste vahe ei ole heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas (vt otsuse p 12), siis on kostjal kohustus nimetada ja tõendada vähemalt üks TsÜS § 86 lg-s 2 nimetatud tehingu poole sundseisu iseloomustav täiendav asjaolu. Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtumenetluses nimetanud ega tõendanud, et ta sõlmis laenulepingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja haiguse kohta on väljastatud teatised (tl 107,108), kuid nende alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja oli laenulepingu sõlmimise ajal seisundis, mis takistas tal oma tegudest aru saama. Kostja on kinnitanud ka, et ta ei võtnud laenu esmakordselt ja tal oli vaja laenu auto remontimiseks (tl 103). Ka välistavad kohtu hinnangul sõltuvussuhte ja erakorralise vajaduse ilmnemise kostja enda poolt avaldatud andmed laenutaotluse esitamisel täidetud küsimustikus/ankeedis (tl 116-119). Hageja on lisaks esitanud tõenditena (tl 24, 25, 113-115) andmed selle kohta, et laenuandja poolt on kontrollitud kostja sobivust laenusaajana ning takistavaid asjaolusid laenu andmiseks laenuandja ei tuvastanud ning asjaoludest tulenevalt ei saanudki tuvastada ja/või teada. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist heade kommetega vastuolus oleva laenulepinguga ning see ei ole tühine.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingust tulenevalt oli kostjal laenu summas 200 euro tagastamise, sooduslaenu tagastuse viivitamisega seonduvalt intressi 15 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise maksmise kohustus. Hageja on arvestanud viivist alates 07.12.2013 kuni 26.05.2014 (so hagi esitamise seisuga) poolte kokkuleppel viivise määraga 0,2501% päevas põhivõlast kokku summas 85.52 eurot ( tl 47). Lisaks on hageja tulenevalt Üldtingimuste p-le 4.6 õigustatud nõudma laenusaajalt sisse kulud, mis on seotud lepingu rikkumisest tulenevate toimingute eest, sh järelpäringutega maksevõime alase informatsiooni kohta, võlateatise (võlanõude), hoiatuse, lepingu ülesütlemise teate esitamise jms eest igakordse toimingu kohta summas 15 eurot. Hageja on tõendanud tekkinud kulude suurust summas 45 eurot kostjale saadetud võlateatise, hoiatuse ja lepingu ülesütlemisteatisega (tl 37-46). Kostja on võtnud omaks, et ta ei ole laenu ega laenuga seonduvaid muid rahalisi kohustusi tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhinõude, intressinõude, sissenõutavaks muutunud viivise ning võla sissenõudmisega seonduva kulu nõude osas põhjendatud ja tõendatud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 345.52 eurot, so põhivõlg 200.00, intress 15.00, sissenõudekulud 45.00 ja viivis 85.52. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 alusel lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.