2-14-50227/28 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-14-50227 kvartaalsed bilansid ja kasumiaruanded, kahe aasta pearaamatu väljavõtted, juhtorganite otsused, andmed põhivaraga tehtud tehingute kohta, kehtivate lepingute, andmed kassa asukoha ja rahalise seisu kohta, töötajate kohta jne. Postiga saadetud teabenõude võttis väljastusteate kohaselt vastu hoone administraator 27.08.2014.a. Kuivõrd võlgnik ajutise halduri teabenõudele ei vastanud, jätkas haldur võlgniku võimalike kontaktide otsimist ning saatis 08.09.2014.a korduva teabenõude ja meeldetuletuse e-posti aadressidele XXX ja XXX, 09.09.2014.a saatis ajutine haldur teabenõuded võlausaldaja XXX andmete kohaselt võlgniku volitatud esindajale XXX aadressile XXX ning võlgnikuga seotud isikutele aadressidele XXX ja XXX. Käesoleva aruande koostamise hetke seisuga ei ole ajutise halduri teabenõudele üheltki nimetatud kontaktaadressilt vastatud. Eelnevast tulenevalt ei ole halduril võimalik võtta lõplikku seisukohta võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta. Samuti on raskendatud võlgniku tehingute kontrollimine ja tagasivõidetavate tehingute tuvastamine. Lisaks ei ole võlgnik esitanud äriregistrile 2012 ja 2013.a majandusaasta aruandeid, mis viitab võlgniku raamatupidamiskohustuse puudulikule täitmisele. Võlausaldaja XXX esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja 17.06.2012.a töölepingu, mille kohaselt asus võlausaldaja võlgniku juurde tööle õigusnõustaja ametikohale alates 20.08.2012.a. Töölepingu võlausaldajaga allkirjastas võlgniku volitatud esindaja XXX , kes selgituste kohaselt esindas võlgnikku igapäevases majandustegevuses sarnaselt juhatuse liikmele, sh jagas tööülesandeid võlausaldajale. Pankrotiavalduse kohaselt tekkisid võlgnikul raskused võlausaldajale töölepingust tuleneva töötasu maksmisega sisuliselt kohe peale töölepingu sõlmimist. Võlgnik suutis tasuda võlausaldajale töötasu vaid perioodi 20-31.08.2012.a summas 859 eurot. Järgnevate kuude töötasu võlgnik võlausaldajale ei tasunud vaatamata volikirja alusel võlgniku esindajana tegutsenud XXX korduvatele lubadustele. Meediaväljaannetes avaldatud artiklite kohaselt otsis võlgniku esindajana tegutsenud XXX investoreid eesmärgiga hakata tegelema kiirlaenu väljastamisega. XXX ise ühegi oma äritegevusega seotud äriühingu osanik ega juhatuse liige ei olnud. XXX seotud äriühingute osanikuks ja juhatuse liikmeks on olnud tema tütar XXX , kes on XXX äriühingu esindamiseks väljastanud notariaalse üldvolikirja. Võlgniku arvelduskontode väljavõtetest nähtuva teabe põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul sisulist majandustegevust toimunud ei ole. Kontodelt on näha vaid üksikud kanded 2012.a. Võlgniku sissetulekuks on olnud XXX poolt väljastatud laenud, mida on kasutatud notari tasu, võlausaldaja palga ja töötasult arvestatud maksude ning panga pin-kalkulaatori väljastamise eest tasumiseks. Summas 500 eurot on toimunud ka laenu tagasimakse XXX . Muid tehinguid ajutisel halduril tuvastada ei ole õnnestunud. Eelnevast tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on muutunud maksejõuetuks juba 2012.a, mil ilmnes, et XXX töötasu maksmiseks vajalikud rahalised vahendid võlgnikul puuduvad. Võlgniku varad Võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud võlgniku vara nimekirja. Samuti ei ole võlgnik esitanud ajutisele haldurile ühtegi muud dokumenti, millest oleks võimalik võlgniku vara tuvastada. Ajutine haldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas, et ajutisele pankrotihaldurile kättesaadava teabe põhjal võlgnikul vara ei ole. Võlgniku kohustused (võlad) Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile kohustuste nimekirja ega muid andmeid, millest nähtuksid võlgniku kohustused. Võlausaldaja XXX pankrotiavalduse kohaselt on

2-14-50227 võlausaldajal võlgniku vastu nõue summas 26 968.57 eurot, millest 7 318.98 eurot saamata jäänud töötasu, 8 187.33 eurot seadusjärgne hüvitis töölepingu ülesütlemisel ja 11 462.26 eurot konkurentsikeelu tasu. Võlausaldaja nõue tuleneb võlgniku ja võlausaldaja vahel 17.06.2012.a sõlmitud töölepingust, mille kohaselt asus võlausaldaja võlgniku juurde tööle õigusnõustajana alates 20.08.2012.a. Töölepingu kohaselt pidi võlgnik maksma võlausaldajale igakuist töötasu summas 2 100 eurot (neto). Võlgnik tasus võlausaldajale töötasu ainult perioodi 20-31.08.2012.a eest summas 859 eurot. Rohkem võlgnik võlausaldajale töötasu maksnud ei ole. Maksu- ja Tolliamet ei ole käesoleva aruande koostamise hetke seisuga vastanud ajutise halduri päringule. Elektroonilise päringu kohaselt on võlgnikul maksude ja maksete võlg seisuga 11.09.2014.a 575.51 eurot, millest 190.99 eurot kinnipeetud tulumaksu, 363.69 eurot sotsiaalmaksu ja 21.83 eurot töötuskindlustusmakse võlgnevus. Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 249.42 eurot. Seega on võlgnevus Maksuja Tolliameti ees kokku 825.03 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt võlgniku suhtes 27.08.2014. a seisuga täitemenetluse registris andmed puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul seega kohustusi kokku 27 793.6 eurot. Finantsanalüüs Kuna võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile ühtegi bilanssi ega kasumiaruannet ning võlgnik ei ole ka registripidajale esitanud ühtegi majandusaasta aruannet, puuduvad ajutisel halduril piisavad andmed finantsanalüüsi koostamiseks. Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Ajutisel halduril on raske anda hinnangut vara tagasivõitmise võimalustele, kuna võlgnik ei ole haldurile esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti, mis võimaldaks tuvastada vara võõrandamist ja võimalike võõrandamiste tingimuste vastavust kõigi võlausaldajate huvidele. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on XXX le 08.10.2012.a tagastatud laenud summas 500 eurot. Kuivõrd XXX on võlgniku lähikondne PankrS § 117 mõttes, mistõttu on rahalise kohustuste täitmine tagasivõidetav PankrS § 110 ja § 113 alusel. Võttes arvesse aga asjaolu, et väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.04.2014.a avaldatud teate kohaselt on Harju Maakohtu 30.04.2014.a määrusega kuulutatud välja XXX pankrot ning pankrotihalduriks nimetatud Urmas Tross, ei ole XXX vastu vara tagasivõitmise nõudest tuleneva nõude laekumine ajutise halduri hinnangul tõenäoline. Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, sest võlgniku tegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud, võlgnikul puuduvad töötajad ning tegevuse jätkamiseks vajalik kapital. Tervendamine eeldaks olulist investeeringut. Võlgnik ei ole ise on avaldanud soovi tegevuse jätkamise ja tervendamise järele. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul teadaolevalt vara puudub, kuid kohustusi on vähemalt 27 793 euro ulatuses, mis suurenevad pidevalt intresside ja viiviste näol.

2-14-50227 Ajutine haldur märgib, et kuivõrd võlgnik ei ole esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti, on ajutisel halduril raske anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele. Kuna võlgniku majandustegevus on arvelduskontode väljavõtetest nähtuva teabe kohaselt lõppenud juba 2012.a oktoobris (õigemini pole võlgnikul nähtavat majandustegevust väljavõtetest nähtuvalt kunagi olnudki) ja võlgnik ei ole suutnud täita oma ainsa teadaoleva töötaja töötasu maksmise kohustust alates 2012.a septembrist ega likvideerinud kohustust muul moel, on võlgniku juhatus jätnud täitmata pankrotiavalduse esitamise kohustuse, mis on süütegu KarS § 3851 tunnustel. Samuti esinevad võlgniku juhatuse tegevuses KarS § 3811 sätestatud süüteo koosseisu tunnused, kuna võlgniku raamatupidamist ei ole nõuetekohaselt peetud ning registripidajale on esitamata majandusaasta aruanded. Eelnevast tulenevalt on ajutise halduri hinnangul võimalik, et võlgniku juhatuse liikmete tegevuses esinevad ka KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) ja § 385 (vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses) süütegude koosseisudele vastavad tunnused. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla raske juhtimisviga. Võlgniku juhatuse ei ole täitnud raamatupidamiskohustust, registripidajale on esitamata kõik majandusaasta aruanded. Lisaks pidi võlgniku juhatuse liikmele olema selge võlgniku maksejõuetus hiljemalt pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 22.11.2012.a, kuivõrd töölepingust tuleneva kohustuse 22.11.2012.a seisuga summas 15 506.31 eurot täitmiseks võlgnikul vahendid puudusid. Vaatamata võlgniku maksejõuetuse tunnuste ilmnemisele, ei ole võlgniku juhatus käesoleva hetkeni esitanud kohtule võlgniku pankrotiavaldust. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja selgituste kohaselt puudus võlgnikul äriplaan, mille realiseerimisel makseraskusi ületada. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavalduse kohaselt peale võlgnevuse ilmnemist võtnud kasutusele reaalseid samme majandustegevuse jätkamiseks või võlgnevuse likvideerimiseks muul viisil. Raugemise korral palub ajutine haldur menetluse lõpetada dokumentide hoidjat nimetamata, kuna pole teada kas ja kelle käes võlgniku raamatupidamisdokumendid käesoleval hetkel on. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise taotlus Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 9 töötunni eest 720 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks summas 144 eurot. Ajutine haldur on teinud võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks ning majandusliku olukorra hindamiseks järgmisi toiminguid: esitas võlgnikule teabenõude; suhtles võlausaldajaga; koostas ja lähetas päringud registritesse ning krediidiasutustesse; töötles päringut tulemusena saabunud vastuseid; analüüsis kõiki saaduid andmeid kogumis ning koostas ajutise pankrotihalduri aruande; osales istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu palub ajutine haldur tuginedes PankrS § 23 lg 4 ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot hüvitada riigi vahenditest.

2-14-50227 võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt XXX OÜ-l varad puuduvad, kuid rahalisi kohustusi on kokku vähemalt 27 793 eurot. Ajutisele haldurile esitatud andmetest tulenevalt võivad esineda kuriteo tunnustega teod. Ajutisele haldurile ei ole esitatud raamatupidamise dokumente, samuti on registripidajale esitamata majandusaastaaruanded. Ajutisel pankrotihalduril pole võimalik anda lõplikku seisukohta maksejõuetuse väljakujunemise aja ja põhjuste kohta, sest võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud ammendavalt andmeid võlgniku majandustegevuse kohta. Kuna võlgniku majandustegevus on arvelduskontode väljavõtetest nähtuva teabe kohaselt lõppenud juba 2012.a oktoobris (õigemini pole võlgnikul nähtavat majandustegevust väljavõtetest nähtuvalt kunagi olnudki) ja võlgnik ei ole suutnud täita oma ainsa teadaoleva töötaja töötasu maksmise kohustust alates 2012.a septembrist ega likvideerinud kohustust muul moel, on võlgniku juhatus jätnud täitmata pankrotiavalduse esitamise kohustuse, mis on süütegu KarS § 3851 tunnustel. Samuti esinevad võlgniku juhatuse tegevuses KarS § 3811 sätestatud süüteo koosseisu tunnused, kuna võlgniku raamatupidamist ei ole nõuetekohaselt peetud ning registripidajale on esitamata majandusaasta aruanded. Eelnevast tulenevalt on ajutise halduri hinnangul võimalik, et võlgniku juhatuse liikmete tegevuses esinevad ka KarS

2-14-50227 § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) ja § 385 (vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses) süütegude koosseisudele vastavad tunnused. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. XXX OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et XXX OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu ja kvalifikatsiooni, leiab, et taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja mõista. Kohus märgib, et võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks, kuid PankrS § 23 lg 4 alusel kuulub ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest üksnes võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduse korral. Antud juhul on pankrotiavaldus esitatud võlausaldaja poolt. Siiski on kohus otsustanud antud asjas 27.06.2014 kohtumääruses anda võlgniku töötajast võlausaldajale menetlusabi vabastades võlausaldaja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidi tasumise kohustusest 397 euro ulatuses. Kohus lähtus menetlusabi andes Tartu Ringkonnakohtu lahendist tsiviilasjas nr.2-13-3634, milles leiti, et ajutise halduri kulud on analoogselt eksperdikuludega asja läbivaatamise kulud, mille kandmiseks, sh ettemaksu tegemiseks, on võlausaldajast avaldajal võimalus taotleda riigipoolset abi. Ringkonnakohus märkis seejuures, et riigipoolse menetlusabi andmisel tuleb arvestada, et riigi vahenditest ei hüvitata PankrS § 23 lg 4 teise lause kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ringkonnakohus leiab, et sama põhimõte kohaldub ka siis, kui pankrotiavalduse esitab võlausaldaja, kellele on antud menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulutuste eest tasumiseks. Menetlusabi andmisel peab maakohus ajutise halduri määramisel viimast informeerima, et ajutise halduri tasustamine ja kulude hüvitamine toimub riigipoolse menetlusabi korras, kui võlgniku varast ei jätku selleks vajalikeks väljamakseteks. Ajutine haldur peab kulutuste tegemisel riigipoolse menetlusabi piiranguga arvestama. Seega kuivõrd võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks ning kohus on andnud antud asjas menetlusabi, kuulub ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab riigi poolt hüvitatavat summat, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuivõrd ajutine haldur palub välja mõista ülalosundatud tasu ja hüvitatavad kulutused büroo kasuks, kelle kaudu ta tegutseb, lisandub tasule ja hüvitatavatele kulutustele käibemaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.