Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 16.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-14-225/60
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 16.12.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2647

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.12.2014.a Tallinn Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-225

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 7 505,18 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja volitatud esindaja Piia Laks (Lexmart OÜ, aadress Kadri tee, Randvere küla, Viimsi vald, Harjumaa 74016, epost: [email protected]). Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Indrek

Kukk

(Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO, aadress Maakri 23A, Tallinn 10145, e-post: [email protected]) 26.11.2014.a., avalik istung Istungi toimumise aeg Hageja XXX, hageja esindaja Piia Laks, kostja XXX, kostja Istungil osalenud menetlusosalised

RESOLUTSIOON

esindajaadvokaat Indrek Kukk

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista XXXlt võlgnevus 7 505,1 eurot (seitse tuhat viissada viis eurot ja üks sent) XXXkasuks.

3.Jätta kõik menetluskulud XXXkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.Järgnevalt hindab kohus, kas kostjale on laenulepingu alusel laenusumma üle antud. 5.1 Võlaõigusseaduse § 386 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 5.2 Laenulepingu p.1.1 kohaselt annab laenuandja (hageja) ja laenusaaja (kostja) võtab laenu 7500 eurot. Lepingu p 1.2 sätestab järgmist: „laenuandja annab laenu laenusaajale üle sularahas lepingu sõlmimise hetkel“. Hageja on hagiavalduses väitnud, et laen anti kostjale sularahas lepingu sõlmimise hetkel ning lepingu punkt 1.2 kinnitab selle fakti toimumist. Kostja väitel on ebausutav, et sedavõrd suure sularahasumma üleandmise kohta ei vormistatud ühtegi täiendavat dokumenti või tunnistajate juuresolekuta eriti arvestades, et pooled ei ole sõbrad ega head tuttavad. Kostja väitel on ebausutav ka see, et võõrale inimesele antakse laenu intressita ning kindla tagasimakse graafikuta. 5.3 TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei ole seadusest erinevat tõendamiskoormuse jaotust poolte vahel kokku lepitud: seega on hageja kohustus tõendada, et ta sularahas laenusumma kostjale üle andis ja kostja kohustus tõendada, et talle raha üle ei antud. 5.4 Hageja on laenu üleandmise kohta tõendina esitanud laenulepingu, viitega selle punktile 1.2. Kuna antud juhul annavad pooled ühele ja samale lausele lepingus (p 1.2) erineva tähenduse, tuleb kohtul lepingu seda sätet tõlgendada. 5.5 Tõlgendamisreeglid sätestab VÕS § 29. Selle § lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

Sellest sättest tuleneb, et esmalt vaadeldakse lepingu teksti. Kui see tekst ei väljenda poolte tegelikku tahet, siis lähtutakse poolte tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. 5.6 Osundatud tõlgendusreeglitest nähtuvalt leiab kohus, et juhul, kui lepingu punktil 1.2 ei oleks laenusumma üleandmist kinnitavat tähendust, siis oleks lepingu p 1.1 ja 1.2 olemuselt üsna samatähenduslikud. Lepingu lakoonilisust arvestades on tõenäoline, et selles ei sisaldu ühtegi ülearust lauset. Seetõttu on kohtu arvates tõenäoline, et lepingu punkt 1.2 kinnitab lepingu sõlmimise hetkel laenusumma üleandmise fakti. Kohtu arvates on tavatähenduses lepingu p 1.2 lause mõistetav kui kinnitus, et lepingu sõlmimisega koos antakse laenusumma üle ja kui leping on allkirjastatud, siis on ka laen üle antud. Ning vastupidi – lepingut ei allkirjastata, kui laenu üle ei anta. Kostja väited, et sedavõrd suure laenusumma sularahas üleandmisel ja laenulepingu sõlmimisel võõraste isikute vahel, oleks mõistlik kaasata tunnistajaid ja vormistada täiendavaid dokumente, on õige, kuid sageli tehakse vastupidi ning ettevaatusabinõude puudumine ei muuda laenulepingut mittesõlmituks. Seadus ei seo laenulepingu sõlmimist ettevaatusabinõude rakendamisega. Allkiri lepingul on kohtu arvates piisav tõendamaks, et kostja on kinnitanud laenusumma kättesaamist. 5.7 Kostja kohustus on tõendada negatiivse asjaoluna seda, et ta ei saanud hagejalt tegelikult raha. Nimetatud asjaolu tõendamise võimalused on piiratud. Laenaja võib laenu mittesaamist tõendada näiteks asjaoluga, et laenuandjal ei olnud laenamiseks raha, sest kui laenuks antavat raha ei olnud, ei olnud võimalik ka seda laenajale üle anda (vt ka Riigikohtu 23. jaanuari 2006. a otsus asjas nr 3-2-1-147-05, p 13). TsMS § 235 sätestab, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas usutavaks teinud, et hagejal ei pruugi nõuet olla. Kostja on menetluse jooksul väitnud üksnes seda, et ta ei ole raha saanud ja hageja ei ole esitanud dokumenti, mis kinnitaks sularahalaenu üleandmist hageja poolt kostjale.