lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-6191/41

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 15.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-6191/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2443
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 168 lg 2, 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 424 lg 1Hagi tagasivõtmineTsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 206 lg 1Poolte õigused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-6191/7Tartu Ringkonnakohus10.06.2013

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-12-26888/31Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.12.2013

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing EDROC10063036Hooneühistu "Kaunase Keskus"80077703

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-13-6191

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2014. a, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-6191

Hagi hind

2452,69 eurot

Tsiviilasi

Edroc OÜ hagi HÜ Kaunase Keskus vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

•

esindajad • • • Kohtuistungi toimumise aeg

hageja: Edroc OÜ (registrikood: 10063036, asukoht: Kaunase pst 73C, Tartu) hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (asukoht: Jaama 173, Tartu, e-post: [email protected] ) kostja: HÜ Kaunase Keskus (registrikood: 80077703, asukoht: Kaunase pst 73, 50706, Tartu) kostja lepinguline esindaja: Harri Paabo (e-post: [email protected])

5.11.2014

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Edroc OÜ hagi HÜ Kaunase Keskus vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista HÜ-lt Kaunase Keskus Edroc OÜ kasuks 1497,03 eurot (üks tuhat nelisada üheksakümmend seitse eurot ja 3 senti).
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 428 lg 2Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 429 lg 1Hagist loobumine
TsMS § 432Menetluse lõpetamise tagajärjed
TsMS § 442 lg 5Otsuse sisu
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 13 lg 1Lepingu muutmine ja lõpetamine
Lõpetada menetlus Edroc OÜ hagis HÜ Kaunase Keskus vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 2012. aasta arvete alusel 151,06 euro (ükssada viiskümmend üks eurot ja 6 senti) väljamõistmise osas. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 432 alusel ei saa ta selles osas enam sama kostja vastu samal alusel sama hagieseme üle hagiga kohtusse pöörduda.
4.Võtta vastu Edroc OÜ osaline hagist loobumine 804,60 euro (kaheksasada neli eurot ja 60 senti) suuruses nõudeosas ning lõpetada selles osas menetlus. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 432 alusel ei saa ta selles osas enam sama kostja vastu samal alusel sama hagieseme üle hagiga kohtusse pöörduda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust 61,04% kostja kanda. Ülejäänud osas jätta riigilõiv hageja kanda.

Tsiviilasi nr 2-13-6191

2.Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.Välja mõista HÜ-lt Kaunase Keskus Edroc OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (riigilõivult) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hageja nõue ja põhjendused Edroc OÜ (hageja) esitas kohtusse hagi HÜ Kaunase Keskus (kostja) vastu lepingu täitmise nõudes tsiviilasjas nr 2-12-2688. Tartu Maakohus keeldus 04.02.2013 määrusega hageja avaldust hagi muutmiseks menetlusse võtmast ning eraldas asja menetlemiseks eraldi tsiviilasjana nr 2-136191. 29.09.2014 kohtule esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt taotleb hageja kostjalt 2452,69 euro väljamõistmist (I kd, tlk 7). 30.01.2006.a. sõlmiti kostja HÜ Kaunase Keskus ja hageja Edroc OÜ vahel võrgu- ja elektrileping nr.1. (I, lk. 90-91) mille kohaselt elektrienergia müük toimub elektrienergia ajatariifidega ja ampripõhise tasuga ning mille p.2. järgi on lepingu lahutamatuks osaks Eesti Energia võrguteenuse osutamise tüüptingimused ja elektrienergia müügi tüüptingimused ning vastav hinnakiri. Elektrilepingu nr.1 järgi puudusid kostjal võimalused kõrvale kalduda Eesti Energia hinnakirjast. Kuna aga hageja poolt kostjale esitatud arved olid suuremad Eesti Energia hinnakirjast, on kostja arvete nr 25, 38, 51, 66, 79, 93, 99, 119, 133, 148, 162, 15 alusel aastal 2011 saanud rohkem 1080,50 eurot. Kostja sai arvete nr 32, 46, 51, 67, 87, 102, 113, 126, 142, 155, 160, 9 (I kd, lk. 41-52) alusel aastal 2010 aluseta 1221,13 eurot. 2012. aastal on hageja arvete nr 29 ja 46 alusel enamtasunud 151,06 eurot. Hagejal nõue on saada kostjalt tagasi lepingu rikkumise tõttu esitatud ebaõigete arvete alusel enammakstud raha. Selline nõue on kvalifitseeritav VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõudena. 05.11.2014 kohtuistungil avaldas hageja, et tema lõplik nõue on 1497,03 eurot. Hageja tunnistab kostja arveid elektrienergia, võrguteenuse, ampritasu, aktsiisi ja taastuvenergia osas. Hageja ei tunnista aga kostja poolt 250-meetrise kaablitrassi hoolduse ja paigaldamise kulude nõuet. Hageja avaldas menetluse jooksul korduvalt, et loobub 151,06 euro nõudest, kuna nimetatud summa on kostjalt ringkonnakohtu otsusega välja mõistetud ja kostja on selles osas hageja nõude rahuldanud.
2.Kostja vastuväited hagile Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole esitanud hagejale arveid, milles hagejale müüdava elektrienergia hind oleks olnud kõrgem, kui seda ette näevad Eesti Energia hinnakirjad. Kostja on nõudnud hagejalt elektrienergia toimetamise eest kostja liitumispunkti samasugust tariifitasu, kui seda näevad ette Eesti Energia hinnakirjad. Kostja on lisaks eelmärgitule hagejalt (päris algusest peale) küsinud ja saanud täiendavat võrguteenuse tasu elektrienergia toimetamise eest kostja liitumispunktist hageja liitumispunkti. Niisuguse täiendava tasu küsimine ja saamine ei ole käsitletav lepingurikkumisena. Lepingut sõlmides ei oleks saanud mõistlikul isikul tekkida õiguspärast ootust, et kostja hakkab osutama võrguteenust elektri toimetamiseks kostja liitumispunktist 250 m kaugusel olevasse hageja liitumispunkti (läbi kostja rajatud ja tema omandis oleva elektrikaabli) selle eest vähimatki tasu saamata. Keegi peale hageja ei ole sellise

Tsiviilasi nr 2-13-6191

tasuarvestuse vastu ka tänaseni vähimaidki pretensioone väljendanud. Ka hageja on arveid sellisel kujul seitse aastat aktsepteerinud. Kostja leidis, et hageja ei saa loobuda oma nõudest 151,06 euro osas pärast kohtuotsuse jõustumist. Nimetatud osas tuleks jätta hagi läbivaatamata, kuna asjas on jõustunud teine kohtulahend.

3.Kohtu seisukoht
3.1.Asjaolud ja kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada 1497,03 euro väljamõistmise osas. Pooled ei vaidle selle üle, et 30.01.2006 sõlmiti HÜ Kaunase Keskus ja Edroc OÜ vahel võrgu- ja elektrileping nr.1 (I kd, lk. 90-91, edaspidi nimetatud kui elektrileping). Pooled ei vaidle ka selle üle, et elektrilepingu alusel on kostja väljastanud hagejale arveid 2010. ja 2011. aasta eest Eesti Energia tariifidest kõrgema ühiku hinnaga ning kostja on nimetatud arved tasunud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nimetatud arvete alusel on kostja hagejale tasunud Eesti Energia tariifide alusel arvestatud summadest rohkem 1497,03 eurot (tlk 157-158). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt kostja liitumispunktist hageja liitumispunktini viiva 250-meetrise kaablitrassi hooldamise eest täiendava tasu nõudmine on pooltevahelise lepingukohaselt lubatud või mitte. Kuna hageja on hagi alusena tuginenud lepingu rikkumisele, siis on hagejal nõue saada kostjalt tagasi lepingu rikkumise tõttu esitatud ebaõigete arvete alusel enammakstud raha. Kohus nõustub hagejaga, et selline nõue on kvalifitseeritav VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõudena. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamise üle otsustamiseks peab kohus esmalt välja selgitama, kas kostja on hagejalt kaablitrassi hooldusega seotud kulude elektrihinnale lisamisel ning seeläbi hagejale Eesti Energia tariifidest kõrgema ühiku hinnaga arveid esitades rikkunud 30.01.2006 elektrilepingu punkti 2. Elektriepingu p 2 kohaselt „Lepingu lahutamatuks osaks on Eesti Energia võrguteenuse osutamise tüüptingimused ja elektrienergia müügi tüüptingimused ning vastav hinnakiri. Tüüptingimustes ja hinnakirjades sätestatu on pooltele täitmiseks kohustuslik“. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja poolt hagejale esitatud arvetel on tariifid (ühiku hind) kõrgemad kui Eesti Energial ning et hageja on arved tasunud. Kostja leiab, et kõrgema tariifi kehtestamise aluseks oli vajadus teostada kostja liitumispunktist hageja liitumispunktini viiva 250meetrise kaablitrassi hooldustöid. Eesti Energia tüüptingimused I kd tlk 107 jj ei näe ette täiendavat kaablitrassi kasutamise ja hoolduse tasu elektrienergia liitumispunktist edasi toimetamise eest. Sellise tasu maksmise kohustust ei nähtu ka pooltevahelise elektrilepingu teistest punktidest. Seega ei ole vastavalt elektrilepingule võimalik kostjal sellist tasu hagejalt nõuda. Seega on kostja lepingut rikkunud müües hagejale elektrienergiat vastavalt Eesti Energia tariifidest kõrgema hinnaga. Kuna hageja on arved tasunud, on tal tekkinud kostjapoolse lepingu rikkumise tulemusena kahju. Iseenesest on õige kostja seisukoht, et tal on kaablitrassi rajamise ja hooldusega kaasnenud kulud ning äritegevuses ei saa eeldada selliste teenuste tasuta osutamist. Elektrilepingu sõnastusest nähtuvalt ei ole pooled välistanud täiendavate kokkulepete sõlmimist lisaks Eesti Energia tüüptingimustele. Seega olid pooled iseenesest vabad kokku leppima täiendavates tasudes selliste teenuste eest, mida ei ole Eesti Energia tüüptingimustes mainitud. Kohtule ei ole aga tõendatud sellise täiendava kokkuleppe olemasolu. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta (täiendada) poolte kokkuleppel. Tlk 98 kiri ei tõenda kokkuleppe olemasolu 30.01.2006 võrgu- ja elektrilepingu muutmiseks selliselt, et kostjal oleks õigus nõuda hagejalt täiendavalt ka kaablitrassi kulude tasumist. Tegemist on kostja ühepoolse avaldusega, kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et hageja oleks selles osas oma nõustumust väljendanud või nimetatud avalduse üldse kätte saanud. Kohtule ei ole ka tõendatud sellise lepingu suulist sõlmimist. Hageja nõustumust lepingu muutmiseks ei saa välja lugeda ka tema tegevusest

Tsiviilasi nr 2-13-6191

kostja poolt esitatud arvete maksmisel, kuivõrd hageja on kohtule avaldanud (tlk 71 pöördel), et ei teadnud varem, et temale esitatud arve erineb Eesti Energia tariifidest. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Ka kohtule esitatud arvetest (I kd, tlk 14-25 ja 41-52) nähtub, et aastal 2011 on arvel välja toodud ainult komponendid: päevatriif, öötariif, ampritasu ja reklaamitasu. Ei nähtu, et arvel kajastuks tasu kaablitrassi hoolduse eest või elektri toimetamise eest kostja liitumispunktist hageja liitumispunktini. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et hageja arvates võis nimetatud kaablitrassi kulu eelduslikult sisalduda ka nt hooneühistule tasutavas muude kommunaalteenuste või haldustasude arvetes või renditasus. Seetõttu ei pidanud hageja aru saama, et ta peab veel täiendavalt tasuma kaablitrassiga seonduvaid kulusid. Seega on kostja rikkunud elektrilepingu p-i 2 ning hageja nõue lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole vaidlustanud hageja arvestuste matemaatilist õigsust, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2011. a arvete nr 2 5, 38, 51, 66, 79, 93, 99, 119, 133, 148, 162, 15 ning 2010. a arvete nr 32, 46, 51, 67, 87, 102, 113, 126, 142, 155, 160, 9 alusel enamtasutud 1497,03 eurot. Kohus märgib täiendavalt, et kui kostja leiab, et on hagejale kaablitrassi hooldades osutanud teenust arvates, et on selleks õigustatud või kohustatud ning hageja pole selle teenuse eest kostjale tasunud, võib kostjal olla alus esitamaks hageja vastu nõue alusetu rikastumise või käsundita asjaajamise sätetest tulenevalt.

3.2.Kohtu menetluslik seisukoht hagejapoolse nõude vähendamise osas TsMS § 442 lg 5 alusel lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas poolte lahendamata taotlused. Hageja esialgse nõude suuruseks oli 2452,69 eurot. Hageja on oma nõuet menetluse jooksul korduvalt vähendanud taotledes lõpuks kostjalt 1497,03 euro väljamõistmist.
3.2.1.Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-26888 mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 151,06 eurot. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 28.04.2014 Riigikohtu määrusega, millega keelduti kassatsioonkaebust menetlusse võtmast. Tsiviilasjas nr 2-12-26888 olid nõude aluseks samad faktilised asjaolud, kui käesolevas tsiviilasjas, kuid vaieldi 2012.aasta arvete nr 29 ja 46 üle Algselt taotles hageja nimetatud arvete alusel võlgnevuse väljamõistmist ka käesolevas tsiviilasjas, kuid pärast seda, kui kostja oli Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-26888 täitmiseks tasunud 151,06 eurot, avaldas hageja, et loobub selles osas hagist nõude rahuldamise tõttu. Kostja leidis, et kohus ei peaks hagist loobumist vastu võtma, kuna pärast kohtulahendi jõustumist ei saa enam hagist loobuda. Kohus ei võta 151,06 euro osas vastu hageja poolt hagist loobumist. TsMS § 428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kuna nimetatud 151,06 euro osas on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-26888, tuleb 151,06 euro osas käesolevas asjas menetlus lõpetada. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 432 alusel ei saa ta uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
3.2.2.Hageja vähendas menetluse jooksul korduvalt oma nõuet mh ka põhjusel, et möönis, et kostjal võib olla teoreetiline alus nõudmaks temalt elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu maksmist. Hageja nimetas seda nõude vähendamiseks TsMS § 206 lg 1 alusel. Kokku vähendas hageja oma nõuet TsMS 206 lg 1 alusel 804,60 euro võrra (2452.69 – 151,06 – 1497,03 = 804,60). Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-169-13 p 12 kohaselt tuleb isegi juhul, kui nõude vähendamiseks ei ole vaja kohtu nõusolekut, teha selgeks, kas hageja on hagist osaliselt loobunud (TsMS § 429 lg 1 mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (TsMS § 424 mõttes). Vaatamata korduvatele kostja esindaja (II kd, tlk 13 pöördel, 61, 84, 158) ja kohtupoolsetele (II kd, tlk 71) tähelepanu juhtimistele ei avaldanud hageja esindaja, kas ta on nõudest osaliselt loobunud või nõude osaliselt tagasi

Tsiviilasi nr 2-13-6191

võtnud. 05.11.2014 kohtuistungil on hageja esindaja selgitanud, et ei võta nõuet tagasi ega loobu sellest, vaid vähendab nõuet (tlk 158, II kd). Hageja on korduvalt märkinud, et ta vähendab on nõuet õigusrahu huvides (II kd, tlk 76 ja 94). Sellest järeldab kohus, et hageja soovib vaidlusalust küsimust lõplikult lahendada ega soovi sama nõudega sama kostja vastu enam kohtusse pöörduda. TsMS § 429 lg 1 ja § 432 koosmõjus lõpetab kohus hagist loobumise korral asjas menetluse ning kui menetlus lõpetatud, ei saa hageja enam uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus hagi selles osas läbi vaatamata ja TsMS § 424 lg 1 ja § 426 lg 1 kohaselt loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ning et hageja võib uuesti kohtusse pöörduda sama kostja vastu samal alusel sama eseme üle. Kuna hagist loobumise korral ei saa sama nõudega enam kohtusse pöörduda, järeldab kohus, et hageja soovis hagist loobuda. Kohus võtab vastu Edroc OÜ hagist loobumise 804,60 euro osas ning lõpetab selles osas menetluse. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 432 alusel ei saa ta selles osas enam sama kostja vastu samal alusel sama hagieseme üle hagiga kohtusse pöörduda.

3.3.Menetluskulud
3.3.1.Riigilõiv TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude 1497,03 euro osas, mis moodustab hageja esialgsest nõudesummast 2452,69 eurost 61,04%. Seega tuleb hageja poolt tasutud riigilõivust jätta 61,04% kostja kanda. Ülejäänud osas jääb riigilõiv hageja enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse hagejale pool riigilõivust kui ta loobub hagist. Kohus tuvastas otsuse p-s 3.2.2., et hageja loobus oma nõudest 804,60 euro osas. Hagejal on TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel õigus vastava taotluse esitamisel saada tagasi pool loobutud nõudeosalt tasutud riigilõivust. Kohtule tuleb selleks esitada taotlus, millelt nähtub tagastatava riigilõivu suurus ja arvutuskäik ning samuti andmed selle kohta, millal ja millisele kontole riigilõiv tasuti ning millisele kontole tagastamist taotletakse.
3.3.2.Muud menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude 1497,03 euro osas, mis moodustab hageja esialgsest nõudesummast 2452,69 eurost 61,04%. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. Kohus lõpetas asjas menetluse kokku 955,66 euro osas (804,60 + 151,06 = 955,66), mis moodustab esialgsest nõudesummast 38,96%. Arvestades asjaolu, et lõppastmes rahuldas kohus nõude ja lõpetas asjas menetluse sarnases ulatuses, jätab kohus menetluskulud (v.a riigilõiv) poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja