4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 08.01.2015 kell 10:00. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja, Kentmanni tn 13, Tallinn 15158, III korrus, saal nr 316).
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
6.Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).
7.Välja mõista pankrotivara arvelt OÜ-le Bürooteenused ja Õigusabi (pangakonto nr EE462200221056801647 Swedbank AS) ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasu 1207 eurot, millele lisandub käibemaks ja vajalike kulutuste hüvitis koos käibemaksuga 233,40 eurot.
8.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
9.Toimetada kohtumääruse ärakiri kätte avaldajale ja ajutisele pankrotihaldurile.
10.Edastada kohtumäärus viivitamata Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I
Asjaolude kirjeldus
1.XXXOÜ juhatuse liige esitas 04.11.2014.a Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Võlgnik ei ole võimeline täitma kohustusi tarnijate ja rendileandja eest.
2.14.11.2014 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavaldus menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks (ajutine haldur) Peeter Sepperi. Ajutine haldur esitas 03.12.2014 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt tegeles võlgnik gurmeetoodete jaemüügiga, alustades tegevust oktoobris 2012 Rotermanni keskuses ning jätkas alates novembrist 2013 Rocca Al Mare Kaubanduskeskuses. Tegevus toimus üüripindadel. Võlgniku majandustegevus oli alates tegevuse algusest kahjumlik. Mitteküllaldase müügikäibe tõttu ei suudetud esimesena nimetatud tegevuskohas kohaselt täita RC Kinnisvara AS-ga sõlmitud üürilepingust tulenevat üüri tasumise kohustust. Üürileping lõpetati poolte kokkuleppel 31.10.2013 ning tasumata üürivõlg summas 13 151,15 eurot ajatati võrdsetes osades kuumaksetena tähtajaga 05.11.2015. Raskused üüri tasumisega ilmnesid ka uuel üüripinnal alates maikuust 2014 ja jätkusid. 05.11.2014 ütles üürileandja Rocca Al Mare Kaubanduskeskuse AS-ga üürilepingu üles ja teatas pandiõiguse kasutamisest üürivõla katteks. Üürivõlg ilma viivisteta moodustas nimetatud kuupäeval 24 218,20 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud: kahe töötajaga lõpetati töölepingud, üürileping oli üles öeldud, üürileandja teatas pandiõiguse kasutamisest üüripinnal oleva vara suhtes, kuid hiljem loobus sellest. Vara koosneb kaubajäägist ja kaupluse sisustusest, mille viivitamatut väljaviimist üüripinnalt üürileandja nõuab. Puudub võimalus vara ja majandustegevuse tulemi arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Esialgsetel andmetel on võlgniku juhtorgani liige korraldanud raamatupidamist ja aruandlust vastaval seadustes ja juhendites sätestatud nõuetele. Võlgniku esindaja on seisukohal, et välja on kujunenud alaline maksejõuetus. Töötajate kvalifikatsioon vastas töökoha nõuetele ning ei olnud takistuseks tulemuslikuks majandustegevuseks. Töö jätkamine ei ole võimalik. Majanduslikust aspektist oli äriplaani koostamisel ilmselt tehtud valearvestus gurmeekaupade nõudluse osas ning ka üüripindade valikul: kummalgi üüripinnal tegutsedes ei suudetud saavutada sellist müügikäivet, mis oleks taganud üürikulude täieliku katmise. Võlgnik märkis et üür oktoobris moodustas 60% müügikäibest. Ka müüjate palgad olid tegevuse algperioodil suhteliselt kõrged. Ajutine haldur leiab, et võlgniku makseraskused algasid juba 2013.a., mida tõendab üüriarvete mittekohane tasumine. Maksejõuetus oli välja kujunenud 2013.a. oktoobri lõpuks, kui kokkuleppel üürileandja RC Kinnisvara AS-ga lõpetati XXX ruumide üürileping ja üles jäi üürivõlg summas 13 151 eurot. Eeltoodud asjaolul ning juhindudes TsÜS §-s 36 ja ÄS § 180 lg-s 51 sätestatust, oleks juhatuse liige pidanud hiljemalt novembris 2013 esitama kohtusse pankrotiavalduse. Nimetatud kohustust juhatuse liige ei täitnud. Kohustuse rikkumise tagajärjel suurenesid võlgniku võlad. Varade väärtus võlgniku hinnangul moodustab kokku 15 343,41 eurot. Ajutine haldur ei saa praktikale tuginedes varade nii kõrge
turuväärtusega nõustuda järgmistel asjaoludel: kaupluse seinariiulid ja kassalaud oli valmistatud eritellimusel (täispuidust), mistõttu ei tarvitse need oma mõõtmete tõttu ostuhuvi pakkuda; külmlett on kasutatud ning sellisele seadmele on turul raske nõudlust leida, kuna müüjad omandavad kauplustesse üldjuhul uued seadmed. Kasutatud seadmed müüakse järelturul väga odava hinnaga; müügiks soetatud kaupa on pidevalt tarnijatele tagastatud, mistõttu on selle kogus vähenenud. Nimetatud kauba müümine võib olla kulukas ja keeruline. Ajutine haldur hindab võlgniku varade väärtuseks ca 5000-6000 eurot. Kohustused kogusummas vähemalt 95 364,36 eurot on sissenõutavaks. Pankrotimenetluse võimalikud kulud moodustavad kokku ca 3500 eurot. Pankrotivara eeldatav müügiväärtus katab pankrotimenetluse kulud. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole esitanud tervendamise ettepanekut. Ajutine haldur on seisukohal, et majandustegevuse jätkamine ega võlgniku tervendamine ei ole võimalik. Välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Vale juhtimisotsus oli kaupluse ümberkolimine Rocca Al Mare Kaubanduskeskusesse- seal kestis majandustegevus alla ühe aasta. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku alaline maksejõuetus kujunes välja 2013.a. kolmanda kvartali lõpuks. Juhatuse liige oli kohustatud esitama pankrotiavalduse novembrikuus 2013. Selle asemel tehti täiendavaid kulutusi uue kaubanduspinna üürimiseks, ümberkolimiseks ning võeti kaasa ülesöeldud üürilepinguga kaasnev üürivõla igakuise osade kaupa tasumise kohustus summa 547 eurot kuus, mis suurendas üürikulu oluliselt. Pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse rikkumine on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Sellise tegevusega eiras juhatuse liige talle äriseadustikuga sätestatud hoolsuskohustust, ning selle tagajärjel suurenesid võlgniku võlad. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu, kuna temale kuuluva vara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Olemasolev vara katab tõenäoliselt pankrotimenetluse kalkuleeritud massikohustused ja kulud. Kohtul on alus kuulutada välja võlgniku pankrot.
3.04.12.2014 kohtuistungil kuulas kohus ära ajutise pankrotihalduri ja võlgniku seadusliku esindaja. Võlgniku seaduslik esindaja selgitas kontseptsiooni ja tehtud otsust. XXX oli uus kaupluse kontseptsioon, mis töötab igal pool mujal maailmas, kuid Eestis ei osutunud kahjuks elujõuliseks. Võlgniku esindaja vaidles vastu ajutise halduri seisukohale, et tegemist oli vale juhtimisotsusega. Kaupluse kolimine Rocca Al Mare keskusesse sellel ajal oli ainuõige otsus. Kui alustati Rotermanni keskuses, siis kaubanduskeskuse klientide arv kuus oli umbes 20 000 inimest. Rocca Al Mare’s käib umbes 547 000 klienti kuus, vahe on 25 kordne. Seoses sellega oli põhjust arvata, et vajalik müügimaht saavutatakse poe kolimisega Rocca Al Mare keskusesse. Ostukorvi suurus 10 eurot vastas nii Rocca Al Mare kui Rotermanni kaupluses ja otsus sai sel hetkel vastu võetud kindla usu ja teadmisega. Kuna külastatavus oli Rocca Al Mare’s palju kõrgem, usuti, et kauplus suudab teha käivet ja tasuda ka Rotermannist jäänud võlg. 2013.a novembrikuus avati kaupluse Rocca Al Mare keskuses. Kõik novembrikuu nädalavahetused suutsime teha sama suure käibe, mis oli Rotermannis terve kuu käive. Aprillist hakkas käive vähenema, seostan seda üldise majandusliku situatsiooniga - nõudlus toodete järgi vähenes, inimesed elasid säästurežiimil. Ka Ukrainas toimuv sõda mõjutas inimeste tarbimist. Inimesed ei olnud nii kergelt nõus raha välja andma sellise nö luksuskauba eest. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei olnud vale juhtimisotsus vaid üldises majanduslikus situatsioonis käibe vähenemine. Algul olid Rocca Al Mare’s müügid väga head, suvekuudel on müügid reeglina väiksemad, kuid selle aasta septembrikuust alates käive tõusma ei hakanud. Äri Rocca Al Mare’s lõppes aastaga. Nõudlus vähenes sellist sorti kaupadele ja nii see asi lõppeski. Kui me kolisime üle, siis esimesed 4-5 kuud see otsus pidas, saime käibed ja kliendiarvu, Rotermanni keskuse kohta ei saa öelda et see on keskus, seal on veel 3 ettevõtet lõpetanud pankrotiga. Seal puudub turundus. Muid vastuväiteid aruandele ei ole.
Peeter Sepper on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.
II
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXXOÜ esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab
kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutine halduri hindas võlgniku varade väärtuseks ca 5000-6000 eurot. Kohustused kogusummas vähemalt 95 364,36 eurot. Majandustegevuse jätkamist läbi tervendamise ajutine haldur võimalikuks ei pea. Arvestades eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Käesolevas pankrotimenetluses ei ole ajutine haldur tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei oma ajutist iseloomu. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaateid ei ole ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 12.12.2014 kell 14:00. Võlgniku seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil kontseptsiooni ja tehtud otsust. Asjaolu, kas maksejõuetuse põhjuseks oli raske juhtimisviga, vajab täiendavat väljaselgitamist pankrotimenetluses.
6.Peeter Sepper on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Peeter Sepper vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Peeter Sepperi pankrotihalduriks.
7.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
8.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14,2 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 1207 eurot. Ajutine haldur taotleb tasu määramist teda teenindavale büroole, mistõttu lisandub tasule käibemaks 241,40 eurot. Teostatud vajalike kulutuste hüvitis moodustab koos käibemaksuga 233,40 eurot. Pankroti väljakuulutamisel kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulude hüvitus väljamõistmisele võlgnikult. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis määrata OÜ-le Bürooteenused ja Õigusabi, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Äriühingu pangakonto number on XXXXXXXXXXXX.
10.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tunnitasu 85 eurot jääb seadusega sätestatud
ülemmäära piiresse. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulud pankrotivarast.
11.PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 2 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankroti väljakuulutamine koos pankrotihalduri nime ja isikukoodiga, samuti märge, et tema esindab ettevõtjat. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus käesoleva määruse viivitamata saatmise registriosakonnale. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.