2-14-54849
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
12. detsember 2014. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-54849
Tsiviilasi
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu pankrotiavaldus XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad
Võlausaldaja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (reg 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn), esindaja Marion Kurg Võlgnik: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Võlgniku lepinguline esindaja: adv Rando Antsmäe Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper (tegevuskoht Kotzebue 9, 10412 Tallinn, e-post [email protected], telefon 5054013 18.11.2014. a. Võlausaldaja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esindaja: Marion XXX Võlgniku lepinguline esindaja: adv Rando Antsmäe Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper
2-14-54849
Asjaolude kirjeldus 27.07.2014 esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu pankrotiavalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on 22.07.2014 seisuga maksukohustuslaste registri andmetel XXXOÜ võlg kokku 58 889.53 eurot, millest maksuvõlgnevus põhimaksu osas summas 44 818.69 eurot, intressinõuded summas 1 255.54 eurot, arvestuslik intress summas 12 115.30 eurot ning sunniraha summas 700.00 eurot. Alates 2012 oktoobrikuust on XXXOÜ-l raskusi maksuvõla tasumisega. Tasumisele kuuluva maksusumma mittetasumisel on maksuhalduril õigus algatada sundtäitmine MKS ptk-s 13 ja täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksuhaldur tegi 22.07.2014 seisuga rahuldamata nõuete osas sundtäitmishoiatuse XXXOÜ-le esmakordselt 01.11.2012 ja viimati 13.12.2013. Maksuhaldur on arestinud alates 16.11.2012 võlgniku pangakontod erinevates pankades. Maksuhaldur on 13.03.2013 edastanud täitmisavaldused kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks XXXOÜ suhtes. Kinnistusregistri andmetel ei kuulu XXXOÜ-le ühtegi kinnisasja. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole XXXOÜ nimel avatud väärtpaberikontosid. Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub XXXOÜ-le üldkasutatav auto Toyota RAV 4 (ehitusaasta 2007), registreerimismärgiga XXX , millele on 25.02.2013 seatud keelumärge Maksu- ja Tolliameti kasuks. Automüügiportaali auto24.ee kohaselt on sarnase sõiduki ligikaudseks väärtuseks 9100 eurot. Eelpool nimetatud sõiduk on XXXOÜ ainukene vara. Arvestades sõiduki ligikaudset väärtust ning asjaolu, et võlgnikule kuuluv sõiduk on koormatud keelumärgetega erinevate isikute kasuks, võiks enampakkumise tulemusel XXXOÜ võlgnevus summas 58 889,53 eurot väheneda vaid vähesel määral ning võlgnikul ei jätkuks vara kõigi maksuhalduri kohustuste täitmiseks.
2-14-54849 Vastavalt MKS § 10 lg 2 p-le 3 on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad. MKS § 133 lg 1 kohaselt esindab maksuhaldur riiki maksuvõlgade sissenõudmisel likvideerimis-, pankroti- ja kohtumenetluses. Tulenevalt MKS § 133 lg-st 3 võib maksuhaldur esitada avalduse maksukohustuslase pankroti väljakuulutamiseks pärast seda, kui maksuhalduri või kohtutäituri poolt sooritatud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 10 lg 2 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Maksuhaldur andis pankrotihoiatuse nr 13-12/1825-1 (Lisa 6) XXXOÜ volitatud esindaja XXX allkirja vastu üle 19.02.2014 (Lisa 7). Lisaks on pankrotihoiatus edastatud XXXOÜ e-posti aadressile XXX. Käesoleva pankrotiavalduse esitamise ajaks on võlgnikul täitmata pankrotihoiatuses välja toodud kohustused. PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Maksuhaldur on 16.11.2012 arestinud XXXOÜ pangakontod, maksuhaldur on esitanud 13.03.2013 täitmisavaldused kohtutäiturile ning XXXOÜ kuuluvale sõidukile on 25.02.2013 seatud käsutamise keelumärge Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet) kasuks. Vaatamata eeltoodule ei ole maksuhalduri ja kohtutäituri poolt XXXOÜ suhtes toimuvas täitemenetluses õnnestunud rohkem kui pooleteise aasta jooksul maksuhalduri nõuet rahuldada. Maksuhaldur on rakendanud kõiki võimalusi XXXOÜ-lt maksuvõla ja sunniraha sissenõudmiseks. XXXOÜ pangakontod on arestitud, võlgnikule kuuluvale sõidukile on seatud keelumärge ning sundtäitmise toimingute tulemusena ei ole maksuhalduril ega kohtutäituril rohkem kui pooleteise aasta jooksul õnnestunud XXXOÜ maksuvõlga ega sunniraha sisse nõuda. Eeltoodud põhjendustel ei saa maksuhaldur oma nõudeid täielikult rahuldatud ka XXXOÜ vara arvelt. Arvestades rahuldamata nõuete suurust ja asjaolu, et maksuhalduri ja kohtutäituri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud rohkem kui pooleteise aasta jooksul nõudeid sisse nõuda ning võlgnikul ei jätku vara kõigi maksuhalduri kohustuste täitmiseks, samuti ka asjaolu, et võlausaldaja on võlgnikule teinud pankrotihoiatuse, kuid käesoleva avalduse kohtule esitamiseni on täitmata pankrotihoiatuses välja toodud kohustused, leiab maksuhaldur, et XXXOÜ ei ole suuteline maksuhalduri nõudeid rahuldama. Eeltoodust tulenevalt tuleb põhjendatult asuda seisukohale, et XXXOÜ on maksejõuetu ja suutmatus rahuldada võlausaldaja nõuet ei ole ajutine.
Harju Maakohtu 05.11.2014.a. kohtumäärusega nimetati Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu pankrotiavalduse alusel XXXOÜ, edaspidi nimetatud võlgnik, ajutine pankrotihaldur. Pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et võlgnik ei suuda olemasoleva vara vähese väärtuse tõttu rahuldada temal lasuvaid kohustusi kogusummas 61 974, 48 eurot. 17.11.2014 ajutine pankrotihaldur esitas ajutise pankrotihalduri aruande:
2-14-54849 I
Võlgniku üldiseloomustus, tegutsemise aeg, andmed juhtorganite ja omanike kohta
Võlgniku üldiseloomustus Võlgniku ärinimi: Registrikood: Juriidiline aadress: Juhatuse liige: Osakapitali suurus: Võlgniku põhitegevusala:
XXXOÜ, endised ärinimed XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ XXX XXX , faktiliselt aadressil ei asu XXX 2 556 eurot Juuksuri- ja muu iluteenindusega seotud tegevus, enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus
Võlgniku tegutsemise aeg Võlgnik kanti Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrisse 03.10.2006.a. Majandustegevus algas 2006.a. Majandusaasta periood 01.01. kuni 31.12. Majandustegevus lõppes veebruaris 2013.a. (alus-pangakonto väljavõte)
Andmed juhtorganite ja osanike kohta Juhatuse liikmed: Nimi
Isikukood
XXX
XXX
XXX
XXX
XXX
XXX
Periood Alates 11.08.2010 19.10.2006 – 11.08.2010 03.10.2006 – 19.10.2006
Kontaktandmed XXX XXX
Osanikud:
Asukoht
Isikukood/ registrikood
XXX
Venemaa
XXX
1 278 eurot
alates 25.07.2011
XXX
Venemaa
XXX
1 278 eurot
alates 25.07.2011
Tallinn
XXX
alates 05.08.2011
XXX
Tallinn
XXX
17.10.2006 – 05.08.2010
03.10.2006 – 17.10.2006
Nimi
Tallinn
XXX
Osamaks
Periood
Juhatuse liikmete ja osanike kehtivad seosed muude äriühingutega ◦ XXX , seos 23 äriühinguga ◦ XXX , seos 18 äriühinguga ◦ XXX , seosed puuduvad
2-14-54849 II Võlgniku algatamisel
majandustegevuse
iseloomustus
ja
seisund
pankrotimenetluse
Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta
Esialgsetel andmetel ei ole võlgniku juhtorgani liige korraldanud raamatupidamist ja aruandlust vastavalt raamatupidamisseadusele ning äriseadustikus ja raamatupidamistoimkonna juhendites sätestatud nõuetele: esitamata on maksudeklaratsioonid alates aprillist 2014.a., registripidajale on esitamata 2013. majandusaasta aruanne. Võlgniku esindaja väite kohaselt ei ole raamatupidamisdokumendid tema valduses. IV
Võlgniku juhtorganite seisukohad pankrotiavalduses märgitu kohta
Võlgniku esindaja on seisukohal, et välja on kujunenud alaline maksejõuetus. V
Hinnang töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta
Töötajate kvalifikatsioon vastas töökoha nõuetele ning ei olnud takistuseks tulemuslikuks majandustegevuseks. Töö jätkamine ei ole võimalik. VI
Hinnang juhtorganite ja tegevjuhi tegevuse kohta
Majanduslikust aspektist juhiti ettevõtet viisil, mis ei võimaldanud kasumi teenimist. Kuna alaline maksejõuetus oli välja kujunenud juba 2012.a. alguses, siis juhatuse liige ei täitnud talle tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) §-s 36 ja äriseadustiku (ÄS) §-s 180 lg 51 sätestatud kohustust esitada peale maksejõuetuse väljakujunemist kohtusse viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva pärast, pankrotiavaldus. Allakirjutanu on seisukohal, et osundatud kohustuste täitmata jätmise puhul on tegemist juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega. Puudusi raamatupidamise ja aruandluse korraldamisel on kirjeldatud käesoleva aruande punktis III.
2-14-54849
VII Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega Võlgnik on registripidajale viimati esitanud 2012. majandusaasta aruande. Nagu mainitud, lõppes majandustegevus 2013.a. alguses. Nimetus Raha Nõuded Kokku käibevara
5 841 5 851
23 871 6 510 30 381
Pikaajalised nõuded Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Materiaalne põhivara kokku Kokku põhivarad Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised kohustused
42 286 7 382 36 044 43 426 85 712 4 943 65 350 70 293
68 537 8 915 30 582 39 497
Pikaajalised laenukohustused Kasum/kahjum Omakapital Müügitulu Muu äritulu Tööjõukulud Kaubad, toore, materjal Mitmesugused tegevuskulud Saadud laenud Antud laenud
16 158
5 112 54 188 165 456 -109 029 -21 243 -73 765 11 045 -54 206
23 928
5 112 46 356 169 238 -109 347 -6 806 -79 868 16 685 -4 943
38 156 38 156
Finantssuhtarvud • Lühiajalise võla kattekordaja ehk maksevõime tase näitab, mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat ja see arvutatakse käibevara lühiajalise võla kattekordaja = lühiajalised kohustused Üldiselt hinnatakse maksevõime tase heaks, kui saadud tulemus on vahemikus 1,6 - 2. Kui maksevõime tase on madal, võib ettevõttel tekkida raskusi lühiajaliste kohustuste täitmisega. Võlgniku maksevõime tase oli järgmine: 2011.a. 0,08 2012.a. 0,77 Eeltoodu alusel oli võlgniku maksevõime tase vaadeldud aastatel nõrk. Asjaolul, et majandustegevus lõpetati 2013.a. alguses, ei oma järgmiste perioodide finantsnäitajad asjas tähtsust.
2-14-54849 VIII Andmed varade, kohustuste, pandiõiguste ja täitemenetluste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud
(võlgniku esindaja andmetel)
1 515,36
ca 9 000
Varad kokku
ca 10 515
46 874,23 15 100,25 61 974,48
Pandiõigused puuduvad.
Nõue
Täitur
024/2013/524 024/2013/523 024/2013/522 024/2013/521 024/2013/520 024/2013/519
3 066,99 3 412,76 228,84 253,26 3 913,35 3 828,92
Arvi Pink
Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu
2-14-54849 Eeltoodu alusel moodustavad pankrotimenetluse võimalikud kulud kokku ca 4 900 eurot. Nimetatud summast on kaetud 1 515,36 eurot. Järeldus Arvestades asjaolu, et sõiduauto asukoht ja selle valdaja või omanik ei ole teada, samuti vajab kontrollimist, kas sõiduauto omand on selle väidetavale ostjale üle läinud ning kas selle eest on tasutud või mitte, ei kata pankrotivara väärtus käesoleva aruande koostamise aja seisuga pankrotimenetluse eeldatavaid kulusid. IX
Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta
Võlgniku seaduslik esindaja ei ole esitanud tervendamise ettepanekut. Allakirjutanu on seisukohal, et majandustegevuse jätkamine ega võlgniku tervendamine ei ole võimalik. X Arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste, sealhulgas kas maksejõuetuse põhjustas kuriteotunnustega tegu või raske juhtimisviga
Maksu- ja Tolliameti andmetel tekkisid riiklike maksude võlad oktoobris 2012.a. Asjaolul, et kõiki suuremaid ühekordseid väljamakseid tuli tasuda laenude arvel juba 2011.a. võib järeldada, et makseraskused ilmnesid juba nimetatud aastal. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2013.a. alguses, kui majandustegevus lõpetati. Olemasolevatele andmetele tuginedes on võimalik esialgselt väita, et alalise maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Raske juhtimisviga seisnes pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse rikkumises tingimustes, kus oli välja kujunenud maksejõuetus. XI
Andmed vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta
Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi ei ole. Pankrotimenetluses vajavad täpsustamist sõiduauto müügi asjaolud, s.h., kas selle eest on tasutud. Võlgniku esindaja on allakirjutanule suuliselt kinnitanud, et tasutud ei ole ja auto asub Läti Vabariigis. XII
Seisukoht pankroti väljakuulutamise suhtes
2-14-54849 Võlgnik on alaliselt maksejõuetu, kuna temale kuuluva vara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldaja nõuet. Olemasolev vara ei kata pankrotimenetluse eeldatavaid kulutusi massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude näol. Eeltoodust tulenevalt on kohtul alus kuulutada välja võlgniku pankrot, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratava summa. Allakirjutanu on kalkuleerinud pankrotimenetluse kulude võimalikuks suuruseks 5 000 eurot, mis sisaldab ajutise pankrotihalduri tasu ja kulusid. Nimetatud summast on võlgniku pangakontol 1 515 eurot.
XIII Taotlus ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvituse määramiseks ja väljamõistmiseks vastavalt asjaoludele
XIV Nõusolek pankrotihalduriks nimetamiseks Käesolevaga annan juhuks, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, nõusoleku minu nimetamiseks pankrotihalduriks. Kinnitan, et olen pankrotihaldurina tegutsedes sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast.
Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja esitatud avalduse juurde ning ajutine pankrotihaldur oma aruandes esitatud seisukohtade juurde. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulu arvestusele vastuväiteid ei esitatud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud tõendeid ja ajutise pankrotihalduri aruannet, leiab, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2-14-54849 Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et aruande andmete kohaselt on vara 10 515 eurot. Pangakonto jääk võlgniku ja panga andmetel on 1 515,36 eurot. Sõiduauto on võlgniku esindaja andmetel müüdud ja asub Läti Vabariigis, kuid omaniku kanne liiklusregistris muutmata. Pangakontol sõiduauto eest tasumine ei kajastu, kassajääki ei ole. Sõiduauto turuväärtus võib olla ca 8 000-9 000 eurot. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 61 974.48 eurot. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Puutuvalt võlgniku tervendamise väljavaadetesse, toob ajutine pankrotihaldur esile, et aruande kohaselt on võlgniku majandustegevus seiskunud. Võlgnikul puudub toimiv ettevõte. Aruande kohaselt, võlgniku esindaja selgituse kohaselt põhjustas alalise maksejõuetuse pingeline konkurents juuksuri- ja iluteenuste valdkonnas. Arvestades võlgniku vastustes allakirjutanu päringule esitatut võib teha järelduse, et juhatuse liige faktiliselt ei juhtinud ega kontrollinud võlgniku ettevõtte majandustegevust, kuigi samas finantseeris seda süstemaatiliselt. Maksejõuetuse täpset aega ei ole võimalik raamatupidamisaruannete puudumise tõttu välja tuua. Maksu- ja Tolliameti andmetel tekkisid riiklike maksude võlad oktoobris 2012.a. Asjaolul, et kõiki suuremaid ühekordseid väljamakseid tuli tasuda laenude arvel juba 2011.a. võib järeldada, et makseraskused ilmnesid juba nimetatud aastal. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2013.a. alguses, kui majandustegevus lõpetati. Olemasolevatele andmetele tuginedes on võimalik esialgselt väita, et alalise maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Raske juhtimisviga seisnes pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse rikkumises tingimustes, kus oli välja kujunenud maksejõuetus. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on pankrotiavalduse esitamisega hilinenud, rikkudes äriseadustiku § 180 lg-s 51 sätestatud nõuet esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul pärast maksejõuetuse ilmnemist. Võlgnik ei ole selgitanud, mille tõttu ei ole pankrotiavaldust esitatud tähtaegselt. Seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise eest on täiendavalt ette nähtud KarS § 3851 alusel kriminaalkaristus. Kuriteo või juhtimisvigade toimepanemist maksejõuetuse tekkimisse (põhjustamisse) on ajutine pankrotihaldur esialgsetele andmetele tuginevalt väitnud.
2-14-54849
PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. 18.11.2014 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, XXXOÜ võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.11.2014. aastal. Seisuga 19.11.2014–12.12.2014 ei ole kohtu tagatiste kontole (viitenumber 3100057358) ega NAP kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et kuna XXXOÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. XXXOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. TsÜS § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutine pankrotihaldur on teinud ettepaneku võlgniku dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige XXX . Kohus leiab, et XXXOÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule tema juhatuse liikmele XXX ile (isikukood XXX, elukoht XXX). Ajutine pankrotihaldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14,2 töötundi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 14,2 töötunni eest 1207.00 eurot (tunnimääraga 85 eurot), millele lisandub käibemaks 241.40 eurot samuti määrata ja välja mõista vajalike kulutuste katteks 194.50 eurot, millele lisandub käibemaks, seega kulutused 233.40 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista võlgnikult ning tasu ja hüvitis määrata OÜ-le Bürooteenused ja Õigusabi, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, konto nr XXXXXXXX. XXX OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole tasunud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu 1207.00 eurot (tunnimääraga 85 eurot), millele lisandub käibemaks 241.40 eurot ja vajalike kulutuste katteks 194.50 eurot, millele lisandub käibemaks, seega kulutused 233.40 eurot välja võlgnikult, XXXOÜ-lt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.