Danske Bank AS Eesti filiaali hagi XXXvastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
93 894, 80 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Danske Bank AS Eesti Filiaal (registrikood: 11488826, asukoht: Narva mnt 11, 15015 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja Ingrid Proos (Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Mõista kostjalt XXXhageja Danske Bank AS Eesti Filiaal kasuks välja käenduslepingust XXXtulenev põhivõlgnevus 93 894,80 (üheksakümmend kolm tuhat kaheksasada üheksakümmend neli eurot ja 80 senti) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (8)
ASJAOLUD
1.Hageja nõuab kostjalt käenduslepingu XXXalusel võla tasumise kokkuleppest nr XXXtuleneva võlgnevuse tasumist 93 894,80 euro ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 30.10.2007 Danske Bank A/S Eesti filiaal, XXXkui laenusaaja ja XXXkui kaastaotleja laenulepingu nr XXX. Hageja andis laenusaajale ja kaastaotlejale laenu summas 188 539, 36 eurot. Laenulepingut käendas kostja vastavalt hageja ja kostja vahel 30.10.2007 sõlmitud käenduslepingule XXX. Danske Bank A/S Eesti filiaal kasuks seati kinnistule registriosa numbriga XXX asukohaga XXXhüpoteek summas 3 835 000 krooni.
3.Laenusaaja ja kaastaotleja laenumakseid ja intressi tähtaegselt ei tasunud ja hageja saatis 21.09.2010 laenusaajale ja kaastaotlejale lepingu ülesütlemise avalduse ning 21.09.2010 kostjale maksenõude. Laenusaaja ja kaastaotleja laenumakseid ja intressi tähtaegselt ei tasunud ning hageja ütles laenulepingu üles alates 11.10.2010.
4.Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli tähtajaks tagastamata laenusumma 183 281,93 eurot (tasumata laenu jääk 179 684,11 eurot + tasumata põhiosamaksed 3 597,82 eurot) ja intress 3 951,66.
5.07.05.2012 realiseeris hageja laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu vastavalt 07.05.2012 sõlmitud notariaalse lepingu „Hüpoteegi kustutamise kokkulepe, kinnistu müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslepingud” punktile 3.1 hinnaga 90 000 eurot, millest 963, 27 eurot tasuti kohtutäitur Elin Vilippus ametikontole selgitusega „täiteasi 022/2008/6800”. Laekunud 89 036, 73 euro arvelt kustutas hageja tähtajaks tagastamata laenu 183 281, 93 eurost võlgnevust 89 036, 73 ulatuses, mistõttu tähtajaks tasumata laenusummaks jäi 94 245, 20 eurot, millele lisandus intress 3 951, 66 eurot ja muud nõuded.
6.17.10.2012 sõlmisid hageja, laenusaaja ning kaastaotleja võla tasumise kokkuleppe XXXvõlgnevuse 128 130, 33 euro tasumiseks tähtajaga 20.11.2013. 21.11.2012 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu XXX17.10.2012 võla tasumise kokkuleppe tagamiseks.
7.Hageja nõuab kostjalt hagi kohaselt käenduslepingu XXXtäitmist tähtajaks tasumata laenusumma 94 245, 20 euro ulatuses, millest on maha arvestatud laekumised kokku summas 350, 40 eurot.
8.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega 21.11.2012 käenduslepingu tühisuse kohta. Hageja ei vaidle vastu kostja väitele, et kostja esitas 10.03.2014 hagejale avalduse käenduslepingu tühistamiseks TsÜS § 94 lg 3 alusel. Hageja leiab, et vaidlusalune 21.11.2012 sõlmitud käendusleping nr XXXei ole tühine, kuivõrd hageja ei ole TsÜS §-s 92 alustel kostjat eksimusse viinud ning seetõttu puuduvad alused TsÜS §-s 94 kohase pettuse tõttu käenduslepingu tühistamiseks.
9.Hageja ei nõustu kostja väitega selle kohta, et hageja oli kohustatud läbi viima kostja suhtes krediidivõimekuse analüüsi ning teavitama teda krediidiga seotud riskidest. Vaidlusaluse käenduse sõlmimine oli eelkõige kostja huvides, sest see pikendas tema laenulepingu käenduslepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise tähtpäeva.
10.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega selle kohta, et kostja vastutus väheneb VÕS §-s 145 toodud alusel, sest kostja ei ole mitte ühegi tõendiga ega põhjendatud faktiväitega tõendanud, et esinevad VÕS §-s 145 toodud asjaolud, mille hageja poolse tegevuse tulemusena on käendatava nõude tagamiseks antud tagatis(ed) vähenenud. 2 (8)
11.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega selle kohta, et 30.10.2007 käenduslepingust nr XXX tulenev hageja nõue on aegunud. Hageja nõude aluseks on vaidlusalune 21.11.2012 kostjaga sõlmitud käendusleping nr XXX/1. Kostja seisukohad
12.Kostja hagiavaldust ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata nig kõik menetluskulud hageja kanda.
13.Hageja nõude aluseks oleva 21.11.2012 käenduslepingu nr XXX/1 on kostja 10.03.2014 avaldusega tühistanud, mis on muutunud kehtetuks algusest peale. Hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ka varasema 30.10.2007 käenduslepingu XXX alusel kostja VÕS § 145 lg 5 sätestatud vastuväite tõttu, mis on suunatud käendaja vastutuse vähendamisele 155 101,17 euro võrra ( hageja nõue on 93 894,80 eurot ). Hageja nõue kostja vastu 30.10.2007 käenduslepingust XXX on aegunud ja kostja palub kohaldada aegumist.
14.21.11.2012 käenduslepingu sõlmimisel viis hageja kostja oluliste asjaolude suhtes teadvalt eksimusse mistõttu kostjal oli alus käenduslepingu tühistamiseks. Danske Bank A/S Eesti filiaal on 21.11.2012 käenduslepingu sõlmimisel esitanud kostjale ebaõiged andmed võlgniku varalise seisundi kohta ja jätnud läbiviimata tema krediidivõimekuse analüüsi ning teavitamata krediidiga seotud riskidest.
15.Kostja leiab, et tal on seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega tasaarvestatav nõue summas 128 000,33 eurot hageja vastu, mis on kostja käendus 21.11.2012 sõlmitud käenduslepingu alusel maksimumsummas. Käenduslepingu nr XXX/1 sõlmimisel on kasutatud ära kostja kogenematust juriidilistel küsimustes ning käendusleping on sõlmitud kostja suhtes äärmiselt ebasoodsatel tingimustel kohustuse tagamiseks, mida kostja ei olnud kunagi võimeline täitma. Käenduslepingu sõlmimisel oli kostja töötu ja hageja oli sellest asjaolust teadlik. Kostja omandis ei ole olnud kinnisvara ja kogu tema 2012.a. sissetulek oli 4865,67 eurot mille ta samal aastal on äXXXlamiseks ka ära kulutanud. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes leidis hageja, et kostja suudab juhul, kui laenusaajad kohustust ei täida, tasuma hagejale 128 000,33 eurot kolmeteistkümne kuu jooksul. Seega rikkus hageja käenduslepingu sõlmimisel hoolsuskohustust, sõlmides lepingu tarbijaga, kes mõistlikult võttes mingilgi juhul polnud suuteline täitma 128 000,33 euro suurust kohustust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele.
17.Kohus on tuvastanud, et 30.10.2007 sõlmisid Danske Bank A/S Eesti filiaal (hageja), XXXkui laenusaaja ja XXXkui kaastaotleja laenulepingu nr XXX. Hageja andis laenusaajale ja kaastaotlejale laenu 188 539, 36 eurot (tl 19). Samal päeval sõlmisid hageja ja kostja XXXXXX laenulepingu tagamiseks käenduslepingu XXX (tl 45). Danske Bank A/S Eesti filiaal kasuks seati laenulepingu tagamiseks kinnistule asukohaga XXXhüpoteek summas 3 835 000 krooni (tl 51). Võlgnevuse tõttu ütles hageja laenulepingu üles alates 11.10.2010. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli tähtajaks tagastamata laenusumma 183 281,93 eurot (tasumata laenu jääk 179 684,11 eurot + tasumata põhiosamaksed 3 597,82 eurot), intress 3 951,66 ja muud nõuded.
18.07.05.2012 realiseeris hageja laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu hinnaga 90 000 eurot, millest 963, 27 eurot tasuti kohtutäitur Elin Vilippus ametikontole. Laekunud 89 036, 73 euro arvelt, 3 (8)
kustutas hageja tähtajaks tagastamata laenu, mistõttu tähtajaks tasumata laenusummaks jäi 94 245, 20 eurot, millele lisandub intress 3 951, 66 eurot ja muud nõuded.
19.17.10.2012 sõlmisid hageja, laenusaaja ning kaastaotleja võla tasumise kokkuleppe XXXvõlgnevuse 128 130, 33 euro tasumiseks tähtajaga 20.11.2013 (tl 13). 21.11.2012 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu XXX17.10.2012 võla tasumise kokkuleppe XXXtagamiseks. Rahalise vastutuse maksimumsummaks lepiti 128 000, 33 eurot (tl 11). Põhivõlgnikud jätsid võla tasumise kokkuleppest XXXtuleneva võlgnevuse tähtaegselt tasumata. Kostja ei ole hagejale tasunud käenduslepingust XXXtulenevat nõuet. Hageja nõuab kostjalt käenduslepingu XXXtäitmist 93 894,80 euro ulatuses. I
20.Esmalt hindab kohus kas hagejal on nõue põhivõlgnike vastu.
21.Kuivõrd võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, siis hagi rahuldamise eeltingimuseks on hageja nõude olemasolu laenusaajate vastu. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
22.Tulenevalt 17.10.2012 hageja ja võlgnike sõlmitud võla tasumise kokkuleppest XXX, kohustusid laenu saajad laenulepingust XXX tuleneva laenu võlgnevuse, kokku 128 130,33 eurot, hagejale tagastama hiljemalt 20.11.2013. Kostja ei ole vaidlustanud põhivõlgnike võlgnevuse kujunemist ega ulatust. Vastavalt VÕS § 149 lg 1 käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Kostja on laenulepingule esitanud vastutustundiliku laenamise põhimõttest tuleneva vastuväite.
23.Vastutustundliku laenamise põhimõte tähendab, et professionaalsel krediidiandjal võib sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust olla VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja krediidivõimekuse analüüs. Kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja krediidivõimekuse osas ja krediidiga seotud riskidest võib krediidiandjal olla nii krediiditaotleja kui ka tema kohustusi tagava isiku teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 2 alusel. (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-126-12 p 24). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Selle kahju hüvitamise nõude saab käendaja tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-126-12 p 25).
24.Ainuüksi asjaolust, et põhivõlgnik ei suutnud laenu tagastada, ei saa järeldada, et krediidiandja ei viinud läbi krediidivõimekuse analüüsi või jättis selle tulemustest õigustatud isikuid teavitamata. Vastupidi, tõenditest nähtub, et krediidiandja on põhivõlgniku krediidivõimekust analüüsinud. 17.10.2012 hageja ja võlgnike sõlmitud võla tasumise kokkuleppe lk 2 on fikseeritud, et panga hinnangul ei ole võlgnik tõenäoliselt võimeline kokkuleppega võetud kohustust jätkusuutlikult teenindama, kuid vaatamata sellele soovib võlgnik kokkuleppe selles toodud tingimustel sõlmida. Kohus järeldab nimetatud sättest, et krediidiandja on põhivõlgniku krediidivõimekust analüüsinud ning selle tulemustest põhivõlgnikku ka teavitanud. Seejuures tuleb arvestada, et võla tasumise kokkuleppega on pooled refinantseerinud 2007 aastal sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude ning kokkuleppe sõlmimisega muutusid nõude tasumise tingimused põhivõlgniku jaoks soodsamaks, 4 (8)
sest võla tasumise tähtaeg pikenes. Sellega on krediidiandja oma vastutustundiliku laenamise põhimõttest tuleneva põhikohustuse täitnud. Asjaolu, et põhivõlgnik vaatamata sellele soovis krediidilepingut sõlmida, ei ole ette heidetav krediidiandjale. Vastutustundiliku laenamise põhimõttest ei tulene keeldu laenu anda, vaid tuleneb kohustus võlgnikku „kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja krediidivõimekuse osas ja krediidiga seotud riskidest“ teavitada.
25.Kostja ei ole väitnud, et krediidiandja oleks krediidivõimekuse analüüsimise kohustusi rikkunud esialgse, 30.10.2007 sõlmitud, laenulepingu puhul. TsMS § 5 lg 2 kohaselt kohus nimetatud asjaolu ei hinda, kuid kõrvalmärkusena võib öelda, et sellised nõuded oleks eelduslikult laenulepingu refinantseerimisel lõppenud.
26.Tulenevalt laenulepingust XXX ja võla tasumise lepingust XXX, millest tulenevad kohustused jäid põhivõlgnikel täitmata, on hagejal põhivõlgnike osas õigus nõuda lepingu täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Lepingu XXXkohaselt kohustusid põhivõlgnikud tasuma hagejale 30.10.2007 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse 128 130,33 eurot hiljemalt 20.11.2013. Poolte vahel puudub vaidlus, et nimetatud kohustus jäi põhivõlgnikel tasumata, välja arvatud 350, 40 euro ulatuses. Seega on hagejal tulenevalt lepingust XXXpõhivõlgnike vastu nõue 127 779,93 eurot. II
27.Teiseks kontrollib kohus käenduslepingu XXXkehtivust. Kostja on esitanud hageja nõude aluseks oleva 21.11.2012 käenduslepingu nr XXXtühisuse vastuväite. Kostja on 10.03.2014 koostanud käenduslepingu tühistamisavalduse, mis tugineb järgmistele asjaoludele: - Hageja on jätnud hindamata kostja krediidivõimekuse; - Hageja on jätnud teavitamata, et põhivõlgnikele kuulunud kinnisvara XXX vallas (ühtlasi krediidilepingu tagatis) ja Tallinnas oli kokkuleppe sõlmimise ajaks müüdud; - Hageja on eelnevaga viinud tahtlikult kostja eksitusse; - Kostja sai eksitusest teada 03.02.2014 avaldusest kostja pankroti välja kuulutamiseks.
28.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 92 lg 5 kohaselt tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot.
29.Esmalt osundab kohus, et esimene kostja tühistamisavalduses esitatud asjaolu - hageja jätnud hindamata kostja krediidivõimekuse – ei saa seaduse kohaselt olla tehingu tühistamise aluseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevad sätted KrAS § 83 lg 3 ja VÕS § 403-2 on kohaldatavad üksnes krediidilepingule, mitte aga tagatislepingule. Samade põhiõtete kohaldamine tagatislepingule oleks vastuolus tagatislepingu olemusega. Käendusleping on olemuslikult ühepoolselt kohustav tehing, mille eesmärk on anda võlausaldajale tagatis. Võõra kohustuse täitmise tagamiseks tagatise andmise ainuvõimalik põhisisu ongi oma varaga suure vastutuse võtmine juhuks, kui võlgnik ei suuda oma kohustusi täita. Nii on õiguskirjanduses leitud, et erinevalt krediidilepingust, ei saa käenduslepingu korral rääkide heade kommete vastasusest TsÜS § 86 lg 2 või 3 alusel (vt P. Varul, I. Kull jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 144 punkt 3.4.1). Samamoodi ei saa käenduslepingu puhul rääkida krediidiandja kohustusest läbi viia käendaja krediidivõimekuse analüüs ega krediidiandja vastutusest selle tegemata jätmise eest. 5 (8)
30.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja võis kostjat viia eksimusse sellega, et jättis kostja teavitamata asjaolust, et põhivõlgnikele kuulunud kinnisvara XXX vallas ja Tallinnas oli kokkuleppe sõlmimise ajaks müüdud. Kohtul tuleb asjaolusid hinnates tuvastada, kas hagejal oli hea usu põhimõttest tulenev objektiivne teatamiskohustus, st kas teatamine oli vastavalt hea usu põhimõttele ja käibetavadele oodatav ja mõistlik. Seejuures tuleb TsÜS § 95 järgi teatamiskohustuse väljaselgitamisel arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused. (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-05, p 16). Pool peab küsimata andma teavet vaid juhul, kui teabe määrav tähendus teise poole jaoks on talle äratuntav (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-93-05, p 17). Teiste tagatistega seonduva teavitamiskohustuse lähetepunktiks on kohtu arvates põhimõte, et käenduse kõrval teiste tagatiste olemasolust või puudumisest teavitamine ei ole üldjuhul heade kommete vastane. Eelpool osundas kohus õiguskirjanduses avaldatud seisukohale, et käenduslepinguga seonduva olemuslikult suure vastutusriski tõttu ei ole ka äärmiselt ulatusliku vastutuse ülevõtmine käendaja poolt iseenesest heade kommete vastane. Käenduse puhul võib eeldada, et käenduslepingu sõlmimise ajendiks on käendaja ja põhivõlgniku vaheline „valuutasuhe“ ning võib pidada mõistlikuks, et käendaja otsustab käenduslepingu sõlmimise põhjendatuse üle valuutasuhtest tulenevalt. Krediidiandjal on kohustus käendajat informeerida eelkõige siis, kui esineb midagi mitteootuspärast, mille kohta krediidiandja võib eeldada, et käendaja valuutasuhtest objektiivset informatsiooni ei saa.
31.21.11.2012 käenduslepingu ja 17.10.2012 võla tasmise kokkuleppe näol on tegemist 30.10.2007 krediidilepingu refinantseerimisega ja 30.10.2007 käenduslepingu ümber muutmisega. Esialgse käenduslepingu sõlmimisel pidi käendajale olema teada, et laenulepingu teiseks tagatiseks käenduse kõrval on hüpoteek kinnistule XXX vallas summas 3,85 miljonit Eesti krooni (vt laenuleping tl 5). Laenuleping oli sõlmitud summale 188 539 eurot ning oli kestusega 30 aastat. Võla tasumise kokkulepe sõlmiti aga summale 128 130,33 eurot kestusega natuke rohkem kui aasta. 30.10.2007 krediidileping refinantseeriti seetõttu, et põhivõlgnikud ei suutnud laenu tasuda ning tagatiseks olnud kinnistust XXX vallas ega põhivõlgnikele kuulunud muu vara müügist ei piisanud laenu kustutamiseks.
32.Kohus leiab, et võla tasumise kokkuleppe ja käenduslepingu ümber muutmise asjaosid ei saa pidada kostja jaoks üllatavateks. Käenduslepingu sõlmides 2007 aastal ei võinud kostja välistada, et põhivõlgnikud ei suuda laenu tagasi maksta ning nende vara, sealhulgas tagatis, realiseeritakse. Seejuures on vähe usutav, et kostja ei saanud käenduslepingut ümber muutes aru, et laenusumma vähenes tagatise realiseerimise tõttu. Kostja hagejalt tagatiskokkuleppe sõlmimisel täiendavat infot ei küsinud. Kohus leiab, et kui ka selles olukorras jättis hageja kostjat teavitamata tagatise realiseerimisest ja põhivõlgniku varalise seisu halvenemisest, siis ei olnud see vastuolus heade kommetega.
33.Teavitamiskohustuse hindamisel arvestab kohus ka asjaoluga, et pooled olid ebavõrdses olukorras – hageja oli professionaalne krediidiandja ja kostja oli tarbija. Samas arvestab kohus ka seda, et tagatiskokkuleppe ümber muutmisega kostja majanduslik positsioon hageja suhtes ei halvenud – käenduse maksimumsumma vähenes ning põhikohustuse osas oli 17.10.2012 refinantseerimine põhivõlgniku jaoks majanduslikult kasulik, sest võla tasumise tähtpäeva lükati edasi. Seega hinnates kostja 10.03.2014 tühistamisavalduse aluseks olevaid asjaolusid kogumis, leiab kohus, et hageja ei ole kostja suhtes rikkunud teavituskohustust ning seetõttu puudusid kostjal alused tagatiskokkuleppe tühistamiseks. III
6 (8)
34.Järgnevalt hindab kohus kostja vastutust hageja ees tulenevalt käenduslepingust XXX/1. Kostja on esitanud VÕS § 145 lg 5 alusel vastuväite, väites, et laenulepingu tagatised on vähenenud seetõttu, et hageja on nõustunud laenulepingut taganud hüpoteegi kustutamisega.
35.Vastavalt VÕS § 145 lg 5 kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem. 30.10.2007 laenulepingut tagas hüpoteek kinnistule XXX vallas. Vastavalt VÕS § 346 lg 1 hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. Vastavalt AÕS § 353 lg 1 kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. Hüpoteegi kui tagatise majanduslikuks väärtuseks on eelnevast tulenevalt hüpoteegi sundtäitmisest saadav võimalik kasu. Hüpoteegi väärtuse määramisel omab hüpoteegisumma tähtsust üksnes niivõrd, kuivõrd see seab ülempiiri majanduslikule väärtusele. Seega kui krediidiandja loobub õiglase tasu eest hüpoteegist ning kustutab saadud raha eest hüpoteegiga tagatud nõudeid, ei ole tegemist tagatiste vähenemisega. Kui aga hüpoteegipidajast krediidiandja loobub hüpoteegist turuhinnast väiksema tasu eest, võib olla tegemist tagatiste vähenemisega VÕS § 145 lg 5 mõttes.
36.Kohus märgib, et kostja vastuväite kohaselt aset leidnud tagatiste vähenemine toimus enne 21.11.2012 käenduslepingu sõlmimist, s o ajal, mil poolte vahel kehtis 2007 aastal sõlmitud käendusleping. Siiski peab kohus vajalikuks hinnata ka esimese käenduslepingu ajal toimunud sündmusi. 2012 aastal sõlmitud käendusleping oli oma sisu poolest 2007 aastal sõlmitud käenduslepingu muudatus. Ühe võlasuhte asendamisel teisega võivad eelnevast võlasuhtest tekkinud nõuded teatud asjaoludel püsima jääda (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-169-13, p 29 ja nr 3-21-2-14 p 13). 21.11.2012 käenduslepingust ei nähtu, et kostja oleks avaldanud tahet eelnevast lepingust tulenevatest nõuetest ja vastuväidetest loobuda.
37.07.05.2012 realiseeris hageja laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu hinnaga 90 000 eurot, millest 963, 27 eurot tasuti kohtutäitur Elin Vilippus ametikontole (vt müügilepingu p 3.2, tl 72).. Laekunud 89 036, 73 euro arvelt, kustutas hageja tähtajaks tagastamata laenu, mistõttu tähtajaks tasumata laenusummaks jäi 94 245, 20 eurot, millele lisandub intress 3 951, 66 eurot ja muud nõuded (vt müügilepingu p 3.3, tl 72). Müügilepignust nähtub, et kinnisasi XXX vallas müüdi hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluses kohtutäituri kontrolli all muul viisil (TMS § 157). VÕS § 145 lg 5 alusel vastuväite lahendamiseks peab kohus hindama, kas kinnistu müüdi turuhinnast odavamalt. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et ta müüs kinnistu kinnisvara alal tegutseva osaühingu Koduleidja atesteeritud kinnisvaramaakleri Viktor Jassaki vahendusel (e-kirjavahetus, tl 171-187). E-kirjavahetusest nähtub kinnistu müügihinna kujunemine. Müüki alustati aprillis 2011 müük jõudis lõpule mais 2012, müügiperiood oli seega üle aasta. Müügiperioodil langes hind 125 000 eurolt 90 000 eurole, hinda langetati perioodiliselt. Põhivõlgnike e-kirjast nähtub, et majal olid probleemsed küttesüsteem, drenaaž ja katus (lk 172). City24 kinnisvarakuulutustest nähtub, et samas piirkonnas pakuti maju müüa hinnaga 79 000 -218 000 eurot, seega jäi müügihind keskmiste pakkumishindadega sarnasele tasemele. Arvestades pikka müügiperioodi, pidevat tegevust müügiperiooi vältel ja võrdlust pakkumishindadega, leiab kohus, et tõendatud on, et maja müüdi turuhinnaga. Maja müügist saadud raha läks laenusumma kustutamiseks ja kohtutäituri tasuks. Võib arvata, et maja müügil avalikul enampakkumisel oleks müügihind kujunenud veel väiksemaks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et käendaja ei ole laenulepingu tagatiste vähenemise tõttu kahju kandnud ning kostja vastuväide on põhjendamatu.
7 (8)
38.Kohus jätab tähelepanuta kostja vastuväited seoses XXXkorteriomandile hageja kasuks seatud ja 04.02.2008 asjaõiguslepinguga muudetud hüpoteegi osas, sest nimetatud hüpoteegi seadmine ei ole seotud käesoleva kohtuvaidluse aluseks olevate lepingutega.
39.Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hagejal on laekumisi (350, 40 eurot) arvestades võla tasumise kokkuleppest XXXtulenevalt nõue põhivõlgnike vastu 127 779,93 euro ulatuses, mille põhivõlgnikud on jätnud kohaselt täitmata. Hageja nõuab kostjalt käendusega tagatud nõude tasumist 93 894,80 euro ulatuses, mis on väiksem kui käenduslepingus märgitud rahalise vastutuse maksimumsumma 128 000,33 eurot. Eelnevast tuleenvalt ja VÕS § 108 lg 1 alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 93 894,80 eurot hageja kasuks. Menetluskulude jaotus.
40.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.