2-14-58007/13 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud XXX OÜ esitas 25.09.2014 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli toitlustamisteenuse osutamine Ülemiste kaubanduskeskuses. Võlgnikul on kohustusi 15 756,57 euro ulatuses, vara puudub. Maksejõuetuse põhjuseks oli Ülemiste kaubanduskeskuse juurdeehitusest tulenenud klientide arvu oluline vähenemine. Võlgnik palub välja kuulutada pankrot. 09.10.2014 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on 37 808,50 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2014.a kevadel. Tagasivõitmise või –nõudmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 015 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulude hüvitiseks 65,25 eurot (lisandub käibemaks). 397 eurot palub haldur hüvitada riigi vahenditest. Tasu palub haldur kanda OÜ XXX arveldusarvele. 20.11.2014 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ja palus määrada dokumentide hoidjaks XXX . Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ja kinnitas, et ta on nõus ajutise halduri aruandega. 24.11.2014 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ning avaldas 24.11.2014 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 05.12.2014 laekus kohtule Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) taotlus võlgniku äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi 04.12.2009 otsuses nr 3-3-1-75-09 on märgitud, et juriidilise isiku maksukohustus ning juhatuse liikme solidaarne vastutus maksuvõla eest lõpeb juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega. Kui maksuhalduri vastutusotsus on tehtud enne juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Antud juhul on maksuhaldur alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks eesmärgiga koostada vastutusotsus. Seetõttu palub maksuhaldur pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni ja enne seda lubada äriregistrist kustutamine üksnes maksuhalduri nõusolekul. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ja kohustusi on 37 808,50 euro ulatuses, seega võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmise võimalusi ei esine, tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning maksejõuetuse tekkimise ajaks 2014.a kevadet.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on esitanud taotluse võlgniku äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Haldur on tuvastanud, et võlgnikul on maksuvõlad, seega on Eesti Vabariik võlausaldaja ning pankrotimenetluse osaline (PankrS § 8 lg 3). Kohus leiab, et võlausaldaja on õigustatud isik PankrS § 29 lg 8 mõttes ning tal on õigus taotlust esitada. Võlausaldaja on kinnitanud, et on alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Arvestades haldusmenetluse võimalikku kestust, on likvideerimise pikendamine 6 kuuni kohtu arvates põhjendatud. Kohus rahuldab võlausaldaja taotluse. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 015 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitiseks 65,25 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad side-, transpordi- ning bürookuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Ajutine haldur on taotlenud tasu väljamõistmist riigi vahenditest, summas 397 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 193 lg 4 sätestab: „Kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks“. Käesolev pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari. Kuni 30.06.2014 kehtinud pankrotiseaduse § 23 lg 4 viimase lause kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd võlgnikul vara puudub ja