Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse eelnev käik Harju Maakohtu menetluses oli INDUSTRIA DE DISEÑO TEXTIL, S.A. (INDITEX, S.A.) hagi kostja FFAUF S.A. vastu kaubamärgi „pasta ZARA + kuju“ (EE registreerimise number 28718) omaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks. Harju Maakohus rahuldas hagi 26.06.2013 otsusega. Kostja esitas otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu varasema otsuse ja tegi 05.03.2014 uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti esimese ja teise astme menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis oma 06.08.2014 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kostja taotlus Kostja esitas kohtule 28.08.2014 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 11 326,77 eurot. Kohtukulude nimekirja järgi kulus kostjal 250 eurot apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks. Kostja esindaja õigusabikulude suuruseks oli 11 076,77 eurot. Kostja kinnitas, et tema menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Hageja vastuväited Hageja vaidles kostja taotlusele vastu. Ühestki kostja arvest ei nähtu konkreetse teenuse tasu arvestamise alus, mistõttu ei saa kontrollida arvete põhjendatust. Kostja menetlusdokumendid sisaldasid ka suures ulatuses erinevaid väljavõtteid kohtuotsustest, millistele viitamine ei olnud põhjendatud ega mõistlik. Kostjal oli menetluses läbivalt kaks esindajat, kuid selleks vajadus puudus. Ainuüksi seetõttu saaks arvesse võtta vaid poolt õigusabikuludest. Kostja õigusabikulud on üle paisutatud. Arves nr 13/108 on põhjendamatu hagile vastuse esitamise tähtaja pikendamine. Kohtu antud tähtajad olid järgimiseks kohustuslikud ning tegemist oli põhjendamatu menetluskuluga. Sisuline vastus hagile oli 7,5 lk pikk ning selle koostamiseks kulunud aeg arves on üle paisutatud. Arvete nr 13/129, nr 13/318, nr 13/383, nr 13/539, nr 14/149, nr 14/272 ning nr 14/504 puhul ei ole välja toodud tasu arvestamise alus. Põhjendatud ei saa olla menetluskulu hüvitamine 90 euro ulatuses teadete edastamise eest, milleks võib aega kuluda maksimaalselt 5 minutit. Arve nr 13/453 osas ei ole põhjendatud otsuse tõlkimise kulu 2837,27 eurot. Kostja esindaja on pidevalt edastanud kokkuvõtteid menetlusdokumentidest. Tõlke tasu arvestamise alust ega tõlkemahtu näidatud ei ole. Arvest ei nähtu, kes on tõlke teinud. Tõlkekulu kuludokumenti esitatud ei ole.

2(9)

Arves nr 13/454 toodud summa on põhjendamatu. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse esitamise tasu summas 390 eurot. Uusi seisukohti kostja apellatsioonkaebuses ei esitanud. Arves nr 13/721 toodud kulu summas 680 eurot ei kujuta endast sisulist õigusabikulu. Dokumendi esitamisel puudus seos antud vaidlusega. Arve nr 14/089 jääb arusaamatuks, milliseid teenuseid kostja esindaja osutas 1567 euro eest. Kostja esitas kohtule 2 lk pika menetlusdokumendi ning kohtuistung kestis 1 h 6 minutit. Tõlketööde ja koopiate mahtu kontrollida ei saa. Esimese astme kohtu määrus Maakohus mõistis hagejalt INDUSTRIA DE DISEÑO TEXTIL, S.A.-lt välja kostja FFAUF S.A. kasuks põhjendatud menetluskulud summas 4390 eurot. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtub kohus hagita menetluse põhimõtetest. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 447 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid (RK TKo 03.06.2013.a määrus asjas 3-2-1-65-13, p 14). Kuivõrd hageja on esitanud kostja avaldusele vastuväiteid, kontrollib kohus sisuliselt menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. TsMS § 174 lg 6 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et tema poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses toodud summad ei sisalda käibemaksu. Kostja avalduse kohaselt kulus tal 250 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisele. Kohtu toimikust nähtub, et kostja eest tasus apellatsioonkaebuse esitamisel OÜ Patendi- ja Kaubamärgibüroo Koitel riigilõivu summas 250 eurot. Seega on põhjendatud kostja taotlus hüvitada talle menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 250 eurot. Kostja avaldusele lisatud arvete kohaselt on esindajad osutanud õigusabi tunnihinnaga kuni 170 eurot. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-13 oma 13.11.2013 määruse p-s 25 leidnud, et senises kohtupraktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Samas on Riigikohus asjas 3-2-1-93-13 oma 02.10.2013 määruse p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Seega võib järeldada, et kohtupraktikas on mõistlikuks peetud õigusabi tunnihinda maksimaalselt suurusega 120 eurot, mistõttu luges kohus kostja esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks maksimaalselt 120 eurot. Kostja esitatud arvest 13/108 nähtub, et esindaja on osutanud õigusabi kokku 10,25 tunni ulatuses hinnaga 170 eurot tunni kohta. Arve järgi on viidatud aeg kulunud antud asjas kostja esindamise ülevõtmiseks, hagiga tutvumiseks, hagile vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks ning hagile vastuse esitamiseks. Kohtu toimikust nähtub, et kostja esindaja esitas kohtule 28.01.2013 taotluse vastamistähtaja pikendamiseks, sest klient pöördus esindaja poole alles 15.01.2013. Kostja esindaja palus vastamistähtaega pikendada 3 kuu võrra. Kohus rahuldas selle taotluse osaliselt ning kohustas kostjat hagile vastama hiljemalt 18.02.2013. Kostja esitas vastuse hagiavaldusele 18.02.2013. Vastus oli 8,5 lk pikk ning sellele oli lisatud hulgaliselt erinevaid lisasid. Kohtu hinnangul vastamistähtaja pikendamise taotluse koostamisele võis esindajal kuluda aega kõige enam 30 minutit, kostja vastuse

3(9)

koostamisele 9 tundi. Seega on mõistlik aeg arves nr 13/108 kajastatud toimingute tegemiseks kokku 9 h 30 minutit. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust, on kostja põhjendatud menetluskulu antud arve alusel 120 eurot x 9,5 h = 1140 eurot. Kostja esitatud arve nr 13/129 järgi on see esitatud summas 90 eurot hageja 04.03.2013 seisukohtade ja nende kokkuvõtete edastamiseks kostjale. Arve kohaselt on summa 90 eurot esindaja tasu, kuid arves ei ole kajastatud, milliseid toiminguid kostja esindaja täpselt tegi ning milline aeg tal toimingute tegemiseks kulus. Kuna arvest ei nähtu tasu nõude alus ning pelgalt teadete edastamise eest ei ole põhjendatud 90 euro suuruse tasu nõudmine, ei lugenud kohus arves nr 13/129 toodud kulu kostja esindaja põhjendatud ajakuluks menetlustoimingute tegemisel. Kostja arvest nr 13/233 nähtub, et kostjal on kulunud 8 tundi kohtu kirjade ja nende kokkuvõtete edastamiseks kostjale, samuti kostja 22.04.2013 vastuse koostamiseks, kohtule edastamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks. Tsiviilasja toimikust nähtub, et kohus edastas pooltele 27.03.2013 selgitava pöördumise. Kostja esitas täiendava seisukoha kohtule 22.04.2013. Kostja seisukohad olid esitatud 16,5 lehel ning sellele oli lisatud mitmeid uusi tõendeid. Kohus leidis, et ainuüksi kostja 22.04.2013 menetlusdokumendi koostamisele ja lisatõendite kogumisele võis esindajal kuluda 8 tundi. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust, on kostja esindaja mõistlikuks kuluks arves nr 13/233 toodud toimingute tegemiseks 8 h x 120 eurot = 960 eurot. Kostja arve nr 13/318 järgi on esindajal kulunud 90 eurot hageja 20.05.2013 seisukohtade ja nende kokkuvõtete edastamiseks kostjale. Sarnaselt eelviidatud arvega 13/129 ei ole ka antud arves kajastatud, milliseid toiminguid kostja esindaja täpselt tegi ja milline aeg tal toimingute tegemiseks kulub. Ainuüksi teadete edastamisele ei saa põhjendatult kuluda 90 eurot, mistõttu ei saa lugeda arves nr 13/318 toodud kulu kostja esindaja põhjendatud ajakuluks menetlustoimingute tegemisel. Kostja arve nr 13/362 kohaselt on esindajal kulunud kokku 5 tundi hageja 20.05.2013 seisukohtade analüüsimiseks, nendele vastuse koostamiseks ning vastuse kohtule esitamiseks 14.06.2013. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas 20.05.2013 kohtule 10 lk pika seisukoha. Kostja vastas hageja seisukohtadele 14.06.2013 ning kostja vastus oli 8,5 lk pikk. Arvestades kostja vastuse pikkust ja sisu, on mõistlik ajakulu 5 tundi. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust, on kostja esindaja mõistlik kulu arve nr 13/362 alusel 120 eurot x 5 h = 600 eurot. Arve nr 13/383 järgi on kostja esindajal kulunud 90 eurot maakohtu otsuse ja selle kokkuvõtte kostjale edastamiseks. Sarnaselt arvetega nr 13/129 ning 13 /318 ei lugenud kohus ka antud kulu põhjendatud esindaja ajakuluks, sest arvest ei nähtu, milliseid menetlustoiminguid on esindaja seejuures teinud ning kui palju on selleks aega kulunud. Kostja esitatud arve nr 13/453 järgi on 2837,27 eurot kulunud maakohtu otsuse tõlkimiseks inglise keelde. Hageja on antud kulu pidanud põhjendamatuks, sest arvest ei nähtu tõlketasu arvestamise alust ega mahtu. Arvest ei nähtu, kes on tõlke teinud ning tõlkebüroo arvet esitatud ei ole. Lisaks ei ole antud tsiviilasjas kogutud materjalide pinnalt võimalik tuvastada, kas kostja esindaja tegelikult otsuse tõlkis ja kostjale edastas või mitte. Kohtuvaidluse keeleks oli eesti keel ning menetluses kohtule ühegi menetlusdokumendi tõlget ei esitatud. Seetõttu ei ole arves nr 13/453 toodud kulu põhjendatud ja tõendatud. Kostja esitatud arve nr 13/454 järgi on kostjal kulunud lisaks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivule 6 tundi apellatsioonkaebuse esitamisele. Ühtlasi on arvel märgitud, et 390 euro suurune esindaja tasu tuli maksta kostja konsulteerimiseks Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse esitamiseks. Asjas kogutud menetlusdokumentidest nähtub, et kostja esitas 26.07.2013 maakohtu otsusele

4(9)

apellatsioonkaebuse, mis oli 21,5 lk pikk. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja pikkust, luges kohus põhjendatuks, et selle koostamisele võis kuluda 6 tundi. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotlust kostja antud apellatsioonkaebuses ega üheski teises menetlusdokumendis ei esitanud. Seetõttu ei saa lugeda käesolevas asjas põhjendatuks 390 euro suurust tasu seoses kostja väidetava konsulteerimisega eelotsuse küsimuses. Antud asjas kogutud materjalidest ei ole võimalik tuvastada, kas kostja esindaja kostjat vastavas küsimuses konsulteeris või mitte. Isegi kui esindaja andis selles küsimuses konsultatsiooni, ei saa olla tegemist menetluses vajaliku kuluga, sest tegelikult vastavat taotlust ei esitatud. Seega on arve nr 137454 osas kostja esindaja põhjendatud menetluskulu (arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust) 120 eurot x 6 h = 720 eurot. Kostja arve nr 13/539 järgi on kulunud 90 eurot hageja 21.08.2013 seisukohtade ja nende kokkuvõtte edastamiseks kostjale, samuti kohtukutsest teavitamiseks. Sarnaselt kostja arvetega nr 13/383, nr 13/129 ning 13 /318 ei lugenud kohus antud kulu põhjendatud esindaja ajakuluks, sest arvest ei nähtu, milliseid menetlustoiminguid on esindaja seejuures teinud ning kui palju on selleks aega kulunud. Kostja arve nr 13/721 järgi on esindajal kulunud kokku 4 tundi selleks, et esitada kohtule menetluse peatamise taotlus 2013 novembris. Kostja vastav 29.11.2013 taotlus on koostatud 10,5 lehel ning sellele on lisatud hulgaliselt uusi tõendeid. Kohus jättis taotluse 23.01.2014 istungil protokollilise määrusega rahuldamata. Arvestades kostja taotluse pikkust, sisu ning põhjendatust, on mõistlik ajakulu taotluse koostamisel 4 tundi. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust, on kostja mõistlik ajakulu arve nr 13/721 alusel 4 h x 120 eurot = 480 eurot. Kostja arve nr 14/089 järgi on esindajal kulunud kokku 8 h hageja 27.12.2013 seisukohtade ja nende kokkuvõtte edastamiseks kohtule, täiendava vastuse esitamiseks 04.02.2014 seoses paralleelse menetlusega, 23.01.2014 istungiks ettevalmistamiseks ning sellel osalemiseks. Arve järgi on ühtlasi 9 eurot kulunud koopiate tegemisele ning 198 eurot tõlkimisele. Milliseid menetlusdokumente või neile lisatud tõendeid on kopeeritud või tõlgitud, arvest ega sellele lisatud kostja menetluskulude avaldusest ei nähtu, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud menetluskuluga käesolevas asjas. Käesoleva tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks 04.02.2014 käesolevas asjas esitanud kohtule mistahes täiendavat vastust. Kohtu 23.01.2014 istung kestis 1 h ja 06 minutit. Istungil kostja esindaja uusi seisukohti ei esitanud. Kohtu 23.01.2014 istungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks võis esindajal mõistlikult kuluda aega kokku 2 tundi. Hageja 27.12.2013 seisukohtade edastamiseks kostjale ei saanud aga esindajal kohtu hinnangul kuluda märkimisväärselt aega ning menetlusdokumentide edastamine oma kliendile ei saa endast kujutada sellist õiguslikku toimingut, mille teostamise eest peaks klient tasuma esindajale tunnitasu alusel. Milliseid toiminguid täpsemalt on kostja teinud hageja 27.12.2013 seisukoha edastamisel kostjale ning kui kaua on selleks aega kulunud, arvest ega kostja menetluskulude taotlusest ei nähtu. Eeltoodu alusel luges kohus kostja esindaja põhjendatud ajakuluks arve nr 14/089 alusel 2 h x 120 eurot = 240 eurot. Kostja esitatud arvete nr 14/149, nr 14/272 ning nr 14/504 osas leidis kohus, et sarnaselt varasemate arvetega nr 13/539, nr 13/383, nr 13/129 ning 13 /318 ei ole arvetes toodud kulud kostja esindaja põhjendatud ajakuluks, sest viidatud arvetest ei nähtu, milliseid menetlustoiminguid on esindaja teinud ning kui palju on selleks aega kulunud. Lisaks oli kliendile hageja kassatsioonkaebuse edastamine sisuliselt tarbetu, sest Riigikohus otsustas kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmise ilma kostjalt vastuse küsimiseta.

5(9)

Seega on kostja esindaja põhjendatud kulu õigusabi osutamisele antud asjas olnud 4140 eurot. Antud summale lisandub kostja poolt tasutud riigilõiv 250 eurot ning kokku on kostja põhjendatud menetluskulud antud asjas 4390 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Täiendavalt märkis kohus, et hageja vastuväited kahe esindaja osalemisele ja selle eest tasu nõudmisele ei ole põhjendatud. Kuigi menetluses osales kostjal kaks esindajat, ei nähtu kostja menetluskulude taotlusest ega sellele lisatud arvetest, et kostja oleks hagejalt nõudnud õigusabikulu hüvitamist kahe esindaja poolt tehtud toimingute eest. Määruskaebus Kostja palub enda kasuks välja mõista täiendavad menetluskulud summas 6936,77 eurot. Kostja esindaja õigusabi tunnitasu määr 170 eurot, mis on kajastatud arvetel 13/108, 13/233, 13/362, 13/454, 13/721 ja 14/089, on vajalik ning põhjendatud. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahenditele tuginemine ei ole antud juhul põhjendatud. Riigikohus märkis lahendi 3-2-1-115-13 maakohtu poolt viidatud punktis 25, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Sarnase õigusteenuse sisustamisel tuleb lähtuda konkreetse kohtuasja spetsiifilisusest. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendid ei käsitlenud mitte ükski vaidlusi seoses spetsiifilise valdkonnaga, nagu seda on kaubamärgiõigus või tööstusomand laiemalt. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist nö keskmisest keerukama kohtuasja ja õigusabi valdkonnaga (samuti ka tavapärasest mahukama menetlusega), mis nõuab spetsiifilisi eriteadmisi, siis saab lugeda kostja esindaja osutatud õigusabi tunnitasu 170 eurot põhjendatuks. Lisaks ei ole maakohus arvesse võtnud seda, et kostjaks on välismaine juriidiline isik, mis eeldas terve kohtuasja menetlemise vältel võõrkeelset suhtlust kostjaga, selgitada Eesti kaubamärgiõiguse erinevaid põhimõtteid ning ka asjaomast seadusandlust. Lisaks eelviidatule ei saa pidada õiglaseks olukorda, kus isik peab ise tasuma menetluskulud, mida ta ei oleks pidanud kandma, kui hageja ei oleks esitanud tema vastu hagi, milleks hagejal, nagu lõpplahendist selgus, üleüldse õigus puudus. Tulenevalt ülaltoodust arvetel 13/108, 13/233, 13/362, 13/454, 13/721 ja 14/089 toodud tunnitasu 170 eurot tuleb lugeda põhjendatuks ja mõistlikuks õigusabikuluks. Maakohus leidis ekslikult, et erinevalt kostja arvel 13/108 märgitud ajakulust 10,25 tundi on põhjendatud arvel märgitud toimingute tegemiseks ajakulu 9,5 tundi. Lisaks kohtu poolt nimetatud tegevustele oli arvel märgitud ajakulu ka vaidlusesemeks oleva kaubamärgi kasutamist tõendavate tõendite kogumise eest, mis hõlmas endas muuhulgas ka kostja toodete importijaga Svensky Kaubanduse AS-ga suhtlemist ning nende esindajaga kohtumist ja kostja kaubamärgi Eestis kasutamist tõendavate tõendite kogumist. Samuti erinevates kauplustes kontrollostude sooritamist. Ühtlasi sisaldasid kostja esindaja tasud ka litsentsilepingu eesti keelde tõlkimise tasusid. Kõik need teenused eelnesid hagile vastuse koostamisele ja on selgesti tuvastatavad kostja 18.02.2013 vastusest hagile koos asjaomaste mahukate lisadega. Samuti eelnes hagile sisulisele vastuse esitamisele ka hagi sisuga tutvumine ja kliendile põhjalike soovituste andmine. Maakohus ei ole neid põhjendusi ja kulusid kostja õigusabiteenuste sisse arvestanud. Järelikult on põhjendatud ajaline menetluskulu arve 13/108 alusel täismahus 10,25 tundi x 170 eurot = 1742,50 eurot. Maakohus pidas ebaõigesti arvel 14/089 toodud õigusabikulu põhjendatuks ainult 2 tunni ulatuses, mis on seotud ainult 23.01.2014 istungil osalemise ja selleks ettevalmistamisega. Kohus ei ole siinjuures arvestanud asjaoluga, et tegemist on spetsiifilise asjaga ning tavapärasest mahukama menetlusega, mistõttu kulus ka kohtuistungi ettevalmistamiseks rohkem aega kui 1 tund. Samuti pole siin arvestatud asjaoluga, et kostjal oli ringkonnakohtu istungil kaks patendivolinikust esindajat. Lisaks pole kohus arvestanud, et kostja esitas kohtule elektrooniliselt veel enne kohtuotsuse tegemist 04.02.2014 tema arvates asjasse puutuvad olulised tõendid, milleks oli osapoolte vahelise paralleelse OHIM menetluse

6(9)

nr 4850 otsus ning selle asjassepuutuvate võõrkeelsete osade tõlge. Olenemata aga asjaolust, et ringkonnakohus otsustas need tõendid kostjale tagastada, ei muuda olematuks asjaolu, et need sai koostatud ja kohtule esitatud ning järelikult tuleb lugeda põhjendatuks ka nende koostamiseks tehtud täiendavad õigusabiteenused tunnihinna alusel. Seega on põhjendatud menetluskulud arve 14/089 alusel täismahus 8 tundi x 170 eurot = 1360 eurot. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et arvete 13/129, 13/318, 13/383, 13/539, 14/149, 14/272, 14/504 sisuks on pelgalt teadete esitamine kostjale ja et seda ei saa lugeda põhjendatud ajakuluks vastavate toimingute tegemisel. Nendel arvetel on tegemist kostja hinnakirjas ettenähtud nö fikseeritud hinnaga, mis on fikseeritud tasu mingi toimingu teostamiseks. Ka maakohus on määruses leidnud, et menetlusdokumentide edastamine oma kliendile ei saa endast kujutada sellist õiguslikku toimingut, mille teostamise eest peaks klient tasuma tunnitasu alusel. Seetõttu ongi kostja ning tema esindaja vahel võlaõiguslik kokkulepe, et menetlusdokumentide edastamise ja nendega seonduvate õigusabiteenuste eest kaasnevateks kuludeks on kokkuleppeliselt 90 eurot iga vastava menetlusdokumendi kohta. Kuna kostja on välismaine isik, oli oluline teha tähtsamatest seisukohtadest ingliskeelne lühikokkuvõte ning selgitada kostjale nendest menetlusdokumentidest tulenevalt vajalikke edasisi toiminguid. Käesoleval juhul ei ole kohus ülalmärgitut võtnud arvesse. Järelikult arvetel 13/129, 13/318, 13/383, 13/539, 14/149, 14/272 ning 14/504 toodud fikseeritud kulu 90 eurot X 7 arvet = 630 eurot tuleb lugeda kostja esindaja põhjendatud kuluks menetlustoimingute tegemisel. Kostja esitatud arve 13/453 järgi on 2837,27 eurot kulunud Harju Maakohtu otsuse tõlkimiseks inglise keelde. Kuivõrd kostjaks on välismaine isik, siis on igati õigustatud maakohtu otsuse tõlkimine eesti keelest kostjale arusaadavasse keelde, milleks on inglise keel. Vastupidisel juhul oleks kostjal puudunud võimalus oma õiguste parimaks kaitsmiseks ringkonnakohtus. Maakohtu otsus tõlgiti inglise keelde patendivoliniku poolt, kelle tõlkehind ühe sõna kohta on 0,19 eurot. Tõlkehind kujunes ingliskeelse teksti sõnade arvu järgi ehk 14 933 sõna X 0,19 = 2837,27 eurot. Põhjendamatu on ka käesoleval juhul nõuda mingisugust eraldi tõlkekulu dokumenti. Patendivoliniku seaduse § 14 lg 1 p 6 järgi peab patendivoliniku kutsetegevuseks vajalikus ulatuses valdama kahte võõrkeelt, millest vähemalt üks on Euroopa Patendiameti ametlik töökeel. Selleks üheks Euroopa Patendiameti ametlikuks töökeeleks on inglise keel. Raivo Koiteli patendivoliniku registrikaardist nr 042 nähtub, et ta valdab kutsetegevuse osutamiseks muuhulgas ka inglise keelt. Tulenevalt eeltoodust on arves nr 13/453 toodud tõlkehind summas 2837,27 eurot põhjendatud ning vajalik kulu. Arve 13/454 järgi kulus kostjal lisaks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivule ka 6 tundi apellatsioonkaebuse esitamisele. Ühtlasi on arvel märgitud, et 390 euro suurune esindaja tasu, mis tuli maksta kostja konsulteerimiseks Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse esitamiseks. 390 eurot on kostja hinnakirjas ettenähtud nö fikseeritud hinnaga tasu, mis on tavapärane püsitasu kohtule apellatsioonkaebuse esitamiseks. Peale maakohtu üllatavat otsust pidas kostja esindaja vajalikuks Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse esitamist. Lõpuks jõuti siiski ühisele arusaamisele, et Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotlust praeguses kohtuastmes ei ole õiguslikult põhjendatud esitada. Siiski ei saa pidada mõistlikuks olukorda, kus apellatsioonkaebus on 21,5 lk pikk ning selle kokkuleppeline tasu oleks olnud kõigest 390 eurot, kuna töö hulk, mis kulus apellatsioonkaebuse koostamisele ja esitamisele, oli märgatavalt suurem tavapärasest. Seega on põhjendatud arvele 13/454 lisatud täiendav tasu õigusabi (6 tundi). Kostja palub täiendavalt hüvitada ka arvel 13/454 toodud baastasu 390 eurot. Arvel 14/089 toodud kulud 9 eurot värviliste koopiate tegemise ning 198 eurot tõlkimise eest on põhjendatud kulu. 9 eurot kulus värviliste koopiate tegemisele, mis esitati tõenditena 23.01.2014 toimunud istungil. Kuivõrd kostjal endal puudub värviprinter, siis osteti vastav teenus sisse. Väär on maakohtu arvamus, et toimikust ei nähtu, et kostja oleks 04.02.2014 käesolevas asjas esitanud mistahes

7(9)

täiendavat vastust. Kostja esitas 04.02.2014 ringkonnakohtule elektrooniliselt täiendava tõendi, milleks oli OHIM paralleelse menetluse nr 4850 otsus ning selle asjassepuutuvate võõrkeelsete osade tõlge. Olenemata aga asjaolust, et ringkonnakohus otsustas need tõendid kostjale tagastada, ei muuda see olematuks asjaolu, et need sai koostatud ja kohtule esitatud ning järelikult tuleb lugeda põhjendatuks ka varasemalt nende koostamiseks tehtud otsesed tõlkekulud summas 198 eurot. Eeltoodu põhjal palub kostja lugeda kostja esindaja põhjendatud õigusabikuluks arve 14/089 alusel 9 eurot värviliste koopiate tegemise ning 198 eurot täiendava tõendi tõlkimise eest. Määruskaebuse menetlus maakohtus Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja kohustas hagejat sellele vastama. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse osas. TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määrust osas, milles maakohus menetluskulud välja mõistis, kuna selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude väljamõistmisel teiselt menetlusosaliselt hindab kohus eelkõige kulude vajalikkust ja põhjendatust, arvestades muuhulgas ka esindaja teenuse tunnihinda. Kolleegium nõustub maakohtu määrusega osas, milles maakohus leidis, et kohtupraktikas on peetud mõistlikuks ja vajalikuks ning õigusabituru hindadele vastavaks õigusabi osutaja tunnihinnaks 120 eurot. Selles osas kolleegium ei korda TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi maakohtu määruse põhjendusi. See, et tegemist on spetsiifilise õigusvaldkonnaga, ei tähenda, et kaubamärgi vaidlustes oleks põhjendatud lugeda õigusabi osutaja mõistlik ja põhjendatud tunnihind kõrgemaks. Patendivolinikud, kes pooli käesolevas menetluses esindasid, on õigusteenuse osutajad, kes patendi ja kaubamärgi vaidlustes esindavad menetlusosalist ja nende tegevus on sarnane õigusabiteenust osutava muu isiku, nagu näiteks advokaadi, tegevusega. Määruskaebuses väitis kostja, et maakohus on ebaõigesti vähendanud arvel 13/108 toodud ajakulu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tähtaja pikendamise taotluse esitamiseks oli põhjendatud ajakulu 0,5 tundi ja hagile vastuse koostamiseks 9 tundi. Maakohus on hinnanud põhjalikult hageja lepingulise esindaja töö mahtu ja vajalikkust ja kolleegiumi arvates ei ole alust maakohtu järelduses kahelda. Kolleegium märgib, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on maakohtu diskretsiooniotsus ja ringkonnakohus võib maakohtu vastavat otsustust muuta ainult siis, kui maakohus on diskretsiooni piire ületanud. Arve 14/089 osas märgib kolleegium, et ringkonnakohtu istungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks on põhjendatud ajakulu 2 tundi, nagu leidis maakohus. Põhjendatuks ei saa pidada ajakulu pärast ringkonnakohtu istungit täiendavate dokumentide esitamiseks, mis ringkonnakohtu poolt tagastati. Kostjat esindas ringkonnakohtu istungil lisaks patendivolinik Raivo Koitelile ka patendivolinik Anna Kossar. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ringkonnakohtu istungil oli vajalik asja keerukuse tõttu kahe lepingulise esindaja osavõtt. Tavapäraselt on tsiviilmenetluses piisav, kui poolt esindab üks esindaja ja ainult erandjuhtudel on peetud vajalikuks mitut esindajat. Arvestades, et tegemist oli kaubamärgivaidlusega ja pooli esindasid patendivolinikud, kes omavad eriteadmisi just sellel alal, siis mitme esindaja osavõtt ei olnud kolleegiumi arvates

8(9)

ringkonnakohtu istungil vajalik. Samas ei selgu kostja poolt esitatud arvest, et kliendile oleks esitatud arve mõlema esindaja töö eest. Eeltoodu tõttu ei ole alust maakohtu poolt vaidlustatud määruses tuvastatut muuta. Tõlkekulu 198 eurot osas ei ole arve selgitusest näha, milliseid dokumente tõlgiti. Värvikoopiate tegemine on toiming, mis kolleegiumi arvates kuulub õigusteenuse osutamise hulka ja selle kulu ei ole alust eraldi teiselt menetlusosaliselt välja mõista. Küll aga leiab kolleegium, et põhjendatuks tuleb lugeda lisaks maakohtu poolt tuvastatule ka kostja esindaja mõistlik ajakulu kliendiga suhtlemiseks selleks, et selgitada poolele hageja seisukohti ja valmistada ette oma positsioon kohtumenetluses. Eeltoodud ülesannete täitmiseks on vajalik ajakulu 1 tund. Seega kokku on põhjendatud ajakulu 3 tundi, mille eest kuulub hüvitamisele kokku 360 eurot. Kaebuse esitaja ei nõustunud maakohtu poolt arvel 13/453 kajastatud tõlketasu 2837,27 eurot väljamõistmata jätmisega. Õigusabiteenuse osutaja on tõlkinud Harju Maakohtu otsuse inglise keelde, kuna kostja ei valda eesti keelt. Määruskaebuse kohaselt oli patendivoliniku poolt kohtuotsuse tõlkimisel sõna hinnaks 19 senti ja tekstis oli 14 933 sõna. Kolleegium leiab, et kuna kostja oli äriühing, mille töökeeleks ei ole eesti keel, siis on põhjendatud kohtuotsuse kui kohtumenetluses kõige olulisema dokumendi tõlkimine poolele arusaadavasse keelde. Samas teenuse eest tasumisele kuuluva väljamõistmisel teiselt menetlusosaliselt tuleb lähtuda sellise teenuse tavapärases tasust. Hageja väidete kohaselt on tõlketeenuse osutamisel 100 sõna tõlkimise hinnaks 6-7 eurot. Kolleegium nõustub hagejaga, et kostja poolt nõutud tõlke hind ei vasta turu keskmisele hinnale. Nii on internetis avaldatud tõlkebüroode reklaamides lehekülje hinnaks keskmiselt 14-15 eurot. Kuna juriidilise teksti tõlkimine on spetsiifiline, siis peab kolleegium põhjendatud tasuks 7 eurot 100 sõna eest, nagu väitis hageja. Seega on kohtuotsuse tõlkimise maksumuseks 1045,31 eurot (14 933 sõna x 0,07 eurot). Esindaja poolt kliendi informeerimiseks tehtud toimingute eest oli kostjalt nõutud igakordse toimingu eest tasu 90 eurot. Kolleegiumi arvates ei saa kliendi teavitamist pidada eraldi tasustatavaks õigusabi teenuseks. Kliendi teavitamine on toiming, mille eest tasu sisaldub õigusabiteenuse tunnihinnas. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega. Arve 13/454 järgi kuulus tasumisele 390 eurot seoses Euroopa Kohtult eelotsustuse saamiseks taotluse esitamise vajaduse analüüsimisega. Maakohus on põhjendatult jätnud selles osas taotluse rahuldamata. Sellist taotlust esitatud ei ole, mistõttu ei ole alust ka selle eest makstud tasu teiselt menetlusosaliselt väljamõistmiseks. Arvestades ringkonnakohtu määruses eelnevalt toodut, tuleb hagejalt lisaks maakohtu poolt väljamõistetud 4390 eurole välja mõista 1165,31 eurot. Seega tuleb kokku hagejalt kostja kasuks välja mõista 5555,31 eurot.

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.