Kohtulahend

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-le 4, § 177 lg-le 2, § 138 lg-le 1 ja 2, § 144 lg-le 1, § 175 lg-le 1 ja 3 ning § 162 lg-le 1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei olnud mitme esindaja osavõtt asjast ülemäärane. Hagejat esindasid vandeadvokaat ja patendivolinik ning arvestades vaidluse eripära oli mõlema esindaja kasutamine põhjendatud. Kostja ise kasutas kolme esindajat. Menetluskulude nimekirja ei ole märgitud hageja esindajate vahetumisest tingitud kulusid. Kohus hindab üksnes konkreetsete toimingute põhjendatud ajakulu. Muu hulgas oli põhjendatud patendivoliniku osalemine kõikidel kohtuistungitel ning põhjendatud ei ole vähendada menetluskulusid sel alusel, kui intensiivselt patendivolinik istungil osales. Menetluskulusid ei ole võimalik automaatselt vähendada 33% võrra üksnes seetõttu, sest kohus ei nõustunud hageja patendi tööstusliku kasutatavuse argumentatsiooniga. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda menetluskulude põhjendatusest, s.t kohus jätab menetluskulud välja mõistmata toimingute eest, mis on menetluses selgelt sobimatud. Kostja vastas hageja toodud argumentidele sisuliselt ega pidanud neid ilmselgelt põhjendamatuks. Hagejal oli õigus enda nõude toetamiseks tuua erinevaid argumente, isegi kui kohus nende kõigiga ei nõustunud. Samuti ei tulene taotluse rahuldamata jätmisest automaatselt selle esitamise põhjendamatus. Menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise aja arvestamisel tuleb lähtuda iga vaidluse eripärast ning menetlusdokumentide olemusest. Keerukama vaidluse korral, mida praegune kahtlemata oli, saab põhjendatuks pidada menetlusdokumentide koostamist pikema aja jooksul kui 40 minutit kuni 1 tund ühe lehekülje kohta. Samuti ei pruugi lühikese kuid sisuka menetlusdokumendi koostamiseks kuluda vähem aega kui pika ja kirjeldava seisukoha koostamiseks. Menetlusosalise esindajate omavaheliseks suhtluseks kulunud aega ei saa jätta automaatselt välja mõistmata. Hageja kahel esindajal tuli omavahel suhelda ja menetlusstrateegiat kooskõlastada. Puudub põhjus, miks peaks see kulu jääma hageja kanda. Kohtul ei ole küll võimalik toimiku järgi kontrollida esindajate suhtlusele kulunud aega, kuid kohus saab rakendada TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat mõistlikkuse põhimõtet. Sama põhimõte kehtib esindaja ning kliendi suhtluse kohta, ka siin tuleb hinnata toimingute mõistlikku mahtu. Hageja märkis vaidluse pikkust ja mahukaid toiminguid arvestades menetlustoimingud piisava täpsusastmega ning mõnede üksteisega seotud toimingute koondamine ei muuda nende põhjendatuse kontrollimist võimatuks. Esindaja töö juurde kuulub ja on loomulik, et hagejal tuli seisukohtade esitamiseks esmalt kostja menetlusdokumente või tõendeid analüüsida. Asjaolu, et hageja on selle menetluskulude nimekirjas eraldanud mõne seisukoha koostamisest, on tehniline küsimus. Samuti võib mõnel juhul olla põhjendatud analüüs ilma konkreetse väljundi, s.o menetlusdokumendita (nt selgus analüüsi tulemusel, et menetlusdokumenti ei olegi vaja koostada). Kohtuistungitel osalemine on poolte kohustus ning kohtuistungi käigu, sh tõendite avaldamise korra, otsustab kohus. Sellega seotud kulu jääb vaidluse kaotanud poole kanda. Esindaja tunnitasu suurust tuleb mõnevõrra vähendada, kuna vaidlus algas 2011. aastal, kui keskmine õigusabi hind oli praegusest veidi madalam. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks

ja vajalikuks peetud keskmist tunnitasu 120 eurot. Samas tuleb arvestada, et praegune kohtuasi oli keskmisest keerukam ja mahukam ning hõlmas palju tõendeid. Riigikohus on pidanud keeruka vaidluse korral põhjendatuks kõrgemas määras tunnitasu (Riigikohtu

Toimingud 16 ja 19: ajakulu vastuse koostamiseks kostja vastuväidetele 9. oktoobril 2012 (kokku 249,4 tundi) on ülemäärane, arvestades mh hagiavalduse koostamisele kulunud aega. Vastus on ca 50 lk pikk ning selles analüüsitakse põhjalikult kostja seisukohti ja tõendeid. Seisukoht kostja vastusele oli hageja jaoks kindlasti vajalik dokument, milles lükata ümber kostja vastuväited. Lisaks pidi selle koostamine võtma palju aega, sest analüüsida tuli kostja esitatud mahukaid ja spetsiifilisi tõendeid. Vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks saab lugeda kolme töönädalaga võrdsustatud aega, s.o 120 tundi. Toiming 17: kulu hageja esindaja suhtlusele seoses GR (kes ei ole asjas menetlusosaline) taotlusega toimikuga tutvumiseks, ei ole hüvitatav. Toiming 18: kulu on hüvitatav ja selle ajakulu on näidatud mahus põhjendatud. Toiming 20: ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisele ja esindajate omavahelise suhtlusele on põhjendatud kulu. Arvestades asja materjalide mahtu, on 18. detsembri 2012 istungiks kui esimeseks asjas toimunud istungiks ettevalmistamise aeg 9,9 tundi põhjendatud. Toiming 21: hageja esitas 10. detsembril 2012 kohtule taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks (VI kd, tl 278) ning taotluse koostamine, arvestades ka teise esindajaga suhtlemiseks kulunud aega, oli 0,8 tunni vältel põhjendatud. Toiming 22: korraldav kohtuistung 18. detsembril 2012 (protokoll VI kd, tl 288) kestis 0,75 tundi. Istungil osales kaks hageja esindajat, mistõttu on põhjendatud ajakulu istungi kohta 1,5 tundi. Kirjes mainitud korraldavad tegevused ja suhtlus RM-ga ei saanud võtta kauem aega kui 0,5 tundi. Seega tuleb ajakulu selle kirje osas vähendada 2,05 tundi. Toiming 23: kohtuistungi protokoll oli 2 lk pikk ning selle läbilugemisele ei ole põhjendatud kulutada üle 0,1 tunni. Kohtuistungist lähtuvalt oli küsimuste arutamine seoses ekspertiisiga põhjendatud ning selleks võis kuluda ülejäänud 0,4 tundi. Toiming 24: eksperdile esitatavate küsimuste formuleerimine oli asjas vajalik toiming. Sisukate küsimusteni jõudmiseks, arvestades, et selleks hetkeks olid vaidluse all olevad küsimused teada ja analüüsitud, oli põhjendatud kulutada 20 tundi. Toimingud 25 ja 26: kostja esitas 31. jaanuaril 2013 põhjaliku vastuse hageja seisukohale ning seisukoha ekspertiisi kohta. Nende dokumentidega (sh tõenditega) tutvumiseks ja analüüsiks kulunud aeg on nimetatud kirjetes põhjendatud. Samas ei ole põhjendatud hüvitada hageja esindaja suhtlust menetlusvälise isiku GR-ga. Kuna hageja täpsemat jaotust välja ei toonud, tuleb eeldada, et GR esindajatega suhtlemiseks kulus märgitud ajast pool, seega tuleb vähendada kohus kirjes nr 26 märgitud kulu 0,5 tunni võrra. Toiming 27: kuigi kohus jättis vaheotsuse taotluse rahuldamata, ei olnud tegemist selgelt põhjendamatu taotlusega, mistõttu on selle koostamisega seotud kulu 1,25 tundi hüvitatav. Toiming 28: arvestades kostja 31. jaanuaril 2013 esitatud materjalide mahtu, võib täiendavalt selle analüüsiks ja teise esindajaga suhtluseks kulunud 1,5 tundi pidada põhjendatuks. Toiming 29: esindajate nõupidamine on kostja esitatud uusi menetlusdokumente arvestades näidatud mahus põhjendatud.

Toimingud 30 ja 32: kuigi kohus jättis ekspertiisitaotluse rahuldamata, on selle koostamise kulu hüvitatav. Arvestades kostja 31. jaanuaril 2013 esitatud menetlusdokumendi (IX kd, tl 173) mahtu ja detailsust, oli ekspertiisi kohta menetlusdokumendi (X kd, tl 5–17) koostamine kokku 13 tunni vältel põhjendatud. Toiming 31: kliendile menetlusest ülevaate andmine ja edasise tegevuse planeerimine on 1 tunni vältel põhjendatud. Toiming 33: suhtlus kliendiga on näidatud mahus põhjendatud. Toiming 34: arvestades, et vaheotsuse taotlusega tegeldi ka 27. kirjes ning taotlus ei olnud ülearu pikk ega keerukas (X kd, tl 19–21), tuleb ajakulu vähendada 1,5 tundi. Toimingud 35–37: suhtlus kliendiga oli näidatud mahus ja teemadel põhjendatud. Toiming 38: kostja esitas 18. märtsil kohtule seisukoha hageja vaheotsuse taotlusele, millele hageja 28. märtsil 2013 vastas (X kd, tl 31–33). Kirjes nimetatud toimingud on kõik seotud vaheotsuse taotluse küsimusega, mida hageja oli juba oma taotluses põhistanud. Nimetatud taotlusele on põhjendatud kulutada 2 tundi, mistõttu tuleb ajakulu vähendada 7,5 tundi. Toiming 39: 16. aprilli 2013. a kohtuistungiks ettevalmistamine oli vajalik ning arvestades asja mahtu ja keerukust, võis selleks kuluda tavapärasest kauem aega, arvestades ka, et eelmine istung oli toimunud neli kuud varem. Seega oli 3,5 tundi põhjendatud aeg. Toiming 40: 15. aprilli 2013 määrusega lahendas kohus poolte erinevad taotlused. Arvestades määruse lakoonilisust, saab sellega tutvumiseks, analüüsimiseks ja kliendile kommunikeerimiseks põhjendatud ajaks lugeda 1 tunni. Toiming 41: 16. aprilli 2013 kohtuistung kestis 0,5 tundi. Kuna hagejat esindasid kaks esindajat, oli istungil osalemise põhjendatud aeg kokku 1 tundi, samuti on põhjendatud aeg 0,5 tundi ettevalmistuseks. Toiming 42: 16. aprilli 2013 kohtuistungil otsustati üksnes menetluslikke küsimusi, seega istungi protokolliga (ca 1 lk) tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 0,1 tundi. Toiming 43: arvestades, et hageja oli juba esitanud hagiavalduse ning vastuse kostja vastusele, ei saa kostja seisukohale veel ühe vastuse koostamiseks pidada põhjendatuks ajakulu 40 tundi. Kuigi kostja 31. jaanuari 2013 seisukoht ja tõendid on mahukad, tuleb menetluse etappi arvestades lugeda põhjendatud ajakuluks 24 tundi. Toiming 44: kostja esitas 9. mail 2013 taotluse välismaa õiguse kohta ekspertiisi määramiseks ja täiendavad seisukohad ning hageja esitas sellele 23. mail 2016 seisukoha (X kd, tl 197– 201). Arvestades kostja menetlusdokumendi mahukust ja asjas varem esitamata taotlust, oli vastuse koostamine 8 tunni vältel põhjendatud. Toiming 45: patendivoliniku töö ajavahemikul 1. detsembrist 2012 kuni 31. maini 2013 on määratlemata, samal perioodil tehtud toiminguid on juba eelnevate kirjetega hõlmatud ning töö põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik kontrollida, mistõttu tuleb ajakulu jätta arvestamata.

Toiming 46: menetluslike ja tööd korraldavate toimingute ajakulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Toiming 47: arvestades menetluses esitatud seisukohtade ja tõendite mahtu, oli kohtukõne teeside koostamine kliendi huvide kaitseks vajalik toiming, kuid seetõttu, et teesides ei esitata enam uut teavet, vaid võetakse kokku juba esitatu, oli kahel esindajal kokku põhjendatud kulutada sellele 40 tundi. Toiming 48: 10. septembri 2013 kohtuistungiks ettevalmistamine ja nõupidamine patendivolinikuga oli iseenesest põhjendatud kulu, kuid näidatud maht ülemäärane. Põhjendatud oli kulutada sellele 1,5 tundi. Toimingud 49 ja 50: 10. septembri 2013 kohtuistung kestis 7 tundi. Põhjendatud ei ole menetluskulu väljamõistmine hageja taotletud „kohtuistungiga seotud toimingute“ tegemise eest. Põhjendatud on vandeadvokaadist esindaja kohtuistungil osalemise kulu 7 tundi ja patendivoliniku kohtuistungil osalemise kulu 6 tundi. Toiming 51: teise esindajaga nõupidamine on vajalik ning 1,5 tunni ulatuses põhjendatud. Toiming 52: kuna ei ole arusaadav, miks ja milliseid tõlkeid hageja analüüsis, tuleb jätta kulu hüvitamata. Toimingud 53 ja 54: arvestades asja ja tõendite mahtu, võib kohtutoimiku koostamist ja korrastamist piiratud aja jooksul pidada asjas vajalikuks toiminguks. Toimikuga tutvumine on esindaja tavapärane põhjendatud toiming, milleks kulunud aeg tuleb teisel poolel hüvitada. Kohus nõudis istungitel tõenditele täpset viitamist. Kirjetes näidatud toimingud 2,5 tundi on põhjendatud. Toiming 55: kirjest ei ole arusaadav, milliste menetlusdokumentidega ja mis eesmärgil tutvuti, mistõttu tuleb selles osas jätta kulu hüvitamata. Toiming 56: arvestades, et eelmisel päeval oli hageja juba kohtutoimikuga tutvunud ja materjale korrastanud, oli täiendavalt põhjendatud ajakulu 0,5 tundi. Toiming 57: kuna 7. oktoobri 2013 kohtuistung oli eelneva jätk, oli põhjendatud sellele ettevalmistamiseks kulutada 1 tundi mõlemal esindajal, arvestades asja spetsiifilisust ja tõendite mahtu. Toimingud 58 ja 59: 7. oktoobri 2013 kohtuistung kestis 3 tundi, mistõttu on kahe esindaja põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi. Toiming 60: kuna hiljuti oli hageja esindaja toimikut juba korrastanud, ei ole selle toimingu eest täiendava hüvitise nõudmine põhjendatud. Toiming 61: toimikuga tutvumine on vajalik toiming ning 1 tund on põhjendatud ajakulu. Toimingud 62 ja 63: hageja esindajate omavaheline suhtlus seoses tõlgete ja kohtuistungil osalemisega 0,5 tundi on põhjendatud.

Toiming 64: ajakulu ei ole täielikult põhjendatud kulu, sest hagejal pidi olema puuduvatest tõlgetest ülevaade, seega tuleb ajakulu vähendada 1,2 tunni võrra. Toiming 65: arvestades, et 9. oktoobri 2013 kohtuistung oli paar päeva tagasi toimunud istungi jätk, oli põhjendatud selleks ettevalmistamine kokku 1 tunni vältel. Toiming 66: arvestades menetluse etappi, kus tõendid olid juba esitatud ja analüüsitud, ning asjaolu, et toimiku korrastamise eest on menetluskulu eelnevalt arvestanud, tuleb jätta kulu täies ulatuses hüvitamata. Toiming 67: arvestades 7. oktoobri 2013 kohtuistungi protokolli pikkust, on põhjendatud ajakulu 0,1 tundi. Toimingud 68 ja 69: 9. oktoobri 2013 istung kestis 3 tundi, mistõttu on põhjendatud kahe esindaja osalemine istungil kokku 6 tunni vältel. Toiming 70: toimikuga tutvumine, arvestades menetluse etappi, on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Toimingud 71 ja 72: arvestades, et tegemist oli kohtuistungi jätkuga, oli ettevalmistuseks vajalik aeg 1 tundi mõlema esindaja kohta kokku. Toimingud 73 ja 74: 14. oktoobri 2013 kohtuistung kestis 3 tundi, seega on põhjendatud ajakulu mõlema esindaja kohta kokku 6 tundi. Toiming 75: istungi protokolliga tutvumine ja parandusettepanekute tegemine oli protokolli pikkust arvestades põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Toiming 76: arvestades, et 16. oktoobri 2013. a istung oli eelmise istungi jätk, on ettevalmistuseks kulunud aeg põhjendatud 1 tunni ulatuses. Toimingud 77 ja 80: 16. oktoobri 2013 kohtuistung kestis 2,75 tundi, seega kahe esindaja põhjendatud ajakulu oli 5,5 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistus on kaetud kirjega nr 76. Toiming 78: esindajate omavaheline suhtlus seoses istungiks ettevalmistamisega on põhjendatud 0,3 tunni ulatuses. Toiming 79: kuna teeside koostamise kulu on kaetud kirjega nr 47, tuleb kulu jätta välja mõistmata. Toiming 81: ettevalmistus 17. oktoobri 2016. a istungiks, sh suhtlus teise esindajaga, oli põhjendatud kokku 1 tunni vältel. Toimingud 82 ja 83: 17. oktoobri 2013. a istung kestis 3 tundi, mistõttu on kahe esindaja põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi. Toiming 84: esindajate omavaheline suhtlus seoses tegevuse kohtuistungitel on põhjendatud ning näidatud mahus 0,7 tundi mõistlik.

koordineerimisega

Toiming 85: hageja esitas 25. oktoobril 2013 vastuväited (XI kd, tl 29–38), milles soovis ümber lükata kostja istungitel ette kantud tõendite asjakohasuse. Kuigi dokumenti võib pidada vajalikuks, ei olnud selle koostamiseks menetluse etappi arvestades põhjendatud mõlema esindaja puhul kokku kulutada üle 8 tunni. Toiming 86: ettevalmistus 30. oktoobri 2013 istungiks oli põhjendatud 1 tunni ulatuses. Toimingud 87 ja 88: 30. oktoobri 2013. a istung kestis 3 tundi, seetõttu on mõlema esindaja istungil osalemise põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi. Toimingud 89 ja 90: protokolliga tutvumise ajakulu oli põhjendatud 1tunni ulatuses. Toimingud 91 ja 92: arvestades menetluse etappi, hageja esitatud arvukaid seisukohti ja peetud istungeid, ei ole põhjendatud mõista välja menetluskulu taaskord menetlusdokumentide lisade ja tõendite analüüsi eest. Toiming 93: arvestades menetluse mahtu ja asja eripära, oli vajalik hageja seisukohtade tervikdokumendi esitamine. Arvestades, et hageja oli eelnevalt juba korduvalt seisukohti esitanud, ei olnud põhjendatud ajakulu sellele üle 8 tunni. Toiming 94: kostja esitas 11. novembril 2013 enda vastuväited hageja väidetele kostja tõendite kohta. Menetlusdokumendi läbitöötamine oli vajalik (asjas toimus järgmisel päeval kohtuistung), mistõttu võib 2,6 tunni kulutamist kahe esindaja peale kokku pidada põhjendatuks. Toiming 95: arvestades, et pooled olid enne 12. novembri 2013 istungi toimumist esitanud mahukad lõplikud seisukohad ning hageja oli kostja seisukoha läbitöötamisele kulutanud 2,6 tundi, ei ole menetluskulu väljamõistmine kohtuistungiks ettevalmistamise eest põhjendatud. Toiming 96: kohtukõne teeside koostamine (mille sisse mahub ka nende täiendamine) ajakulu on arvestanud juba kirjes nr 47. Toimingud 97 ja 98: 12. novembri 2013 kohtuistung kestis 1,25 tundi, kokku on põhjendatud ajakulu kahe esindaja kohta kokku 2,5 tundi. Toiming 99: arvestades, et 12. novembri 2013 kohtuistungi protokoll oli ca 2 lk pikk ning eelnevalt olid esindajad samuti protokolliga tutvunud, oli põhjendatud aeg protokolli analüüsiks 0,1 tundi. Toiming 100: kuigi hageja otsuse peale apellatsioonkaebust ei koostanud, tuleb siiski lugeda otsusega tutvumine põhjendatud kuluks, ning arvestades otsuse mahukust, võis selleks kuluda tavapärasest rohkem aega. Teatud piirini on põhjendatud ka teise esindajaga suhtlus seoses otsusega. Nimetatud tegevusteks oli põhjendatud kulutada maksimaalselt 5 tundi. Toiming 101: suhtlus kliendiga pärast apellatsioonkaebuse esitamist oli vajalik toiming ning 1,4 tundi ei ole selleks liiga pikk aeg. Toiming 102: otsuse analüüs oli menetluses asjakohane toiming ning selleks 1 tunni kulutamine põhjendatud.

Toiming 103: arvestades, et apellatsioonkaebus ei olnud väga mahukas ja et otsuse analüüs sisaldub juba kirjetes 100 ja 102 ning sisulised seisukohad olid analüüsitud maakohtu menetluses, on apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kummagi esindaja puhul mõistlik ajakulu 16 tundi, seega kokku 32 tundi. Toiming 104: esindajate omavaheline suhtlus on 0,3 tunni ulatuses põhjendatud. Toiming 105: arvestades, et esitatud oli apellatsioonkaebuse vastus, saab ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks põhjendatud ajakuluks mõlema esindaja puhul olla 1 tund, seega kokku 2 tundi. Toimingud 106 ja 107: ringkonnakohtu 19. juuni 2014 istung kestis 1,15 tundi, seega oli põhjendatud ajakulu mõlema esindaja kohta kokku 2,3 tundi. Toiming 108: protokolli analüüs ja esindajate omavaheline suhtlus on vajalikud toimingud ning näidatud mahus põhjendatud. Toiming 109: protokolli parandamise taotlusele vastamine oli põhjendatud menetlustoiming, kuid arvestades, et taotlus ei olnud mahukas ning eelnevalt oli hageja protokolli juba analüüsinud (toiming nr 108), on põhjendatud ajakulu 1 tund. Toiming 110: apellatsioonikohtu otsusega tutvumine ja selle tõlke abil välismaisele kliendile kommunikeerimine on vajalik toiming, kuid arvestades, et hageja ei pidanud esitama kassatsioonkaebust, ei olnud sellele tegevustele põhjendatud kulutada üle 1 tunni. Toiming 111: hagejal tuli tutvuda ringkonnakohtu 24. aprilli 2015 e-kirjaga, milles kohus selgitas menetluslikku olukorda, palus pidada selleteemalist suhtlust kliendi ja teise esindajaga ning tähtaja pikendamise taotlus koostada. 0,9 tundi nendeks tegevusteks ei ole põhjendamatult pikk aeg. Toiming 112: hageja palus 26. juunil 2015 kohtult täpsustust määratud tähtaja kohta. Selle kirjaga seotud ajakulu ei saanud olla üle 0,1 tunni. Toimingud 113 ja 115: 12. juunil 2015 esitas hageja menetlusdokumendi, milles taotles vaheotsuse tegemist või ekspertiisi läbiviimist, lisades võimalikud eksperdikandidaadid ja küsimused eksperdile. Arvestades, et hageja oli ekspertiisi ka varem taotlenud ning vastavad kandidaadid ja küsimused välja pakkunud, oli menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud kulutada 4 tundi. Toiming 114: suhtlus teise esindajaga on iseenesest vajalik kulu ning 1 tunni ulatuses põhjendatud. Toimingud 116, 117, 118, 119 ja 120: kostja 12. juuni 2015 seisukohade analüüs ja neile põhjaliku vastuse koostamine (XII kd, tl 156–163) on vajalikud toimingud, kuid põhjendatud ei olnud selleks kulutada kokku üle 48 tunni. Toiming 121: kostja esitas 12. juunil 2015 vastuväited hageja seisukohtadele, millega tutvumine oli hageja esindamiseks vajalik toiming. Põhjendamatuks ei saa pidada ka arutelu teise esindajaga. Seega on 3 tundi põhjendatud ajakulu.

Toiming 122: hagejal tuli tutvuda kohtu 19. augusti 2015. a kirjaga (XII kd, tl 165) ning arvestades, et hageja oli juba varem eksperdikandidaadid välja pakkunud ning esitatavaid küsimusi analüüsinud, ei saanud ekspertidelt ekspertiisi maksumuse ja nõusolekute küsimine ning suhtlus teise esindajaga võtta rohkem aega kui 3 tundi. Toiming 123: arvestades, et ringkonnakohtu 31. augusti 2015 määruse sisuline osa oli 3 lõiku ning selle peale ei saanud esitada määruskaebust, on sellega tutvumise põhjendatud ajakulu 0,2 tundi. Toiming 124: hageja esitas vastavalt kohtu 19. augusti 2015 nõudele andmed ekspertiisi eeldatava maksumuse kohta, eksperdikandidaatide nõusolekud ja seisukoha, millised dokumendid tuleb eksperdile arvamuse andmiseks anda. 3. septembri 2015. a menetlusdokumendi (XII kd, tl 178–179) jaoks tegi hageja eeltöö ära juba eelnevalt (toiming 122), seetõttu oli dokumendi koostamisele mõlemal esindajal kokku põhjendatud kulutada maksimaalselt 2 tundi. Toiming 125: kostja 3. septembri 2015. a seisukohaga tutvumine on vajalik menetlustoiming, kuid arvestades, et ekspertiisikandidaatide ja -küsimuste osas olid pooled juba varem arvamust avaldanud, saab lugeda põhjendatud ajakuluks kokku 0,5 tundi, mis sisaldab ka suhtlust patendivolinikuga. Toiming 126: arvestades, et tegemist ei olnud kaevatava määrusega, samuti ei olnud see väga mahukas, on põhjendatud ajakuluks määrusega tutvumisel 0,5 tundi mõlema esindaja peale kokku. Toiming 127: eksperdile esitatavad dokumendid olid juba eelnevalt koondatud (toiming nr 124), mistõttu nende kokkupanemisele ja eksperdile kaaskirja koostamisele oli põhjendatud kulutada maksimaalselt 1 tund. Toiming 128: kostja 23. septembri 2015 menetlusdokumendiga tutvumine oli põhjendatud üksnes selle läbilugemise ulatuses, milleks võis kuluda 0,2 tundi. Toiming 129: e-kirjaga arve saatmine ei olnud vajalik, sest ekspert oli seda juba teinud, ning hageja võis seda eeldada. Toiming 130: arvestades, et ekspertiisidokument ei olnud eriti mahukas ning ringkonnakohtu

Toiming 133: kostja arvamuse analüüsimine oli vajalik toiming, kuid arvestades, et analüüsi tulemusel ei loodud ühtki menetlusdokumenti, oli põhjendatud ajakuluks kahe esindaja peale kokku 2 tundi. Toimingud 134 ja 135: ringkonnakohtu 3. veebruari 2016 istung kestis 2,7 tundi. Esindajate istungil osalemise ajakulu oli seega kokku 5,4 tundi. Istungiks ettevalmistamise, sh omavahelise suhtluse põhjendatud kuluks mõlema esindaja kohta kokku 1 tundi. Toiming 136: arvestades, et asjas oli kohtuistung peetud ning sisulisi seisukohti enam esitada ei saanud, võib suhtlus eksperdi, kohtu ja kliendiga olla põhjendatud üksnes piiratud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 0,25 tundi. Toiming 137: protokolli analüüs oli näidatud mahus põhjendatud toiming. Toiming 138: kuna tegemist oli menetluse lõppfaasiga, kus enam sisulisi seisukohti esitada ei saanud, ei ole kostja kohtukõnede analüüs, suhtlus patendivolinikuga ja eksperdi tasu kohta tehtud määruse analüüs asjas vajalik menetlustoiming, mis tuleks vastaspoolel hüvitada. Toiming 139: arvestades, et ringkonnakohtu otsus oli hagejale soodne ning sarnane eelmise ringkonnakohtu otsusega, ei olnud põhjendatud selle analüüsiks ja kliendile edastamiseks kulutada üle 1 tunni. Toimingud 140–143: kuna kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse ning kohus ei kohustanud hagejat sellele vastama, ei ole kassatsioonkaebusega seotud kulud hüvitatavad. Eeltoodust tulenevalt oli õigusabi osutamine põhjendatud kokku 622,85 tunni ulatuses (1247,25–624,4). Arvestades mõistlikku tunnihinda 160 eurot, on põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 99 656 eurot. Hageja taotlus tõlkekulude hüvitamiseks 11 797 eurot 8 senti tuleb täies ulatuses rahuldada. Kohus kontrollis hageja esitatud tõlgitud dokumentide lehekülgede arvu (ca 624). Hageja taotlusest nähtuvalt on tõlgitud lehekülgede arv 606,85 ning sellele lisandub kaks tükitööd (1347 eurot 76 senti ja 132 eurot 88 senti). Kokku maksis hageja tõlgete eest 11 797 eurot 8 senti. Jagades nimetatud summa kohtu kontrollitud tõlgitud lehekülgede arvuga (tükitöödena tehtud tööde lehekülgede arvu kohus ei tea), on ühe lehekülje tõlke keskmine hind 18 eurot 9 senti. Toimikus olevate lehekülgede arvu ei saa tõlkebüroo arvestusega üksühele samastada, sest täpne hinna arvestus eri tõlkebüroode puhul ei ole teada. Arvestades tõlgitavate materjalide äärmiselt spetsiifilist olemust, oli ühe lehekülje tõlke keskmine hind 18 eurot 9 senti pigem soodne. Kostja viidatud ringkonnakohtu lahendis nr 2-12-49962/63 on leitud, et tavatõlgete keskmine hind on internetis avaldatud reklaamide põhjal ca 14–15 eurot/lk, kuid juriidilise teksti tõlkehind on kõrgem. Praegusel juhul oli tegemist suuremas osas veelgi keerukamate valdkonnaspetsiifiliste tekstidega, mille puhul võib tõlkebüroo küsida kõrgeimat hinda. Hageja selgitas mh, et osa töid tuli kohtu seatud tähtaegade tõttu tellida kiirtöödena, olles seega kallimad. Vaidlust ei saa olla selles, et tõlkekulud olid vajalikud. Asjakohatu on kostja väide, et tõlkekulusid tuleb vähendada 33% võrra, sest kohus ei nõustunud hageja seisukohaga tööstusliku kasutatavuse osas – nimetatud aluse kohta tõlgitud tõendeid ei esitatudki. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 319 eurot 55 senti.

Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitamiseks 111 773 eurot 35 senti (99 656 + 11 797,8 + 319,55). Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 2 järgi tasuda menetluskuludelt viivist. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

Maakohtu põhjendused ei ole menetlustoimingutele kuluva aja osas jälgitavad. Kostjalt välja mõistetud menetluskulu erineb toimingute lõikes märkimisväärselt. Maakohus jättis analüüsimata kostja vastuväited hageja kuludele. Maakohus jättis põhjendamatult vähendamata hagiavalduse koostamise kulu (toiming nr 1), kostja taotlusele vastuse koostamise kulu (toiming nr 7), seoses ekspertarvamuse vajadusega vastuse koostamise kulu (toiming nr 14), määruskaebusega seotud kulu (toiming nr 15), kostja vastuväidetele seisukoha koostamise kulu (toimingud nr 16 ja 19), tegevuse kulu, mis on seotud 18. detsembri 2012 kohtuistungiga (toiming 20), eelistungi protokolli analüüsiga seonduva kulu (toiming nr 23), 16. aprillil 2013 kohtuistungi ettevalmistuse kulu (toiming nr 39), 15. aprilli 2013. a määruse analüüsi kulu (toiming nr 40), kohtuistungil osalemise kulu (toiming nr 41), kostja 31. jaanuari 2013 menetlusdokumendile vastuse koostamise kulu (toiming nr 43), kostja 9. mai 2013 menetlusdokumendiga seotud kulu (toiming nr 44), patendivolinikuga nõupidamise kulu (toiming nr 51), 7. oktoobri 2013 kohtuistungiga seotud kulu (toimingud nr 58 - 59), 9. oktoobri 2013 istungiga seotud kulu (toimingud nr 68 - 69), kostja tõenditele vastuväidete koostamise kulu (toiming nr 85), menetlusdokumendi koostamisega seotud kulud (toiming nr 93), 15. jaanuari 2014. a otsusega seotud kulud (toiming nr 100), apellatsioonkaebusega seotud kulud (toiming nr 103), 12 juuni 2014 menetlusdokumendiga seotud kulud (toimingud 113 ja 115), toimingud, mis on seotud eksperdi määramisega (toimingud nr 116-120), 26. juuni 2015 menetlusdokumendi analüüsimise kulu (toiming nr 121), 19. augusti 2015. a määrusega seotud kulu (toiming nr 122), Maakohus mõistis põhjendamatult välja tasu toimingutele nr 8, nr 12, nr 18, nr 21, nr 24, nr 27, nr 29–30, nr 32–34, nr 35–37, nr 47, nr 53–54, nr 56, nr 61, nr 70, nr 78, nr 84, nr 108, nr 111, nr 114, nr 127, nr 130–131, nr 133 ja nr 139 kulunud aja eest. Nimetatud toimingute kulud ei ole olnud vajalikud kulud, kuna olid seotud rahuldamata jäetud põhjendamatute taotlustega, nende eesmärk ei nähtu kohtutoimikust või on need kaetud juba teiste toimingutega. Samuti oli nende toimingute kirjelduste puhul osaliselt tegemist kobarkirjetega. Kostja hinnangul moodustab lepinguliste esindajate põhjendatud kulude ulatus endiselt 53,4 tundi ning rahalist kulu seega 5340 eurot. Juhul kui ringkonnakohus peaks nõustuma osaliselt maakohtu seisukohtadega, saab vajalikuks ja põhjendatud lepinguliste esindajate kuluks pidada igal juhul maksimaalselt 143,15 tundi hageja esindajatele kokku. Võttes arvesse, et hageja esindajate tunnitasu saab olla maksimaalselt 120 eurot tunnis, ei saa mõista kostjalt välja lepinguliste esindajate kulu suuremas ulatuses kui 143,15*120 = 17 178 eurot. Arusaamatuks jääb asjaolu, miks olukorras, kus hageja on saanud korraliku tõlke tunnihinnaga 12 eurot 46 senti, kasutas hageja sama keerukusastmega teksti tõlkimiseks teise büroo tõlketeenust, mis pakkus teenust oluliselt kõrgema hinnaga (kuni 20 eurot 9 senti tunnis). Asja läbivaatamise kulude hüvitamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole hüvitada menetlusosalisele ülemääraseid kulutusi, mis viimane on teinud tõendi saamiseks. Maakohtu arvutuskäiku arvestades saaks asja läbivaatamise hüvitatav kulu olla 624*12,46 = 7775 eurot 4 senti. Lisaks eeltoodule on tõlkekulud ülepaisutatud hagejast tingitud põhjendamatu nõude aluse tõttu, mistõttu tuleb tõlkekulusid 33% võrra vähendada, ning asja läbivaatamise kulud oleks maksimaalselt 5209 eurot 24 senti (7775,04 - (33%*7 775,04/100). Juhul kui ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohtu põhjendustega tuleb osaliselt nõustuda, ei saa hageja põhjendatud menetluskulu igal juhul olla kõrgem kui 22 706 eurot 79 senti.

Riigikohus on leidnud, et tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista menetluskuludena välja riigilõiv 319 eurot 55 senti, hageja lepinguliste esindajate kulud 17 178 eurot ning asja läbivaatamise kulud kokku 5209 eurot 24 senti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Riigikohtu lahendile, milles Riigikohus märkis, et tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahust, arvestades seejuures esitatud tõendeid, samuti menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni, ning sellest tulenevalt võib ka lepingulise esindaja tunnitasu 153 eurot (ilma käibemaksuta) olla mõistlik ja põhjendatud (Vt Riigikohtu

hinnata nende toimingute ja neile kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust. Praktikas on tavapärane, et mõned toimingud menetluskulude nimekirjas koondatakse ja märgitakse neile kokku kulunud aeg. See aga ei takista kohtul anda hinnangut selle kohta, kas need toimingud olid põhjendatud ja vajalikud ning kui palju võis esindajal kuluda ühe või teise toimingu tegemiseks mõistlikult aega. Ka praeguses asjas hindas maakohus nn kobarkirjete puhul iga toimingu põhjendatust ja vajalikkust, samuti neile kulunud aega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.