lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-5986/13

Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-5986/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2203
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus järelepärimisele
Ravimiamet · Väljaminev kiri · 2023-10-20
Järelepärimine
Ravimiamet · Sissetulev kiri · 2023-10-20

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KaMS § 53 lg 1, 3KaMS § 52 lg 2TsMS § 171Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 187Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 218Lepinguline esindajaTsMS § 3Õigus pöörduda kohtusseTsMS § 371Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 6Menetluse aja seadusTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
direktiiv 89/104/EMÜmäärus (EÜ) nr. 40/94direktiiv 2008/95/EÜmäärus (EÜ) nr. 207/2009

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Aldar Eesti11710650(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-14-5986

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2014. a., Tallinn

Kohtukoosseis

Kohtunikud Gaida Kivinurm, Kaupo Paal ja Malle Seppik

Tsiviilasi

Osaühingu Aldar Eesti hagi Alko Oy vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. märtsi 2014. a. määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Aldar Eesti määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Osaühing Aldar Eesti (registrikood 11710650, asukoht F. G. Adoffi 11, Rakvere 44310), lepinguline esindaja patendivolinik Almar Sehver Kostja Alko Oy (registri kood 1505551-4, asukoht Salmisaarenaukio 1, FI-00180 Helsingi, Soome Vabariik), lepingulised esindajad adv. Carri Ginter ja patendivolinik Indrek Eelmets

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 28. märtsi 2014. a. määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Osaühingu Aldar Eesti kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel ( lg. 3). Vastavalt lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Intellektuaalse omandi kaitse
  • 22.04.20262-24-8423/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.02.20262-26-415/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.01.20262-25-7754/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.01.20262-20-17286/58Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.01.20262-25-4966/8Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.01.20262-23-2399/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 663Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 218
TsMS § 187

Asjaolud

1.Hageja esitas 6. veebruaril 2014. a. kostja vastu hagiavalduse, milles palus tunnistada kostja ainuõigus kaubamärgiregistreeringule ALKO + kuju nr. 22162 täielikult lõppenuks.
2.Hagiavalduse ja selle 11. märtsi 2014. a. täienduse kohaselt on hageja mitmete alkohoolsete jookide kaubamärkide, eelkõige SuPer Alko + kuju (reg. nr. 37454), SuPer Alko + kuju (reg. nr. 47932, S ALKO (reg. nr. 50414) ja Alko + kuju (reg. nr. 50415) omanik. Kostja on registrinumbriga 22162 kaubamärgi omanik. Kostja kaubamärk on oma sarnasuse tõttu konfliktne hageja kaubamärgiga samade ja seotud kaupade ja teenuste osas. Hageja eesmärk on tagada oma kaubamärgi eksklusiivsus ja välistada sarnase elemendiga tooted Eesti turul. Kostja ei kasuta oma kaubamärki selles sisalduvate kaupade osas ja kaubamärgiseaduse (KaMS) § 53 lg. 1 punktist 3 tulenevalt tuleb kostja ainuõigus oma registreeringule tunnistada täielikult lõppenuks. Ei ole mõistlik, et kui hageja toob turule SuperAlko omatooted, peab hageja ära ootama kostja hagi ja sellega kaasnevad võimalikud kahjulikud tagajärjed, näiteks hagi tagamise korral. Hageja eesmärk on tagada, et hageja saaks segamatult oma kaubamärke Eestis kasutada ja tagada oma kaubamärkide eristusvõime. Esimese astme kohtu määrus
3.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja tagastas hagiavalduse hagejale. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
4.Hagiavaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud nõuetele. TsMS § 371 lg. 2 p. 2 alusel võib kohus keelduda menetlusse võtmast muu hulgas hagi, mis ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on sedastanud, et kui hagi kostja vastu on perspektiivitu ja selle rahuldamine esitatud kujul on välistatud, siis võib kohus hagi menetlemisest keelduda (Riigikohtu määrus tsiviilasjas 3-2-1-46-10, p. 28 kolmas lõik). Hageja poolt esile toodud põhjus hagi esitamiseks ei võimalda pidada hagejat huvitatud isikuks KaMS § 53 lg. 1 tähenduses. Sellise nõude saab TsMS § 3 lg. 1 tõttu esitada üksnes isik, kes osutub asjast huvitatud isikuks KaMS § 53 lg. 1 tähenduses. Kuna hageja märgitud väidetest ja asjaoludest lähtuvalt ei saa hageja huvi tuvastada, siis ei ole ka põhjust asuda hagi sisuliselt lahendama.
5.KaMS ei sisalda huvitatud isiku mõistet. Kohtupraktikas on kõnealust mõistet seni sisustatud muu hulgas lähtudes sellest, kas kostja registreeritud kaubamärk takistab hageja taotletava või vähemalt kavandatava kaubamärgi registreerimist. Nii tuleneb senisest kohtupraktikast, et hageja ei saa olla huvitatud isikuks kaupade osas, mille suhtes tal puudub huvi, s. t. mille suhtes ta oma (tulevast) kaubamärki registreerida ei soovi (näit. Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-11-3981 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus samas asjas, p. 68). Käesolevat asja lahendav kohus on varem leidnud, et hagejal tuleb tõendada (praeguses menetluslikus olukorras esile tuua) oma soov vaidlusalust kaubamärki või sellega sarnast tähist ise kasutada (seni jõustumata Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-12-49972, p. 13). Hageja huvi hindamisel on üldjuhul lähtutud kaupade loeteludest, mis ühelt poolt on vaidlusaluse kaubamärgi registreeringus märgitud ja teiselt poolt seonduvad hageja tegevusega. Kohus ei kontrolli hagi menetlusse võtmise otsustamisel siiski hageja nõude perspektiivi üksikute kaupade osas, vaid tervikuna. Tallinna Ringkonnakohus on hiljutises lahendis leidnud, et huvi KaMS § 53 lg. 1 tähenduses tuleb hinnata pigem kitsalt (5. märtsi 2014. a. otsus tsiviilasjas 2-12-49962, p. 6 kuues lõik).

2(5)

6.Vaidlusaluse kaubamärgiga sarnase hageja kaubamärgi olemasolu ja kasutamine ei ole piisav põhjendus lugeda hagejat asjast huvitatud isikuks KaMS § 53 lg. 1 tähenduses. Vastasel juhul tuleks kaubamärgi kasutamata jätmisest tulenevas vaidluses asuda uuesti kontrollima neid tingimusi, mis tegelikult on kaubamärgi registreerimise eelduseks. Nimetatud küsimusele hinnangu andmise raskendatus ei takista vaidlusalusel juhul hinnata hageja huvi juba menetlusse võtmise staadiumis, sest kõnealuse küsimuse lahendamiseks ei ole vaja hinnata tõendeid ega kontrollida poolte muid väiteid. TsMS §-s 2 nimetatud eesmärke on võimalik tõhusamalt järgida, kui kontrollida hagi esitamise eelduseks olevat huvi kohe hagi menetlusse võtmise staadiumis.
7.KaMS-ga Eesti õigusesse üle võetud nõukogu 21. detsembri 1988. a. esimene direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk. 92), mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22.oktoobri 2008. a. direktiiviga 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (kodifitseeritud versioon, edaspidi „direktiiv 2008/95”, ELT L 299, lk 25), ega ka nõukogu 26. veebruari 2009. a. määrus (EÜ) nr. 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon, ELT L 78, lk. 1), millega asendati nõukogu 20. detsembri 1993 määrus (EÜ) nr. 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk. 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk. 146) ei näe ette KaMS § 53 lõikega 1 sarnast piirangut, et kaubamärgiõiguse lõppenuks tunnistamise hagi saab esitada üksnes asjast huvitatud isik. Kuid direktiivi 2008/95 kuuendast põhjendusest saab siiski järeldada liidu seadusandja tahet jätta liikmesriikidele vabadus määratleda registreerimise teel omandatava kaubamärgi registreerimise, lõppenuks tunnistamise ja tühiseks tunnistamise kord. Seega on liikmesriik muu hulgas õigustatud piirama nende isikute ringi, kes võivad esitada hagi kaubamärgist tuleneva ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks, ja KaMS § 53 lg 1 on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
8.Seega ei ole tuvastatud, et hagejal oleks põhjendatud ja kaitsmisväärne huvi vaidlusaluse hagi esitamiseks ja TsMS § 371 lg. 2 p. 2 alusel tuleb keelduda hagi menetlusse võtmast. Määruskaebus
9.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagiavalduse menetlusse.
10.Maakohus on jätnud põhjendamata, miks ei pidanud ta poolt esile toodud asjaolusid põhjendatuks. Hageja põhistas, et hageja sooviks on tagada oma kaubamärgi eksklusiivsus ja välistada sarnase sõnalise elemendiga tähistatud tooted Eesti turul.
11.Hageja huviks on välistada võimalus, et kostja saaks tulevikus esitada hageja vastu registreeringu tühistamise nõuet või kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamise nõuet. Hageja soovib turule tuua SuperAlko kaubamärgiga tähistatud omatooted, mis hõlmavad kõik tootekategooriad, mis on kaetud kostja kaubamärgiregistreeringuga, s. t. on konfliktsed. Hageja ja kostja kaubamärgid on kattuvad ühise elemendi ALKO osas. Kostja on Soome kohtumenetluses esitanud seisukoha, et kaubamärkide ALKO ja SUPER ALKO vahel esineb äravahetamise tõenäosus, ning hagi hageja vastu ALKO kaubamärgiõiguste väidetava rikkumise alusel. Hageja õigusi ja huve kahjustav on olukord, kus hageja peab oma toodete turustamisel taluma kostja kaubamärgiregistreeringust tulenevat riski, kas kostjal oleks nõudeõigus hageja kaubamärgiregistreeringu tühistamiseks või hageja kaubamärgi kasutamise keelamiseks ja kahju hüvitamiseks ning kas kohus võtaks kostja nõude menetlusse. Selline olukord riivab hageja kaubamärgi kasutamist. Tulevaste võimalike konfliktide vältimiseks tuleb hageja nõuet menetleda. Käsitlus on kooskõlas kaubamärgidirektiivi preambuliga 9, mis viitab sellele, et kaubamärki peab saama

3(5)

tühistada juba enne konflikti tekkimist. Ühenduse kaubamärke registreeriv amet OHIM on võtnud menetlusse hageja poolt analoogsel alusel 6. veebruaril 2014. a. esitatud avalduse kostja Euroopa Ühenduse kaubamärgiregistreeringu nr. 001921840 Alko + kuju tühistamiseks. Kui vastuolu siseriikliku õiguse (KaMS § 53 lg. 1) ja kaubamärgidirektiivi (preambul 9, art. 10 (1), 12 (1)) vahel ei ole võimalik ületada tõlgendamise abil, tuleb siseriiklik õigus jätta kohaldamata osas, mis eeldab asjast huvitatust kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppemise nõude esitamiseks. Vastus määruskaebusele

12.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik
13.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg. 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Kolleegium leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 657 lg. 1 p. 1 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
15.Maakohtul oli õigus TsMS § 371 lg. 2 p. 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Maakohus leidis õigesti, et hageja faktiliste väidete õigsust eeldades ei ole hagejal seadusega kaitstud õigust ega huvi, mida hagiga kaitsta. TsMS § 3 lg. 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. KaMS § 53 lg. 1, mille kohaselt võib kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise hagi esitada asjast huvitatud isik, ei anna alust sisustada hagi esitamise õiguse aluseks olevat huvi laiemalt kui TsMS-s nimetatud seadusega kaitstud huvi. Hageja ei ole esile toonud, et kostja ainuõiguse lõppenuks tunnistamine oleks vajalik hageja tähise taotletava või kavandatava registreerimise takistuse kõrvaldamiseks. Hageja väidetav huvi vältida mittekonfliktse kaubamärgi kasutamist ei ole hageja seadusega kaitstud huvi. Maakohtu määruses ja määruskaebuses on õigesti leitud, et kohtupraktikas on KaMS § 53 lõikes 1 nimetatud asjast huvitatud isiku mõistet sisustatud lähtuvalt sellest, kas kostja registreeritud kaubamärk takistab hageja taotletava või vähemalt kavandatava kaubamärgi registreerimist. Maakohus on õigesti viidanud ringkonnakohtu asjakohasele kohtupraktikale (tsiviilasjad 2-113981, 2-12-49962, 2-12-49972). Hageja ei ole ka väitnud, et hageja sooviks kasutada kostja kaubamärgina registreeritud tähist või et oleks tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt või et kostja kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada hageja kaubamärgi mainet või ebaausalt kahjustada hageja kaubamärgi eristusvõimet. Võimalus, et kostja võib asuda seisukohale, et hageja kaubamärk on sarnane kostja kaubamärgiga, ei saa olla hageja seadusega kaitstud huvi aluseks. Poolte väidetes puuduvad viited, et kostja oleks sellisel seisukohal. Soome kohtumenetlusel puudub seos Eestis registreeritud kaubamärkidega. Kostja selgitas, et asjaolud Soomes on erinevad ning Soome kohtumenetlus seondub Soomes registreeritud kaubamärkide mõjuga Soome tarbijatele müügiteenuste klassis (35), mitte teatud jookide klassides (32 ja 33), milles kostja kaubamärk on Eestis registreeritud. Samuti ei saa eeldada, et kui kostja esitaks hageja vastu kaubamärgi ainuõigusest tuleneva hagi, teeks kohus menetluses hagi tagamiseks hageja äritegevusele kahjuliku abinõu rakendamisel korral ebaseadusliku lahendi. Hageja huvi suurendada oma kaubamärgi eksklusiivsust kostja kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamise teel ei ole iseenesest hageja seadusega kaitstud huvi.

4(5)

16.Määruskaebuses nimetatud eesmärki, mille kohaselt hageja soovib välistada hageja kaubamärgi kasutamist kolmandate isikute poolt, ei oleks võimalik hagiga saavutada.
17.Samuti ei ole asjakohane väide planeeritavate muudatuste kohta kaubamärkide registreerimismenetluses seoses tööstusomandi kodifitseerimisega, mil kohtud peaksid väidetavalt hakkama asjast huvitatuse mõistet sisuliselt hindama. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.
18.Määruskaebuse viide avalikule huvile registreeringu lõppenuks tunnistamise vastu on asjakohatu ja vastuolus TsMS § 3 lõikega 1.
19.Määruskaebuse väide, mille kohaselt on võimalik, et kostja alustab kaubamärgi kasutamist ning välistab sellega sisuliselt tulevikus KaMS § 53 lg. 1 p. 3 alusel nõuete esitamise, on põhjendamatu. KaMS § 52 lõikes 2 on sätestatud, et kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise hagi ei saa esitada lõike 1 punktide 3 ja 4 alusel, kui registreeritud kaubamärki on enne hagi esitamist hakatud § 17 tähenduses kasutama pärast viieaastast mittekasutamist. Kuid KaMS § 53 lg. 3 kohaselt ei kohaldata lõikes 2 sätestatut, kui kaubamärgi § 17 tähenduses kasutamist alustati pärast viieaastase ajavahemiku lõppemist ja kolme kuu jooksul enne hagi esitamist, samuti juhul, kui kaubamärgiomanik alustas ettevalmistusi kaubamärgi kasutamiseks alles pärast hagi esitamise kavatsusest teada saamist. Toodust tulenevalt, kui hagejal on asja vastu seadusega kaitstud huvi, on hagejal ka juhul, kui kostja asub oma kaubamärki kasutama, õigus KaMS § 53 lõikes 3 sätestatud tingimustel nõuda kaubamärgi lõppenuks tunnistamist.
20.Ekslik on väide, et praktika, mille kohaselt kohus ei pea hagejat asjast huvitatud isikuks, on vastuolus põhiseaduse §-ga 15, milles on sätestatud põhiõigus pöörduda kohtusse oma õiguse või vabaduse kaitseks. Taoline põhiõigus ei tähenda igaühe piiramatut võimalust esitada kohtusse mis tahes nõudeid olenemata kohtusse pöörduva isiku õiguste riivest.
21.Menetlusnormides, mis sätestavad hagi esitamise tingimusena hageja õiguse või seadusega kaitstud huvi (TsMS § 3 lg. 1, § 371 lg. 2 p. 2, KaMS § 53 lg. 1), puudub vastuolu Euroopa Liidu õigusega. Maakohus on Euroopa Liidu õiguse asjakohaseid norme õigesti käsitlenud. Nimetatud tingimus ei ole vastuolus kaubamärgidirektiivi eesmärkidega (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 22. oktoobri 2008. a. direktiiv 2008/95/EÜ kaubamärke käsitletavate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta). Kaubamärgidirektiivi preambuli lg. 9 esimese lause kohaselt on nõue, et kui registreeritud kaubamärke tegelikult ei kasutata, siis tuleb need lõppenuks tunnistada, oluline kehtestada ühenduses registreeritud ja kaitstavate kaubamärkide koguarvu ja sellest tulenevalt ka kaubamärkide vaheliste konfliktide arvu vähendamiseks. Kumbki pool ei ole tuginenud asjaoludele, mille põhjal võiks järeldada, et hageja ja kostja kaubamärkide vahel esineb konflikt. Määruskaebuse kohaselt soovib hageja ennetada tulevast võimalikku konflikti juhuks, kui kostja peaks esitama hageja vastu kaubamärgiõigusest tuleneva nõude, ning nõude menetlemise korral menetlusega seotud riske. Hageja kirjeldatud olukord on hageja väidetest tulenevalt oletatav tulevikus aset leida võiv olukord ning ei ole kaubamärkide konflikt kaubamärgidirektiivi ja selle rakenduspraktika tähenduses. Kostja kaubamärk ei ole takistanud hagejal registreerimast oma kaubamärke ning hageja ja kostja kaubamärgid on juba aastaid Eestis registreeritud.
22.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg. 1 järgi jätta hageja kanda.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.12.20252-22-14330/23Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.12.20252-24-143/43Harju Maakohus Tallinna kohtumaja