Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

otsene valdus antakse hagejale üle hiljemalt 01.07.2013. Lepingu punkti 7.3 kohaselt kohustus kostja kandma kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning hageja nõudmisel esitab kostja hagejale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. Eelnimetatud kuupäeval toimus korteriomandi valduse üleandmine-vastuvõtmine, kuid kostja kohale ei ilmunud. Hageja võttis vastavalt 01.07.2013 vormistatud aktile korteriomandi vastu ning koostas selle kohta lihtkirjaliku akti. Kostjale esitati 02.07.2013 XXXKÜ poolt arve-makseteatis nr 6201340 summas 659,94 eurot ning millelt nähtuvalt on kostjal ka juba varasemalt võlgnevus KÜ ees. Võlgnevuse on kostja eest tasunud hageja 26.07.2013 ning hageja on tulenevalt lepingu punktist 7.3 õigustatud nõudma kostjalt nimetatud summa tasumist. Hageja palub VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 659,94 eurot ning hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 21,21 eurot ja viivis alates 19.12.2013 tasumata põhivõlgnevuselt VÕS § 113 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Abieluvara lepingus märgitud tähtaeg 01.07.2013 oli viimaseks päevaks, milleks kostja pidi vabastama korteriomandi, kuid kostjal oli õigus vabastada korteriomandi ka varem. Kostja kasutas talle abieluvara lepinguga antud õigust ja vabastas korteri 18. 03.2013, s.o. neli päeva pärast abieluvara lepingu sõlmimisest ning teatas sellest hagejale telefoni teel 24.03.2013 ja soovis korteri valduse hagejale üle anda. Kostja üheaegselt teatas samuti hagejale enda ja poolte ühise tütre XXX uue elukoha aadressi, kuhu hageja hakkaski käima, et võtta last suhtlemiseks ja koos aja veetmiseks. Seega alates

muutmisest ja arvestas ainult talle sobiva ajaga. Seetõttu allakirjutamiseks kostja ei saanud tulla, millest ta teatas hagejale. Hageja oli vastuvõtuviivituses ja ei võtnud mitme kuu jooksul kostjalt korteriomandi valdust üle. Seetõttu ei kanna kostja vastutust hageja enda korteriomandi vastuvõtuviivituse tõttu tekkinud võlgnevuste ja viiviste eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik Menetluse käigus asus kostja seisukohale, et tal on kohustus tasuda makseid korteri eest kuni 13.04.2014, mil hageja keeldus korterit kostjalt vastu võtmast ja sattus vastuvõtuviivitusse. Kostja võttis omaks hageja põhinõude summas 357,44 eurot ja leidis, et viivise tasumise kohustust kostjal VÕS 113 lg 4 alusel ei ole, kuna hageja tekitas olukorra, milles oli selgusetu, milliste arvete summad ja mis ajani kostja tasuma peab. Kostja esitas kohtukõne kirjalikes teesides taotluse TsMS 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks, paludes määrata tasumiseks igakuiselt 25 eurot, kuna kostja palk on 400 eurot ja kostja ülalpidamisel on poolte alaealine tütar. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, tunnistajate ütlused ja uurinud kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 14.03.2013 Tallinna notari Mari-Liis Parmase büroos notariaalse abieluvara lepingu nr XXX. Lepingu esemeks oli korteriomand asukohaga XXX, XXX linn. Lepingu punkti 7.1. kohaselt oli lepingu ese kostja valduses ning pooled leppisid kokku, et otsene valdus antakse hagejale üle hiljemalt 01.07.2013. Lepingu punkti 7.3. kohaselt kohustus kostja kandma kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning hageja nõudmisel esitab kostja hagejale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. Lepingu punkti 7.4 kohaselt pidid pooled allkirjastama lepingu eseme otsese valduse üleandmisel lihtkirjaliku üleandmis-vastuvõtmise akti, mis loetakse hageja poolt antud täitmise kviitungiks ning milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute näidud nimetatud kuupäeva seisuga. Vaidlus puudub selles, et korter oli kostja valduses. Hageja vahetas korteri ukse lukud 01.07.2013 ja on tasunud korteriühistule XXX 13 esitatud haldus- ja kommunaalteenuste eest 02.07.2013 arve-makseteatise nr 6201340 alusel 659,94 eurot. Hageja nõuab kostjalt kuni 01.07.2013 korteri kasutamise eest kulude tasumist põhisummas 659,94 eurot, millele lisanduvad viivised. Pooled vaidlevad selle üle, millal toimus vaidlusaluse korteri valduse üleandmine ja kas hageja omalt poolt on keeldunud korteri valduse vastuvõtmisest, sattudes vastuvõtuviivitusse. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus leiab, et kuivõrd kostja on nõustunud asjaoluga, et kostjal lasub kohustus tasuda korteri eest kuni 13.04.2013, siis tuleb seda käsitleda TsMS § 231 lg 2 mõttes poole faktilise väite omaksvõtuna, mis ei vaja tõendamist. Kostja seisukoha kohaselt keeldus hageja kostjalt alates 13.04.2013 korteri otsese valduse vastuvõtmisest, sattudes vastuvõtuviivitusse. VÕS § 119 lg 1 sätestab, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kohus leiab, et kostja esitatud telefonikõnede eristused ei tõenda asjaolu, et kostja soovis hagejale korterit üle anda ja hageja keeldus sellest. Kohus on seisukohal, et telefonikõnede eritustest on võimalik üksnes tuvastada, et kostja helistas hagejale, kuid kostja soovitud järeldust nendest teha ei saa. Vaidlus puudub selles, et pooltel olid erimeelsused ka lapsega suhtlemise pinnalt, mida tõendab muuhulgas vastav kohtuistungi protokoll ning ka seetõttu toimusid telefonikontaktid poolte vahel. Küll on aga nii hageja kui kostja 05.11.2014 toimunud kohtuistungil vande antud seletustega tõendatud, et hageja keeldus 13.04.2013 korteri vastuvõtmisest, märkides, et soovib arvestust korteri kulude eest terve kuu lõikes. Samuti keeldus hageja korteri vastuvõtmisest 18.06.2013 põhjusel, et soovis arvestust kulude osas terve kuu eest. Nimetatud hageja nõue on vastuolus poolte poolt abieluvara lepingus kokkulepituga. Asjaolu, et hageja on keeldunud korteri valduse vastuvõtmisest enne 01.07.2013, on tõendatud ka hageja 12.06.2013 26.06.2013 e-kirjadega kostjale. Hageja tagastas kostjale posti teel ka talle saadetud korterivõtmed. Seega on hageja takistanud kostjat kohustuse täitmisel. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et kostja kirjutas väljakolimisel üles mõõdikute näidud ja korteriühistu raamatupidaja XXXesitatud vaidlusaluse korteri mõõdikute näitude teatistega on tõendatud, et need olid kostja poolt esitatud ka korteriühistule. Korteri üleandmise-vastuvõtmise nõuetekohaseks vormistamiseks tulnuks pooltel teha koostööd ja märkida vastavalt ülalnimetatud lepingus kokkulepitule üles mõõdikute näidud ning vormistada kahepoolne lihtkirjalik akt. Samas ei ole kohtul alust kahelda kostja soovis korteri valduse üleandmiseks hagejale, kuivõrd kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostja kolis vaidlusalusest korterist välja 2013 märtsi lõpus koos oma isiklike asjadega, asudes elama üürikorterisse, mistõttu puudus tal eluline vajadus vaidlusaluse korteri kasutamiseks ja selle eest täiendavate kulutuste tegemiseks. Kohus nõustub kostjaga, et korteri arvetes-makseteatiste märgitud hooldus- ja kommunaalteenuste eest tasumisel tuleb arvestada KÜ XXX raamatupidaja XXX poolt märgituga, et 2013 aprilli, mai ja juuni eest oli vaidlusaluse korteri XXX XXX arvestus veeja elektri eest toimunud keskmise tarbimise järgi, kuna mõõdikute näite ei olnud antud kuude eest esitatud. Kohus leiab, et hageja kohtuistungil avaldatu, et mõõdikute näitude mitteesitamisel märgib raamatupidaja arvele 0, on vastuolus eeltooduga ja kohut eksitav. Kohus leiab, et kostjal lasub kohustus tasuda hagejale korteri kasutamise eest tegeliku tarbimise järgi. Kostjalt kuulub väljamõistmisel 02.05.2013 arve-makseteatisel nr XXX märgitud võlgnevus seisuga 01.04.2013 summas 308,17 eurot, kuna puudub vaidlus selles, et see on kostja poolt tasumata. Kuivõrd raamatupidaja XXX e-kirjade ja nendes esitatud arvestusega on tõendatud, et keskmise tarbimise järgi arvestamisel esitati korterühistu polt

nõue suuremana tegelikust tarbimisest ja keegi korteris 2013 aprillis ei elanud, siis kuulub see hilisemalt mõõdikute näitude alusel tasaarvestamisele. Selles osas on hagejal õigus esitada tasaarvestuseks nõue korteriühistu vastu. Kohus leiab, et 2013 aprilli eest esitatud 02.05.2013 arve-makseteatises märgitud keskmise tarbimise alusel arvestatud vee ja kanalisatsiooni tasu 16.95 eurot, vee soojendus 11,56 eurot ja elekter 20,48 eurot tuleb maha arvata antud kuu eest esitatud summast 162,68 eurot ( 162,68- 16,95-11,56-20,48= 113,69). Hooldus- ja kommunaalteenuste eest kuulub kostjalt 2013 aprillikuu eest väljamõistmisele 01.04.13.04.2013 korteri kasutamise eest 49,27 eurot ( 113,69:30X13). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 357,44 eurot ( 308,17+ 49,27). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 ütleb, et juhul, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaup Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (EURIBOR) enne iga aasta 1. jaanuarit ja 1. juulit, kui seadusega või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja palub jätta viivis VÕS 113 lg 4 alusel välja mõistmata põhjendusega, et hageja tekitas olukorra, milles oli selgusetu, milliste arvete summad ja mis ajani kostja tasuma peab. VÕS § 113 lg 4 alusel ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kohus leiab, et kostja tunnistas menetluse käigus kuni 13.04.2013 tekkinud võlgnevust. Kohus on seisukohal, et kostjal oli kohustus kuni korteri valduse üleandmiseni selle kasutamise eest tasuda ja hageja käitumine nimetatud võlgnevuse tekkimisel tähendust ei oma. Vaidlusalune korter oli kostja valduses kuni 13.04.2013, kostja ei ole väitnud, et hageja oleks kostja poolt tehtavate maksete osas vastuvõtuviivituses olnud. Kostjal oli võimalus vajadusel pöörduda korteriühistu raamatupidaja poole esitatud arvestuste osas selgituste saamiseks. Seega tuleb viivis VÕS § 113 lg alusel kostjalt välja mõista. Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teate kohaselt on enne 01.07.2014 kehtinud EURIBOR-i määraks 0,5%, enne 01.01.2014 kehtinud EURIBOR-i määraks 0.25% ja enne 01.07.2014 EURIBOR-i määraks 0,15 %. Seadusjärgse viivise korral lisandub EURIBOR-i määrale VÕS § 113 lg 1 alusel 8 protsenti aastas. Seega on seadusjärgseks viiviseks vastavalt 8.50%, 8,25 % ja 8,15 % põhivõlgnevuselt aastas. Hageja nõue muutus pooltevahelise abieluvara lepingu punkti 7.3 alusel sissenõutavaks 01.08.2014. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt VÕS § 82 lg 7 ja 113 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista viivis 151 päeva eest põhivõlalt 357,44 eurot alates 02.08.2013 kuni 31.12.2013 määras 8,50%, 180 päeva eest 01.01.2013 kuni 01.07.2013 määras 8,25 % ja 157 päeva eest 01.07.2014 kuni 05.12.2014. Kokku moodustab viivis 38,70 eurot(12,08+ 14.22+12,40). Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõla ja viivise katteks kokku 396,14 eurot. Kohus jätab TsMS § 330 lg 1 ja § 331 lg 1 alusel kostja 21.11.2014 esitatud taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks rahuldamata, kuna see on esitatud selleks ettenähtud tähtaja möödumisel esmakordselt alles kohtukõne teesides ning hagejal ei ole võimalust olnud selle suhtes oma seisukohta väljendada. Samuti leiab kohus, et kostja ei ole oma taotluse kinnitamiseks esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, mistõttu tuleks see ka sisulisel läbivaatamisel jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163

lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd mõlemad pooled olid rikkunud abieluvara lepingut nr XXX ja kohus rahuldas hagi osaliselt, on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda, kuna hageja pakkus 15.09.2014 kohtuistungil kompromissina üksnes 150 eurot, kuid kohus rahuldas hagi oluliselt suuremas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.