05. detsember 2014. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-19105 XXXLtd hagi XXX OÜ vastu 55 874 euro põhivõla, 5 587,40 euro leppetrahvi ja viiviste saamiseks 69 209,74 eurot Hageja: XXXLtd (välismaine registrikood XXX, asukoht
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post:
XXX; XX);
Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX(e-post: XXX); Kostja lepinguline esindaja: Maksim XXX (e-post: XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX OÜ-lt XXXLtd kasuks 61 461,40 (kuuskümmend üks tuhat nelisada kuuskümmend üks eurot, 40 senti) eurot (sh põhivõlg 55 874 eurot ja leppetrahv 5 587,40 eurot).
3.Välja mõista XXX OÜ-lt XXXLtd kasuks 28.11.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 2 739,24 (kaks tuhat seitsesada kolmkümmend üheksa eurot, 24 senti) eurot.
4.Välja mõista XXX OÜ-lt XXXLtd kasuks viivised põhivõlgnevuselt (61 461,40 eurolt) alates 29.11.2014 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni XXX OÜ poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
5.Jätta käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu poolt 16.05.2014 kohtumääruse alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 05. detsembril 2014. a. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.13.05.2014 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse ja 28.11.2014 nõude täpsustamise menetlusdokumendi, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks 61 461,40 eurot, 28.11.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 2 739,24 eurot ning alates 29.11.2014 tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised (61 461,40 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni. Samuti palub hageja jätta hagi tagamise abinõuna kohaldatud kostja arvelduskontode arest kõigis Eestis tegutsevates krediidiasutustes ja krediidiasutuste filiaalides kokku summas 61 461,40 eurot jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
2.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17. märtsil 2014 kauba ostumüügilepingu nr XXX(edaspidi leping 1), mille kohaselt tasus hageja kostjale ettemaksu summas 22 500 eurot. Kostja lepingu 1 alusel ettenähtud ajaks ja kohta kaupa ei tarninud.
3.Hageja ja kostja sõlmisid 21. märtsil 2014 kauba ostu-müügilepingu nr 2014/03/453 (edaspidi leping 2), mille kohaselt tasus hageja kostjale ettemaksu summas 33 374 eurot. Kostja lepingu 2 alusel ettenähtud ajaks ja kohta kaupa ei tarninud.
4.29.04.2014 edastas kostja hagejale ettemaksete tagastamise kohta enda poolt väljastatud garantiikirja ja kreeditarve, milles tunnistas, et kohustub hageja poolt tehtud ettemaksed tagastama, kuna ei ole kaupa ettenähtud ajaks tarninud ning ei ole võimeline kaupa ka tulevikus tarnima. Kostja koostatud garantiikiri ei ole pooltevaheline kokkulepe võla tasumise kohta, kuna dokumendis ei väljendu hageja tahe.
5.05.05.2014 saatis hageja kostjale nõudekirja, milles palus ettemaksu ja lepingute 1 ja 2 järgse leppetrahvi, kokku summas 61 461,40, eurot tasumist hiljemalt 12.05.2014. Kostja ettemaksu ega leppetrahvi hageja arvelduskontole hiljemalt 12.05.2014 üle ei kandnud ega ole seda käesoleva hetkeni teinud.
6.Kostja rikkus lepinguid 1 ja 2 oluliselt, kui ei täitnud lepingutest 1 ja 2 tulenevat omapoolset põhikohustust tarnida lepingute 1 ja 2 objektiks olevat kaupa ning ühtlasi andis hagejale
29.04.2014 garantiikirjaga ja kreeditarvega teada, et ei ole ka tulevikus võimeline kaupa tarnima, mistõttu taganes hageja 05.05.2014 lepingutest 1 ja 2 ilma kostjale täiendavat tähtaega andmata. Asjaolu, et kostja ei plaani hagejale kaupa tarnida selgub ka kostja 05.05.2014. a e-kirjast hageja esindajale.
7.Lepingute 1 ja 2 punkt 6.2 nägi ette, et kui kaupa ei tarnita ettenähtud ajaks ja kohta, tagastab kostja hageja makstud ettemaksu täies ulatuses ja lisaks kohustub kostja maksma ettemakstud summadelt 10% leppetrahvi. Kuna kostja lepingute 1 ja 2 alusel kaupa ei tarninud, kohustub kostja tagastama hageja tasutud ettemaksu kokku summas 55 874 eurot (lepingu 1 alusel tasutud ettemaksu 22 500 eurot ja lepingu 2 alusel tasutud ettemaksu 33 374 eurot) ning tasuma leppetrahvi kokku 5 587,40 eurot (lepingu 1 alusel 2 250 eurot ja lepingu 2 alusel 3 337,40 eurot). Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale lepingute 1 ja 2 punkti 6.2 alusel kokku 61 461,40 eurot.
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited hagile ja hageja seisukohtadele
Kostja hagi õigeks ei võta.
10.Kostja nendib, et hageja nõutud summad on õiged, kuid küsimuse lahendamise viis (omavahelise kokkuleppe rikkumine) on vastuvõetamatu.
11.Lepingutes 1 ja 2 ei ole konkretiseeritud, mis aja jooksul peab kostja ettemaksu tagastama. Garantiikirja raames leppis kostja hagejaga kokku, et kostja tagastab ettemaksu hiljemalt 01.06.2014 ja hageja oli nõus sellega. Vaatamata sellele pöördus hageja advokaadibüroo poole ja hetkel kostja ei saa normaalselt tegutseda, kuna kõik arved on blokeeritud. Seega ei saanud kostja täita oma kohustusi ka hageja ees, st maksta ettemaksu tagasi.
12.Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Menetluse käik
13.Harju Maakohtu 16.05.2014 kohtumääruse kohaselt rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt ning arestis kostja arvelduskontod kõigis Eestis tegutsevates krediidiasutustes ja krediidiasutuste filiaalides kokku summas 61 461,40 eurot. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
14.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega
mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.Kohtu hinnangul on tuvastatud ja tõendatud ning käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et: -
pooled on 17.03.2014 sõlminud kauba ostu-müügilepingu nr XXX(tl 1, 8-13, 77), mille kohaselt tasus hageja kostjale ettemaksu summas 22 500 eurot (tl 1, 20-23, 77);
-
pooled on 21.03.2014 sõlminud kauba ostu-müügilepingu nr XXX (1, 14-19, 77), mille kohaselt tasus hageja kostjale ettemaksu summas 33 374 eurot (tl 1, 24-27, 77);
-
kostja edastas hagejale 29.04.2014 garantiikirja 55 874 euro tasumise kreeditarve nr 1200545 alusel hiljemalt 01.06.2014 (tl 28-31, 77);
-
hageja edastas kostjale 05.05.2014 nõude ja taganemisavalduse (tl 32-33, 77-78);
-
kostja ei ole lepingute 1 ja 2 kaubaks olevaid mobiiltelefone hagejale tarninud (tl 1, 90).
17.Poolte vahel on vaidlus hageja poolt lepingute 1 ja 2 alusel kostjale tasutud ettemaksu (kogusummas 55 874 eurot) tagastamise sissenõutavaks muutumise osas.
18.Kohus kvalifitseerib esmalt pooltevahelise õigussuhte ja hindab õigussuhtest tulenevaid poolte kohustusi (I), seejärel hindab hageja poolt lepingute 1 ja 2 alusel kostjale tasutud ettemaksu (kogusummas 55 874 eurot) tagastamise sissenõutavaks muutumist (II) ja käsitleb hageja nõude ulatust (III). I
19.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida ka lepingust.
20.VÕS § 208 lg 1 sätestab müügilepingu mõiste, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus nõustub poolte seisukohaga, et poolte vahel oli sõlmitud kaks müügilepingut, milledest tulenevalt oli kostja kohustusteks anda hagejale üle lepingutes 1 ja 2 nimetatud mobiiltelefonid ning tagada mobiiltelefonide omandiõiguse üleminek hagejale ning hageja kohustusteks oli tasuda kostjale mobiiltelefonide eest kokkulepitud müügihind ja võtta müügilepingute esemeteks olevad mobiiltelefonid vastu.
21.Lepingu 1 punkti 4 kohaselt pidi hageja tasuma kostjale ettemaksuna 20 000 eurot hiljemalt 19.03.2014 ning 2 500 eurot hiljemalt 17.03.2014 (tl 9, 12). Hageja on lepingust 1 tuleneva ettemaksu tasumise kohustuse (kogusummas 22 500 eurot) kostja ees täitnud (tl 1, 20-23, 77). Lepingu 2 punkti 4 kohaselt pidi hageja tasuma kostjale ettemaksuna 6 314 eurot hiljemalt 21.03.2014 ning 27 060 eurot hiljemalt 24.03.2014 (tl 15, 18). Hageja on lepingust 2 tuleneva ettemaksu tasumise kohustuse (kogusummas 33 374 eurot) kostja ees täitnud (tl 1, 24-27, 77).
22.Lepingu 1 punkti 5 kohaselt on lepingu 1 tarnimise tähtajaks maksimaalselt 4 tööpäeva arvates ettemaksu saamisele järgnevast päevast (tl 9, 12). Hageja tasus kostjale lepingust 1 tuleneva ettemaksu summas 22 500 eurot 19.03.2014 (tl 21, 23). Seega pidi kostja lepingu 1 esemeks olevad mobiiltelefonid tarnima hagejale hiljemalt 25.03.2014. Lepingu 2 punkti 5 kohaselt on lepingu 2 tarnimise tähtajaks maksimaalselt 6 tööpäeva arvates ettemaksu saamisele järgnevast päevast (tl 15, 18). Hageja tasus kostjale lepingust 2 tuleneva ettemaksu summas 33 374 eurot 25.03.2014 (tl 25, 27). Seega pidi kostja lepingu 2 esemeks olevad mobiiltelefonid tarnima hagejale hiljemalt 02.04.2014.
23.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja täitnud endale müügilepingutega võetud kohustused, st hageja on tasunud kostjale lepingutes kokkulepitud ettemaksud. Kohtu hinnangul on kostja jätnud enda müügilepingutest tulenevad kohustused täitmata, st kostja ei ole müügilepingute esemeteks olevaid mobiiltelefone hagejale üle andnud ega ole teinud võimalikuks mobiiltelefonide omandi ülemineku hagejale. II
24.Kostja on kohtule esitatud vastuses nentinud, et hageja poolt nõutavad summad on õiged ning on vastuväitena öelnud, et poolte vahel sõlmitud lepingutes ei ole konkretiseeritud, mis aja jooksul peaks kostja hagejale ettemaksu tagastama (tl 77). Hageja ei nõustu kostja vastava seisukohaga (tl 88). Kostja on edastanud hagejale 29.04.2014 garantiikirja 55 874 euro tasumise kohta hiljemalt 01.06.2014 (tl 28-29, 32). Hageja on esitanud kostjale 05.05.2014 nõude ja lepingutest taganemisavalduse, milles palus kostjal täita nõue hiljemalt 12.05.2014 (tl 32, 88).
25.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Müügilepingute 1 ja 2 punkt 6 alapunkt 2 sätestab, et kui kaup ei saabu määratud tähtajaks ja määratud kohta, siis müüja tagastab ostjale kogu makstud summa. Seega ei ole pooled lepinguid sõlmides fikseerinud, mis aja jooksul kohustub kostja hagejale kogu makstud summa tagastama.
26.VÕS § 76 lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
27.Pooled vaidlevad kostja poolt hagejale 29.04.2014 saadetud garantiikirjast tuleneva 55 874 euro tasumise sissenõutavaks muutumise üle. Kostja on kohtule esitatud vastuses (tl 77) nentinud, et pooled on garantiikirja raames kokku leppinud, et kostja tagastab ettemaksu hiljemalt 01.06.2014. Hageja ei nõustu kostja eeltoodud seisukohaga, kuna kostja poolt koostatud dokument lubadusega tasuda summa kindlaks kuupäevaks ei ole pooltevaheline kokkulepe võla tasumise kohta, kuna dokumendis ei väljendu hageja tahe. Hageja hinnangul muutuks taoline dokument kokkuleppeks, kui võlausaldaja annab hiljem oma heakskiidu võlgniku ettepanekule. Hageja on oma seisukohta kostjale selgitanud ka 05.05.2014 kostjale edastatud e-kirjas (tl 90). Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt antud garantiikirja näol tegemist poolte kokkuleppega, mille kohaselt oleksid pooled kokku leppinud, et kostja ettemaksu tagastamise tähtaeg on 01.06.2014. Kokkuleppe sõlmimine eeldab mõlema poole vastavat tahet või poole hilisemat nõustumust kokkuleppes sisalduvaga. Hageja on mõistliku aja jooksul peale kostjalt
garantiikirja saamist esitanud sellele vastuväite (tl 90), milles on selgesõnaliselt väljendanud garantiikirjas sisalduva tähtajaga mittenõustumist. Seega ei ole pooled kokku leppinud kostja kohustuses tagastada hageja poolt tasutud ettemaks hiljemalt 01.06.2014. Hageja poolt kostjale 05.05.2014 edastatud nõudes ja taganemisavalduses on hageja taganenud poolte vahel sõlmitud lepingutest 1 ja 2 ning andnud kostjale ettemaksu ja leppetrahvi tagastamiseks tähtaja 12.05.2014. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole hageja poolt saadetud nõuet ja taganemisavaldust kätte saanud, samuti ei ole kostja vaidlustanud taganemisavalduse materiaalseid ja formaalseid eeldusi. Kostja on oma 05.05.2014 e-kirjas hagejale nentinud, et kostja teeb endast kõik võimaliku, et tagastada summad 12-ks kuuäevaks. Seega olid kohtu hinnangul pooled kokku leppinud, et kostja tagastab hageja poolt tasutud ettemaksu ning leppetrahvi (kokku summas 61 461,40 eurot) hiljemalt 12.05.2014. Kostja ei käesoleva ajani (so ligemale 9 kuud pärast müügilepingute sõlmimisest) tagastanud hagejale lepingute 1 ja 2 punkti 6 alapunktist 2 tulenevaid hageja poolt tasutud ettemaksu ning leppetrahvi summasid. Kohtu hinnangul on kostja eelnimetatud summade tasumata jätmisega läinud vastuollu hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning on oma lepingutest 1 ja 2 tulenevad kohustused jätnud täitmata mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingute 1 ja 2 sõlmimist. III
28.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
29.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjal oli müügilepingutest 1 ja 2 tulenev müügilepingute esemeteks olevate mobiiltelefonide tarnimise kohustus hagejale. Kostja ei ole hagejale eelnimetatud mobiiltelefone tarninud, mistõttu on kostja jätnud müügilepingutest tuleneva kauba tarnimise kohustuse täitmata.
30.VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 2 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu; kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas; võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil; kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises. VÕS § 108 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. VÕS § 108 lg 4 kohaselt võib võlgnik eelnevalt määrata võlausaldajale mõistliku tähtaja kohustuse täitmise nõude esitamiseks. Kui võlgnik on täitmise nõude esitamiseks andnud ebamõistlikult lühikese tähtaja, loetakse see pikenenuks mõistliku tähtajani. VÕS § 208 lg 5 kohaselt kui võlausaldaja käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud tähtaja jooksul kohustuse täitmise nõuet ei esita, ei või ta enam nõuda kohustuse täitmist, kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid.
31.Lepingute 1 ja 2 punkti 6 alapunktis 2 on pooled kokku leppinud, et kui kaup ei saabu määratud ajaks määratud kohta, siis müüja tagastab ostjale kogu makstud summa. Hageja on lepingu 1 alusel tasunud kostjale ettemaksu summas 22 500 eurot ning lepingu 2 alusel tasunud ettemaksu summas 33 374 eurot, kokku 55 874 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjale tasutud ettemaksu summas 55 874 eurot tagastamist, kuna kostja ei ole hagejale lepingute esemeteks olevaid kaupu hagejale üle andnud.
Lepingute 1 ja 2 punkti 6 alapunktis 2 on pooled kokku leppinud, et müüja kohustub maksma leppetrahvi 10% müüja poolt makstud summast, kui kaup ei saabu määratud ajaks määratud kohta. Hageja on lepingu 1 alusel tasunud kostjale ettemaksu summas 22 500 eurot, millest leppetrahv (10%) moodustab 2 250 eurot ning lepingu 2 alusel tasunud ettemaksu summas 33 374 eurot, millest lepptrahv (10%) moodustab 3 337,40 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt kokku leppetrahvi summas 5 587,40 eurot. Kostja ei ole leppetrahvi vähendamisele tuginenud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks 61 461,40 eurot (55 874 + 5 587,40). Kohus leiab, et hageja 61 461,40 euro nõue tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 61 461,40 eurot (sh põhivõlg 55 874 eurot ja leppetrahv 5 587,40 eurot).
32.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista 28.11.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 2 739,24 eurot. Kohus nõustub hageja 28.11.2014 menetlusdokumendis sätestatud viivise suurusega (summas 2 739,24 eurot) ja selle kujunemisega. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 28.11.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 2 739,24 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 29.11.2014 sissenõutavaks muutuvad viivised (61 461,40 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni. Kohus rahuldab TsMS § 367 alusel hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised võlgnevuselt (61 461,40 eurolt) alates 29.11.2014 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni kostja poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
33.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hageja on taotlenud kohtult jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse. Kohtu hinnangul on vajalik jätta käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse otsuse täitmist tagava abinõuna.
34.TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt saadab kohus enne määruse tegemist tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud. TsMS § 391 lg 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Menetluskulud
35.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
37.Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 alusel lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.