Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2014 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-57101
Tsiviilasi
Tallinna linna hagi XXXvastu võla saamiseks, korduvate kohustuste täitmiseks ja eluruumi tagastamiseks 20 520,01 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja Tallinna linn (asukoht Vabaduse väljak 7, 15199 esindajad Tallinn), lepinguline esindaja Marge Aron-Vaino (e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kohtuistung Kohtuistungil isikud
30.10.2014 osalenud Hageja lepinguline esindaja Marge Aron-Vaino Kostja XXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXX alates 01.08.2011.a kuni 01.10.2014 üüri ja kõrvalkulude võlg ning kahjuhüvitis üüri ja kõrvalkuludena kokku summas 8 185,64 (kaheksa tuhat ükssada kaheksakümmend viis eurot ja 64 senti) eurot Tallinna linna kasuks.
3.Kohustada XXX tasuma alates 02.10.2014 kuni eluruumi vabastamiseni kahjuhüvitist üüri ja kõrvalkuludena Tallinna linna kasuks.
Kohustada XXX temaga koos elavate isikutega vabastama Tallinna linnale 16.02.2009 üürilepingu nr XXXesemeks olev eluruum aadressil XXX. Menetluskulude jaotus
5.Välja mõista XXX menetluskulud 62% ulatuses Tallinna linna kasuks ja jätta ülejäänud osas 38% menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
2-13-57101 Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja ja kostja sõlmisid 16.02.2009 tähtajalise eluruumi üürilepingu nr XXX koos lisadega XXXkorter 80 paikneva eluruumi üürileandmiseks üldpinnaga 82m2 kuni 16.02.2014. Vastavalt üürilepingu punktile 9 oli üürisumma kuus 30 kr/m2, so 1,92 eurot ehk 157,44 eurot kuus. Lisaks oli rõdupind 5,1 m2, mille eest tuli tasuda 38,25 krooni, so 2,44 eurot kuus (I kd tl 5-23). Üürilepingu sõlmimise aluseks oli Tallinna Linnavalitsuse 23.12.2009 korraldus nr 2151-k (I kd tl 24-25).
2.Tulenevalt elamu XXXomaniku OÜ XXXja OÜ XXX(AS XXX) vahel 12.06.2009 sõlmitud kinnisvara haldus- ja hooldusteenuste osutamise lepingu (I kd tl 26-28) punktist 3.2 ning OÜ XXXja Tallinna linna vahelisest 2008.a märtsikuu lepingust (I kd tl 104-140) kohustus AS XXX esindama Tallinna linna üürilepingute sõlmimise, täitmise ja lõpetamise küsimustes. Lisaks kohustus AS XXX esitama eluruumide üürnikele igakuiseid üüriarveid.
3.09.08.2011 ütles AS XXX üürilepingu ülesütlemise avaldusega üles kostjaga 16.02.2009 sõlmitud eluruumi üürilepingu nr XXX alates 30 päeva pärast avalduse kättesaamisest. Ülesütlemise avalduse võttis kostja vastu 10.08.2011 (I kd tl 155).
4.13.02.2014 määrusega jättis kohus läbi vaatamata hageja nõude 2011. a mai-, juuni- ja juulikuu üüriarvete alusel tekkinud üüri ja kõrvalkulude võla osas summas 863,67 eurot, kuna käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas 2-12-7568 nõuded on osaliselt kattuvad, so võla osas, mis on tekkinud 2011.a mai-, juuni- ja juulikuu arvete (I kd tl 45-47) alusel (I kd tl 178-179).
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.08.2014 otsusega tsiviilasjas 2-12-7568 rahuldamata kostja hagi hageja vastu üürivaidluses sh üürilepingu XXX, Tallinn 09.08.2011 ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kohtuotsus jõustus 26.11.2014, kui Riigikohus keeldus kostja kassatsioonkaebust menetlusse võtmast. Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub pärast hagi täpsustusi: 1) kostjalt välja mõista üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse alates 2011.a augustikuu arvest kuni 01.11.2013 summas 6 339,35 eurot; 2) kostjalt välja mõista üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse alates 01.11.2013 kuni 01.10.2014 summas 2 710,66 eurot; 3) korduvate kohustuste täitmist kostjalt, so eluruumi üüri ja kõrvalkulude tasumist kuni eluruumi vabastamiseni; 4) kohustada kostjat koos temaga koos elavate isikutega vabastama eluruum aadressil XXX; 5) kostjalt välja mõista viivised 4 149,15 eurot, mida hageja vähendas kohtuistungil 2000 euroni; 6) kostjalt välja mõista menetluskulud. Hageja tugineb oma nõuetes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 1, § 113, § 316 lg 1.
7.Hageja märgib, et: • kostja ei ole tasunud nõuetekohaselt igakuiseid üüri- ja kõrvalkulude arveid; • hageja on üürilepingu 09.08.2011 avaldusega üles öelnud, kuid kostja on jätkanud eluruumi kasutamist; • viivisenõue ei ole ebaproportsionaalne ega vastuolus heade kommetega. Kostja vastuväited
2-13-57101
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja märgib, et: • hageja nõue on ebaselge; • hageja saldodes ei ole tuvastatav XXXpoolt elukaaslase XXXkontot kasutades tehtud maksekorraldus 280 eurot kuupäevaga 20.02.2013 XXXOÜ kasuks; • hageja viivisenõue on ebaproportsionaalne ning see ei ole kooskõlas heade kommetega, lähtudes direktiivist 93/13 EMÜ; • hageja ei saa tõsta kostjat alaealise lapsega tänavale, ilma eelnevalt eluruumi tingimustele vastavat ruumi vastu andmata; • tsiviilasjas 2-12-7568 tehtud otsus seoses üürilepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamisega ei ole jõustunud. Kohtuotsuse põhjendus
10.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
11.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 16.02.2009 tähtajalise eluruumi üürilepingu nr XXX koos lisadega XXX korter 80 paikneva eluruumi üürileandmiseks üldpinnaga 82m2 kuni 16.02.2014. Vastavalt üürilepingu punktile 9 oli üürisumma kuus 30 kr/m2, so 1,92 eurot ehk 157,44 eurot kuus. Lisaks oli rõdupind 5,1 m2, mille eest tuli tasuda 38,25 krooni, so 2,44 eurot kuus. Üürilepingu punkti 6.2 kohaselt oli üürnik kohustatud igakuiselt kandma kõik eluruumiga seotud kõrvalkulud, sh üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele ja eluruumile vastava osa kuludest hoonekindlustusele selle olemasolul. Kõrvalkulude suuruse määras üürileandja, lähtudes mõõturite näitudest, teenuste pakkujate
2-13-57101 esitatavatest arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast. Üürilepingu punkti 7.1 kohaselt tuli üürileandjal esitada üürnikule igakuiselt 20. kuupäevaks üüriarve punktist 6 tulenevate maksete kohta, sh üüri ja teiste muutumatu suurusega maksete osas järgneva kuu kohta ning teiste lepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete osas eelneva kuu kohta (I kd tl 5-23). Üürilepingu sõlmimise aluseks oli Tallinna Linnavalitsuse 23.12.2009.a korraldus nr 2151-k (I kd tl 24-25). Tulenevalt elamu XXX omaniku OÜ XXX ja OÜ XXX(AS XXX) vahel 12.06.2009 sõlmitud kinnisvara haldus- ja hooldusteenuste osutamise lepingu (I kd tl 26-28) punktist 3.2 ning OÜ XXX ja Tallinna linna vahelisest 2008.a märtsikuu lepingust (I kd tl 104-140) kohustus AS XXX esindama Tallinna linna üürilepingute sõlmimise, täitmise ja lõpetamise küsimustes. Lisaks kohustus AS XXX esitama eluruumide üürnikele igakuiseid üüriarveid. Puudub vaidlus, et hageja ütles 09.08.2011 ülesütlemise avaldusega nr 8/13218-3 üürilepingu erakorraliselt üles arvates 30 päeva pärast avalduse kättesaamist (I kd tl 155).
15.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.08.2014 otsusega tsiviilasjas 2-12-7568 rahuldamata kostja hagi hageja vastu üürivaidluses sh üürilepingu XXX, Tallinn 09.08.2011 ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kohtuotsus jõustus 26.11.2014. Seega on tsiviilasjas 2-12-7568 tuvastatud, et hageja poolt üürilepingu ülesütlemine 09.08.2011 oli kehtiv. Nähtuvalt ülesütlemise avaldusest sai kostja avalduse allkirja vastu kätte 10.08.2011 (I kd tl 155). Seega tuli üürileping lugeda üles öelduks alates 10.09.2011. Tulenevalt üürilepingust oli kostjal üürilepingu lõppemiseni, so kuni 09.09.2011 üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustus. Puudub vaidlus, et kostja jätkas üürilepingu esemeks oleva üüripinna kasutamist ka pärast hageja poolt 09.08.2011 üürilepingu ülesütlemist. Kostja kasutab üüripinda käesoleva ajani. VÕS § 335 kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Seega pärast üürilepingu lõppemist, so alates 10.09.2011 on hagejal õigus vastavalt VÕS §-le 335 nõuda kostjalt kahjuhüvitisena üürilepingus kokku lepitud üüri ja kõrvalkulude hüvitamist, mis asja tagastamise viivitamisega talle on tekitatud.
16.Poolte vahel on vaidlus hageja üüri ja kõrvalkulude nõuete ja viivise suuruse üle ja kas kostjal on kohustus tagastada hagejale üüripind.
17.Hageja nõuab kostjalt üüri ja kõrvalkulude võlgnevust alates 2011.a augustikuu arvest (I kd tl 48) kuni 01.11.2013 summas 6 339,35 (II kd tl 33). Hageja on esitanud kostjale ajavahemikul 15.08.2011-01.11.2013 üüri ja kõrvalkulude arveid kokku summas 6 549,32 eurot (I kd tl 48-73 ja I kd tl 103). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud perioodil 01.08.2011-01.11.2013 esitatud üüri ja kõrvalkulude makseid suuremas ulatuses, kui hageja saldo väljavõtte (I kd tl 75-88) arvestusest nähtub. Hageja selgituste ja saldo väljatrüki kohaselt on hageja esitanud kostjale ajavahemikul 2010.a märts kuni 31.10.2013 igakuiselt üüri ja kõrvalkulude arveid (I kd tl 31-73 ja I kd tl 103) kogusummas 10 869,15 eurot ning kostja on sama perioodi jooksul tasunud 4 402,71 eurot, millest on arvestatud viiviste katteks 1 637,23 eurot ning põhivõla katteks 2 765,48 eurot (I kd tl 75-88 ja I kd tl 99). Kohus märgib, et tulenevalt üürilepingu punktist 7.4 kui üürnikult laekunud summadest ei jätku kõigi tasumisele kuuluvate maksete tasumiseks, siis loetakse maksed tasutuks järgmistes järkudes: esmajärjekorras viivised tasumata kõrvalkuludelt ja üürilt ning teisena kõrvalkulud ja üür. Kui laekunud summadest ei jätku kõigi ühte järku kuuluvate erinevate maksete tasumiseks, siis loetakse vastavasse järku kuuluvad eri maksed tasutuks proportsionaalselt (I kd tl 10-11). Seega oli hageja õigustatud arvestama kostja poolt tehtud makseid esmalt viiviste katteks ning seejärel põhivõla katteks. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei olnud varasemate maksete tasumisega viivituses ning on tasunud üüri ja kõrvalkulude arveid nõuetekohaselt ja tähtaegselt. Kostja on lisanud kaks
2-13-57101 maksekorraldust, milledelt nähtub, et XXXon 19.02.2013 tasunud OÜ-le XXX180 eurot (I kd tl 159) ja 20.02.2013 tasunud 100 eurot (I kd tl 160). Eeltoodud maksed kajastuvad kostja saldo väljatrükis, mille hageja on kohtule esitanud (I kd tl 168-170). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue alates august 2011 arvest kuni 01.11.2013 summas 6 339,35 eurot on põhjendatud ja tõendatud ning see kuulub kostjalt välja mõistmisele.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse alates 01.11.2013 kuni 01.10.2014 summas 2 710,66 eurot ning palub edasi korduvate kohustuste täitmist kostjalt, so eluruumi üüri ja kõrvalkulude tasumist kuni eluruumi vabastamiseni. Puudub vaidlus, et kostja kasutab käesoleva ajani vaidlusalust üüripinda. Üürilepingu punktist 7.1 tulenevalt ning nähtuvalt hageja poolt varasemalt esitatud üüriarvetest (I kd tl 31-74), esitas hageja arved üüri tasumiseks järgmise kuu kohta ette. Viimane kohtule esitatud 15.11.2013 arve nr 1311-1008120800 (I kd tl 74) oli esitatud 2013.a detsembrikuu üüri kohta. Seega ajavahemikul 01.11.2013-01.10.2014 tulnuks kostjal tasuda üüripinna kasutamise eest kahjuhüvitisena üüri 2013.a detsembri-, 2014.a jaanuari-, veebruari-, märtsi-, aprilli-, mai-, juuni-, juuli-, augusti-, septembri- ja oktoobrikuu eest. Tulenevalt üürilepingu punktist 9 oli üürisumma kuus 30 kr/m2, so 1,92 eurot ehk 157,44 eurot kuus ja lisaks rõdupinna eest 38,25 krooni, so 2,44 eurot kuus (I kd tl 5-23). Seega tuli kostjal ajavahemikul 01.11.2013-01.10.2014 tasuda 2013.a detsembrikuu kuni 2014.a oktoobrikuu eest kahjuhüvitisena üüri kokku 1 758,88 eurot, so 11x(157,44+2,44). Hageja on kohtule esitanud ajavahemiku 01.11.2013-01.10.2014 kohta üksnes 15.11.2013 kostjale esitatud arve nr 1311-1008120800 summas 247,30 eurot, millest kõrvalkulud on 87,41 eurot (I kd tl 74). Muid nimetatud perioodil kostjale väljastatud arveid hageja kohtule esitanud ei ole. Kuna hageja ei ole kohtule ülejäänud arveid esitanud, ei ole hageja nõue kõrvalkulude näol kahju tekkimise osas kogu ulatuses tõendatud ega kontrollitav. Kõrvalkulud on erinevalt üürist muutuva suurusega ning sõltuvad teenuste tarbimisest. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja üksnes 15.11.2013 arvelt nr 1311-1008120800 nähtuvad kõrvalkulud kahjuhüvitisena summas 87,41 eurot (I kd tl 74). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud ja tõendatud hageja nõue kostja vastu perioodi 01.11.2013-01.10.2014 eest kahjuhüvitisena üüri ja kõrvalkulude osas kokku summas 1 846,29 eurot, so 1 758,88+87,41 ning kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
19.Hageja palub edasi korduvate kohustuste täitmist kostjalt, so eluruumi üüri ja kõrvalkulude tasumist kuni eluruumi vabastamiseni. Kohus leiab, et kostjal on tulenevalt VÕS §-st 335 kohustus hüvitada hagejale kuni eluruumi vabastamiseni kahjuhüvitist, mis koosneb üürist ja kõrvalkuludest.
20.VÕS § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Hageja on palunud kohustada kostjat koos kostjaga koos elavate isikutega vabastama 16.02.2009 üürilepingu nr XXXesemeks olev üüripind. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et üürileping lõppes seoses hageja poolt 09.08.2011 üürilepingu ülesütlemisega alates 10.09.2011. VÕS § 334 lg-st 1 tulenevalt oli kostjal üürilepingu lõppemisel kohustus üüritud asi hagejale tagastada. Puudub vaidlus, et kostja kasutab endiselt üürilepingu esemeks olevat üüripinda. Kostja ei ole tõendanud, et kostjal esineb muu õiguslik alus üüripinna kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue üüripinna tagastamiseks põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjal on kohustus temaga koos elavate isikutega vabastada 16.02.2009 üürilepingu nr XXXesemeks olev üüripind aadressil XXX, Tallinn ja tagastada see hagejale.
2-13-57101
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üürilepingu punkti 7.3 kohaselt maksetega viivitamisel oli üürileandjal õigus nõuda ja üürnikul oli kohustus nõudmise korral maksta viivist 0,15% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja märkis kohtuistungil, et nõuab viiviseid perioodi 08.2011-01.11.2013 eest summas 4 149,15 eurot. Viiviseid hakkas hageja arvestama alates 2011.a aprillist. Kohtuistungil hageja esindaja märkis, et viivise arvestust tuleks korrigeerida ning hageja vähendas viiviste suurust 2000 euroni (II kd tl 31). Kostja leiab, et hageja nõue on ebaselge ning viivised ebaproportsionaalsed ning ei ole kooskõlas heade kommetega. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole kohtule korrektset viivisearvestust esitanud, mistõttu ei ole hageja viivisenõue kontrollitav. Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist ning poolte poolt menetlusdokumentides viidatud asjaoludest on poolte vahel mitmeid kohtuvaidlusi seoses vaidlusaluse üürilepingu eseme üüri ja kõrvalkulude võlgnevusega erinevatest perioodidest. Kohus jättis käesolevas asjas 13.02.2014 määrusega läbi vaatamata hageja nõude 2011. a mai-, juuni- ja juulikuu üüriarvete alusel tekkinud üüri ja kõrvalkulude võla osas summas 863,67 eurot, kuna kohus tuvastas, et käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas 2-12-7568 on vaidlus osaliselt sama võlgnevuse üle, so võla üle, mis on tekkinud 2011.a mai-, juuni- ja juulikuu arvete (I kd tl 45-47) alusel (I kd tl 178-179). Kohtumenetluse kestel on olnud hagejal raskusi nõude kujunemise selgitamisega ja korrektse viivisearvestuse esitamisega ka pärast kohtu suulisi (telefoni teel) ja kirjalikke selgitusi. Kohus märgib, et hageja peab olema kohtusse pöördudes suuteline esitama selge ja jälgitava nõude. Käesoleval juhul ei ole hageja suutnud esitada korrektset viivisenõuet. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja viivisenõude rahuldamata.
22.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2011.a augustikuu arvest alates kuni 01.10.2014 tekkinud üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse ja kahjuhüvitiseüüri ja kõrvalkuludena kokku 8 185,64 eurot, so 6 339,35+1 846,29 ning kohustab kostjat tasuma hagejale alates 02.10.2014 kuni eluruumi vabastamiseni kahjuhüvitist üüri ja tekkivate kõrvalkulude eest. Kostja kohustub temaga koos elavate isikutega vabastama 16.02.2009 üürilepingu nr XXXesemeks oleva üüripinna aadressil XXX, Tallinn ja tagastama üüripinna hagejale. Menetluskulud
23.Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätab kohus hageja menetluskulud 62% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud ulatuses jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.