lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-56100/6

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-56100/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
970
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-14-56100

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

03.12.2014 Tallinn

Kohtunik

Margo Klaar

Tsiviilasi

RZ taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Harju Maakohtu 11.09.2014 määrus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks RZ määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende RZ (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Muuta Harju Maakohtu 11.09.2014 määruse põhjendusi, jättes resolutsiooni taotluse rahuldamata jätmise kohta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud RZ esitas 19.08.2014 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Harju Maakohtu 02.09.2014 kohtumääruse kohaselt jättis kohus RZ taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta, kuivõrd kohtul ei olnud võimalik üheselt aru saada, kas riigi õigusabi taotleb füüsiline isik RZ või juriidiline isik Zirbu Transport. 02.09.2014 RZ täpsustas, et riigi õigusabi taotleb Zirbu Transport (FIE RZ). Taotluse kohaselt soovib Zirbu Transport RZ saada riigilt õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusabi seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis ning õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Esimese astme kohtu määrus Maakohus jättis Zirbu Transport RZ taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 33 lg 1 kohaselt Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib saada § 4 lg 3 p-des 4 ja 7–9 ettenähtud riigi õigusabi seoses tema tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus või muus vaidlusi lahendavas organis kuni õigusabi taotlemiseni vastava Euroopa Liidu liikmesriigi pädevalt organilt. RÕS § 34 lg 1 kohaselt võib lisaks RÕS §-s 33 ettenähtud riigi õigusabile Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik saada tõlkeabi § 33 lg-s 1 nimetatud vaidluses õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis, mille kohtu või muu vaidlusi lahendava organi pädevuses on tema tsiviilasja lahendamine. RÕS § 37 lg 1 kohaselt Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik võib saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Eelnimetatud sätted kohaldamisele ei kuulu, kuivõrd taotluse on kohtule esitanud Norras registreeritud juriidiline isik Zirbu Transport RZ Norra registrikoodiga 911 969 319. RÕS § 6 lg 3 kohaselt võib riigi õigusabi oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks saada tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud ning maksejõuetu mittetulundusühing või sihtasutus, kes taotleb riigi õigusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või riigi õigusabi andmiseks esineb muu ülekaalukas avalik huvi paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Zirbu Transport RZ näol oleks tegemist sihtasutuse või mittetulundusühinguga. Samuti ei ole täidetud ka teised RÕS § 6 lg 3 kohaldamiseks vajalikud eeldused. Taotluse kohaselt ei soovi Zirbu Transport RZ saada õigusabi väärteoasja kohtumenetluses ega kriminaalmenetluses, mistõttu ei ole alust riigi õigusabi andmiseks RÕS § 6 lg 4 järgi. Maakohus selgitas taotluse esitajale, et taotluse kohaselt on õigusabi taotlejaks Zirbu Transport (FIE RZ). Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) puhul on juriidiliselt tegemist juriidilise isikuga, mitte füüsilise isikuga. Määruskaebus Määruskaebuse esitajale on ebaselge, mis põhjusel kohus otsustas keelduda taotlejale riigi õigusabi andmisest. Määruskaebuse esitajal on õigus riigi õigusabile eelkõige RÕS §-st 2, § 6 lg-st 1 ja 33 lg-st 1 tulenevalt. Määruskaebuse menetlus maakohtus Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 aluse Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja esitatud määruskaebusega, leiab, et muuta tuleb TsMS § 657 lg 1 p 22 ja § 659 järgi maakohtu määruse põhjendusi, jättes lõppjärelduse taotluse rahuldamata jätmise kohta muutmata. Riigi õigusabi taotluse esitas 19.08.2014 Harju Maakohtule RZ, kes soovis saada õigusabi seoses kohtuasja alustamisega Norra Kuningriigis. 02.09.2014 täpsustas ta riigi õigusabi taotlust ning märkis, et riigi õigusabi taotlejaks on Zirbu Transport (FIE RZ) ja selgitas, et tegemist on töösuhtest tuleneva

2(3)

vaidlusega. Taotluse kohaselt on Zirbu Transport registreeritud Norra Kuningriigis. Kolleegium möönab, et taotlusest võib mitmeti aru saada, kuna sellest ei selgu täpselt, kas taotleja on füüsiline isik, äriühing või on tegemist füüsilisest isikust ettevõtjaga. Kolleegium nõustub maakohtuga, et seadusest tulenevalt on menetlusabi andmine eelkõige ette nähtud füüsilistele isikutele. Riigi õigusabi seadus võimaldab anda juriidilisele isikule riigi õigusabi tsiviilasja menetlemisel üksnes siis, kui isik vastab RÕS § 6 lg-s 3 sätestatud tingimustele. Äriühing Zirbu Transport nendele tingimustele ei vasta. Järgnevalt analüüsib kolleegium, kas võimalik oleks anda riigi õigusabi RZ-le. Kohtu ette toodud asjaolud seda ei võimalda. RZ on selgitanud taotluses, et ta soovis Norra Kuningriigis postiveo teenust osutada ja pidi selleks registreerima äriühingu, mille kaudu teenust osutada. Millist liiki äriühinguga tegemist oli, see avaldusest ei selgu, kuid samas on RZ nimetanud äriühingut Zirbu Transport (FIE RZ), millest võib järeldada, et tegemist ei olnud äriühinguga, vaid füüsilisest isikust ettevõtjaga. Ebaõige on maakohtu järeldus, et füüsilisest isikust ettevõtja on juriidiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtjale riigi õigusabi osutamist piirab RÕS § 7 lg 1 p 7, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi. Seega ei ole taotluses toodud alustel RZ-l või Zirbu Transport (FIE RZ)võimalust saada riigi õigusabi. Eeltoodud osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta. Lisaks märgib kolleegium, et RZ on soovinud algse taotluse kohaselt algatada kohtuasja Norra Kuningriigis, kuid hiljem on selgitanud, et vajab õigusabi kohtuasja alustamiseks Eesti Vabariigi pädevas kohtus, kuna tegemist on töövaidlusega. Kolleegium leiab, et taotluses toodud asjaoludest ei saa järeldada, et tegemist on töövaidlusega, mis kuuluks Eesti kohtu pädevusse.

Margo Klaar /digitaalselt allkirjastatud/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium