Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
03. detsember 2014. a Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-11415
Tsiviilasi
Urmas Mõttuse pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Kohustustest vabastamise menetlus
Menetlusosalised ja nende
Urmas Mõttus /pankrotis/, 37002202719, elukoht xxxx
Tarmo Villman- [email protected]
esindajad
isikukood
--Lõpetada Urmas Mõttuse kohustustest vabastamise menetlus (PankrS § 175 lg 8). --Rahuldada Urmas Mõttus`e/pankrotis/ taotlus tema kohustustest vabastamiseks. Tasumata jäänud kohustuseks on Eesti Vabariigi, Maksuja Tolliameti kaudu, nõue summas 229 243.02 eurot. --Vabastada Tarmo Villmann Urmas Mõttuse usaldusisiku ülesannetest. Määrus kätte toimetada võlgnikule, usaldusisikule, teadmiseks võlausaldajale. Teade (määruse resolutiivosa) kohustustest vabastamise menetluse lahendi kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud 26.03.2008 esitatud võlgniku pankrotiavaldus on rahuldatud ning pankrot on välja kuulutatud 16.05.2008. Maakohtu 10.03.2009 määrusega on kinnitatud lõpparuanne ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud Tarmo Villman. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. --Usaldusisiku 01.12.2010 aruande kohaselt on pärandvara müügist ja päritud rahast laekunud 53 630.65 krooni, millest pool on üle kantud võlgnikule ning teine pool ehk 26 815.32 krooni on üle kantud võlausaldajale. --19.12.2012 esitatud aruande kohaselt on ainsaks võlausaldajaks olevale Eesti Vabariigile, Maksu- ja Tolliametile (MTA) välja makstud 46.62 eruot. Võlausaldajate nõudeid ei ole arvestatavas ulatuses rahuldatud. Välja on makstud 1760.43 eurot. Võlgniku sissetulekud on jäänud PankrS § 173 lg 5 nimetatud suurusjärku, alates 2011 kuni 20.12.2012 on sissetulek 319.56 eurot kuus ja töökohaks on Wood Grouse Consulting OÜ juhatuse liige. --17.05.2013 aruande kohaselt peale 2010 esitatud aruannet täiendavad laekumised puuduvad. Kohus märgib, et teistkordselt ei ole usaldusisiku aruanne sõnastuslikult üheselt mõistetav, kuivõrd väljendist „võlgnik ei ole tegeleb mõistlikult tulutoova tegevusega...“, ei ole võimalik aru saada, kas võlgnik tegeleb või ei tegele tulutoova tegevusega. Usalduisik teatab 20.05.2013, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Arvestades isiku võimeid tööturul konkureerimiseks, siis ei saa võlgniku tegevust hinnata mõistlikult tulutoovaks. --Võlgniku enda poolt kohtule 27.05.2013 antud selgituse kohaselt: „2009. aastal püüdsin tarkvara insenerina tööle saada rahvusvahelisse ettevõttesse Skype Estonia ning jõudsin ka suulise vestluse ja testitöö tegemise vooru. Siiski osutus, et ma ei olnud oma teadmiste ja oskustega piisavalt konkurentsivõimeline, et seda tööd saada. Arvestades, et ma ei olnud viimased aastad aktiivselt programmeerimisega tegelenud, hindasin seejärel ka ise, et mu oskused tarkvara arenduses ei pruugigi olla enam piisavad, et nooremate ja rahvusvahelise taustaga programmeerijatega hästitasustatud töökohtadele konkureerida. Seoses sellega vahetasin ma nö profiili ja püüdsin saada tööle rahvusvahelisse ettevõttesse Tallinn Hill, mis tegeleb aktsiaturgudel kauplemisega, millega arvasin end kursis olevat ja olin viimastel aastatel kuni praeguse ajani tegelenud Wood Grouse Consulting OÜ-s. Paraku ei osutunud ma valituks. Need kaks näidet ei pruugi küll olla piisavad, aga näitavad siiski, et mul oli reaalne soov leida sellist tööd, mis oleks olnud võlausaldajale olulisel määral majanduslikult kasulik, samas ka mulle isiklikus plaanis arendav.
Minu pankroti aluseks olev võlg tekkis aastatel 1999 - 2000, kus ma olin sisuliselt tarkvara insenerina oma konkurentsivõime tipus. Samas praegusel hetkel on mul väga raske konkureerida sellisele töökohale, mille tasust saaks ma oma võlga olulisel määral kustutada. Olles ise üle kümne aasta vanem, ei ole ma juba vanusega enam programmeerimistöös, kus töö nõuab suurt stressitaluvust ja tihtilugu väga pikki tööpäevi, et projektide tähtaegadest kinni pidada, nii konkurentsivõimeline. Samuti olen ma maha jäänud tarkvaraalastelt teadmistelt, kuna areng tarkvaratööstuses on väga kiire ja ma ei ole alates 2007. aastast enam aktiivselt programmeerimisega tegelenud. Ning ka lapsevanemana ei ole mul enam alati võimalik tööd esiplaanile seada. Kokkuvõtvalt tahan ma öelda, et usaldusisiku hinnang minu tööturul konkureerimise võimele võib olla liialt optimistlik. Miks konkreetselt igakuisest töötasust ei ole tehtud väljamakseid võlausaldajale, siis arvestades töötasu suurust, samuti asjaolu, et hooldada on üks laps, siis laekuvad summad ei ületa seda künnist, millele saaks rakendada sissenõuet. See asjaolu sai võlgadest vabastamise menetluse alguses kooskõlastatud ka usaldusisikuga ning viimane viitab sellele ka aruandes (võlgniku sissetulek on jäänud PankrS § 173 lg 5 suurusjärku). Väljamaksed võlausaldajale on toimunud pärandvara müügist, millest on kinni peetud PankrS § 173 lg 6 alusel 50%. Siinkohal tuleb mainida, et kui Xxxx lähedal asuv suvila sai müüdud juba 2009. aastal, siis müümata on veel korter Xxxxs. Siiski tuleb nentida, et kinnisvara turg Xxxxs on väga nõrk ja tihtilugu antakse Xxxxs kortereid ära vaid selleks, et pääseda kommunaalmaksetest, rääkimata üldse müügihinnast. Seda probleemi sai samuti arutatud usaldusisikuga, kes oli nõus sellega, et müügiga ei pea kiirustama ja võib oodata konjunktuuri paranemist“ Usaldusisiku poolt 29.09.2014 esitatud aruande kohaselt võlgnik töötab Wood Grouse Consulting OÜ juhatuse liikmena. Kohus märgib, et ei ole aru saadav, kas töölepingu või juhatuse liikme käsundilepinguga. Võlausaldaja MTA rahuldamata nõue on 233 920.80 eurot, rahuldatud on väljamaksetena 1760.43 eurot. Kohus peab ebausaldusväärseks võlgniku ja usaldusisiku esitatud andmeid saadud töötasu miinimumsuuruse kohta. Võlgniku juhitava äriühingu 2013 kohta esitatud majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõttel üks töötaja, seega võlgnik (kes kinnitab 23.10.2014, et tegemist on nii töösuhte kui ka juhatuse liikme lepinguga), kelle palgafondiks kujunes aruande järgi 5147 eurot ehk ühe kuu keskmisena 428.92 eurot. Tegemist on summaga, millest ka peale maksude maha-arvestamist pidi jääma alles rohkem kui võlgniku ja usaldusisiku väidetud töötasu miinimumsuurus. Majandusaasta tegevusaruandeks palgafondiks nimetatud summa ei lähe kokku ka sama aasta aruande Lisas 10 kajastatud tööjõukulude andmetega, kus 2013 palgakuluks on märgitud 3841 eurot ehk ühe kuu keskmisena 320 eurot. Võlgnik ei ole veenvalt nimetatud andmete lahknevust selgitanud. Kohus peab põhjendamatuks usaldusisiku ja võlgniku ühist arusaamist, et kuna Xxxx kinnisvaraturg on nõrk, siis ei peaks sealse võlgnikule kuuluva korteri võõrandamisega üldse tegelema. Antud juhul tekitab nimetatud korter aastate vältel võlgnikule põhjendamatuid igakuised kulutusi kommunaalmaksete näol. Alates 2008 pole võlgniku kinnitusel korteris elatud. Asjaolu, et selle realiseerimisväärtus on väike, on ebausutav. Kinnisvaraportaali Ekspresskinnisvara kodulehe väljavõtte kohaselt on samal tänaval asuvate korteri hinnad vahemikus 2550-st 7000 euroni. Seega on tegemist varaga, millel siiski on väärtus ja mille
realiseerimisega saanuks aktiivselt tegeleda selleks, et saadud vara arvel hüvitada võlausaldaja nõuet. Võlgnik ise kinnitab 23.10.2014, et tarkvara insenerina pole ta tegelenud viimased 7 aastat. Võlgniku väitel vigastas ta 2 a tagasi sportides selga ja sellest alates on tema elurežiim palju muutunud. Ta on tänulik, et saab seda tööd teha. Vigastus on arvatust tõsisem, kuid töövõimetusprotsenti veel taotlenud ei ole. Oma rakendusmatemaatika alase kõrgharidusega on proovinud kandideerida ühte firmasse. Tunnistab, et on seadnud oma lati üsna kõrgele. Võlausaldaja MTA märgib seepeale, et kui võlgniku terviseprobleemid ka tekkisidki 2 aastat tagasi, siis enne seda, ehk kolm aastat tänasest tagasi oli ju võimalik mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda. Usaldusisiku kinnitusel ei ole ta võlgnikuga vestelnud mõistliku tulutoova(ma) tegevuse otsimise vajalikkusest. Kohtu nõudmisele esitas võlgnik oma pangakontode väljavõtted viimase 5 aasta kohta. Danske Bank väljavõttest nähtuvalt on võlgnik korduvalt teinud ülekandeid isiklikule pangaarvele Rootsis (23.11.2009, 02.03.2010, 14.06.2010, 23.06.2010, 21.10.2010, 25.01.2011, 31.05.2011, 19.07.2011, 08.08.2011, 09.11.2011, 27.12.2011, 14.02.2012, 21.08.2012, 19.02.2013, 17.05.2013, 17.02.2014) ning saanud tulu Counting House (Europe) Ltd-lt: 23.04.2010-200; 24.05.2010-200; 22.05.2012-200; 08.06.2012-400; 18.07.2012-400; 30.10.2012-400; 17.12.2012-400; 20.02.2013-400; 11.03.2013-500; 08.05.2013-500; 29.11.2013-400; 13.02.2014-500; 22.04.2014 500; 23.05.2014 500; 03.07.2014-500; 11.08.2014-500, kokku 6100 eurot, ehk vahendid, mis on käsitletavad tuluna ja millest usaldusisik oleks pidanud olema informeeritud selleks, et sealt teha ülekandeid võlausaldajale. Võlgnik on esitanud oma tervisliku seisundi kohta väljavõtted haigusloost, millest nähtuvalt 17.09.2014 on arsti juures kaebusena fikseeritud 2 aastat tagasi saadud seljatrauma. Nimetatu ei kinnita ega lükka ümber võlgniku selgitust temal tulutoova tegevuse leidmise võimatust. Võlgniku esitatud võõrkeelseid dokumente (eelduslikult välisriigis asuva pangakonto kohta) ei ole võimalik hinnata. Lisatud on tööleping, mille kohaselt võlgnik töötab programmeerija/ tarkvara konsultandina ning korraldusi töö osas annab ta endale ise, olles samal ajal ka sama äriühingu juhatuse esimees. Kuupalgaks on määratud 5000 krooni. Võlgniku selgituste kohaselt pärineb Rootsis olev SEB panga konto ajast, kui ta elas ja töötas Rootsis ehk 1995-2001. Pankrotimenetluse alguses soovitas haldur vajalike olmemaksude tegemiseks avada kolmanda konto, milleks võlgnik valis Dankse Banki. Usaldusisikuga kokkuleppel jäi nö võlausaldajatele maksete tegemiseks Swedbanga konto. Kuna võlgniku sissetulek ei ületanud sissenõudmist võimaldavat künnist, sai kokku lepitud, et palk kantakse Danske Banga kontole. Rootsis asuva SEB panga konto kohta oli haldur talle ütelnud, et tal puudub alus seda arestida ja seal toiminguid teostada. Võlgnik selgitas tol ajal haldurile, et kuna pankroti aluseks olev nõue on pärit Rootsi maksuametilt, siis on Rootsi seaduste alusel vahendite võetust sellelt kontolt korra juba tehtud. Konto ise jäi alles, samuti selle kontoga seotud krediitkaart. Sellele kontole tehtud ülekanded on läinud selle krediitkaardi teenindamiseks ning vähesel määral konto jooksvate haldustasude katteks. Counting House(Europe) Ltd on võlgniku arusaamist mööda Pokerstar pokkeritoale makseoperatsioonide teenust osutav ettevõte. Iga kord, kui võlgnik kannab Pokerstarsi pokkeritoast raha välja enda Danske Bank kontole, ilmub konto väljavõttesse nimetatud kirje. PokerStars on Eestis litsenseeritud pokkerituba, kes maksab Eesti riigile hasartmängumaksu.
Pokkerituba ise kogub mängijatelt nn reiki, millest siis maks moodustub. Seetõttu mängijad enam pokkeritoast saadud tulu arvestama ja deklareerima ei pea. Võlgnik on olnud arusaamisel, et pokkeritoast saadud juhusliku iseloomuga tulu ei käi PankrS § 173 alla, kui töö või teenistussuhe või muu sarnane suhe. Võlgnik peab ennast hobi korras pokkerimängijaks, kelle jaoks on oluline mängu võistluslik ja meelelahutuslik aspekt. Usaldusisik leiab oma 07.11.2014 seisukohas: puuduvad andmed, et Wood Grouse Consulting OÜ maksaks võlgnikule varjatud tasu; Counting House (Europe) Ltd on olemas internetis koduleht, kuid usaldusisikule ei ole teada, kas maksed seonduvad Pokerstarsiga. Usaldusisik ei tea, kas sealt tehtud kanded on käsitletavad isiku tuluna või mitte. Pangakontodel ei ole mingeid erakordseid krediitkandeid (va Counting House (Europe) Ltd, mis viitaks mingile varjatud sissetulekule. Usaldusisikul puuduvad meditsiinilised teadmised, et hinnata võlgniku töövõimet ja võimalust erinevate tööde tegemiseks. Õiguslik põhjendus PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PankrS § 175 lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma
majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohtu hinnangul on võlgnik 5-aastase perioodi jooksul saanud tulu, mille olemasolust ta usaldusisikut teavitanud ei ole. Ehkki usaldusisik kinnitab, et ta ei tea, kas nn pokkeritoast saadud vahendid on tulu PankrS § 173 tähenduses, on kohtu hinnangul igal juhul tegemist võlgniku kontole +märgiga laekunud vahenditega ja seda märkimisväärselt sageli. Vähemalt 4-5 korda aastas ja summades, mis ületavad kehtivat miinimumtöötasu. Seega, isegi kui möönda, et võlgnik tema enda poolt juhitavas äriühingus saab vaid miinimumpalka, siis on ta selle kõrvalt teeninud muud tulu, millest usaldusikule mitte teatades on rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi. Kohus leiab, et PankrS 173 lg1 tähenduses ei pea tulutoov tegevus olema vaid nn töise iseloomuga. Arvestades, et võlgniku poolt tänaseks esitatud pangakontode väljavõtte kohaselt on võlgnik sellise tuluna 5 aastase perioodi jooksul saanud kokku vähemalt 6100 eurot, oleks sellest 75% ehk 4575 eurot jääma võlausaldajatele väljamakseteks. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usalduisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku § -s 130 lg 1 märgitud sissetulek on õiguskirjanduse (A.Alekand- Täitemenetlusõigus. Kirjastus Juura, 2010) järgi oma iseloomu kohaselt saadud mingi isikliku soorituse eest. Kohus leiab, et sel viisil analüüsituna on ka pokkeritoas saadav tulu võrdsustatav sissetulekuga täitemenetluse tähenduses, kuna pokkeritoast tulu saamise eelduseks on sinna panustamine ehk isikliku soorituse tegemine. Kuna võlgnikule ei ole pokkeritoast laekumine toimunud mitte ühekordse juhusliku maksena, vaid suhteliselt regulaarselt mitmeid kordi aastas, siis on tegemist kohtu hinnangul sissetulekuga, millele saab pöörata ka sissenõuet, kuna see ületab ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Kohus märgib, et kooskõlastusringil on täitemenetluse seadustiku muutmise raames plaanitav täiendus TMS §-le 130 lõike 1-1 näol, millega püütakse täpsustada sissetuleku mõistet, kuid eelnõu seletuskirja kohaselt „ ka peale täpsustamist jääb sissetuleku mõiste siiski lahtiseks, et mitte piirata arenevas ühiskonnas erinevate teenimisvõimalustega kaasnevate laekumiste arvestamist isiku sissetulekute hulka.“. Kohus möönab, et see ei ole hetkel kehtiva õigusnormi sõnastus, kuid kohus leiab, et ka kehtiv regulatsioon võimaldab õigusnormi eesmärgi tõlgendamise kaudu jõuda järeldusele, et ka pokkeritoast saadav sissetulek on tulu, millest usalduisik peab saama teada ja millest ta peab tegema seaduses ettenähtud ulatuses väljamaksed võlausaldajatele. Kohus andis võlgnikule võimaluse pokkerituluna teenitud vahenditest 75% ülekandmiseks usaldusisiku haldamisel olevale kontole, selleks, et nimetatud summat üle kanda võlausaldajaks olevale MTAle. Kohus selgitas 19.11.2014 istungil, et nimetatud summa ülekandmisel usaldusisiku haldamisel olevale kontole, peab kohus võimalikuks võlgniku kohustustest vabastada. Võlgniku eest on usaldusisiku kinnitusel ja lisatud konto väljavõtte kohaselt kohtu määratud summana 4575 eurot (-0,16 senti ülekandetasu) ehk 75% kohtu tuvastatud pokkeritoast tuluna 5 aasta kestel saadud 6100 eurost, üle kantud 25.11.2014.
Usaldusisik on nimetatud summa võlausaldajale üle kandnud. Usaldusisiku poolt 26.11.2014 esitatud kinnitusel on tasumata jäänud kohustuste suuruseks 230 178.92 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist ebaõigete andmetega. Kui usaldusisiku poolt septembris 2014 esitatud andmete kohaselt on tasumata kohustuste suurus 233 920.80 eurot, siis sellest võlgniku poolt 25.11.2014 tasutud 4574.86 euot mahaarvestades peaks kohustuste tasumata osa suuruseks olema mitte usaldusisiku nimetatud 230 178.92 eurot, vaid 229 345.96 eurot, ehk tasumata kohustust on näidatud 832.96 euro võrra suuremana. Usaldusisik on kohtule sellel peale teatanud 02.12.2014 et tasumata jäänud summaks on 229 243.02 eurot ja et see summa on võlausaldajaga kooskõlastatud. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud 23.10.2014 ja 19.11.2014 istungitel. Kummalgi korral ei ole võlgnikult eelnevalt vannet võetud. Kohus pidas antud asjaoludel menetluslikult ökonoomseks mitte kohustada Tallinnas elavat võlgnikku üksnens selleks uuesti kohtusse ilmuma, et juba antud ütluste tõesust kinnitada vandeteksti allkirjastamisega. Kuivõrd poole vande all üle kuulamisele kohaldatakse tunnistaja ülekuulamise kohta sätestatut ja kuivõrd tunnistaja ütluste saamine on TsMS § 253 kohaselt võimalik ka tema kirjalike ütlustena, siis peab kohus võimalikuks, et käesoleval juhul võlgnik kinnitab oma allkirjaga vandetekstil neid ütlusi oma kohustuste täitmise kohta, mida ta on andnud 19.11.2014 istungil ärakuulamisel. Selleks on võlgnikule koos 19.11.2014 protokolliga edastatud nii poole vande tekst selle digitaalselt allkirjastamiseks. Võlgnik on vandeteksti digitaalselt allkirjastatuna kohtule tagastanud 01.12.2014. Kohus leiab, et olukorras, kus miinimumpalka teeniva ettevõtte juht ei ole suutnud omanikeringile, (kelleks on võlgniku enda elukaaslane) selgeks teha, et järjepidevalt igal aaastal ca alates 2 miljonist kroonist kuni 344 tuhande euroni dividende teeniva ettevõtte puhul oleks paslik tõsta ka ainsa töötaja palk kõrgemale miinimumsuurusest, ei saa väga suurt isiklikku võlakoormust omava võlgniku käitumist pidada mõistliku tulutoova tegevuse otsimiseks, kui ta aastate vältel on rahul miinimumpalga saamisega. Kui isik, kellel on väga suur võlakoormus ja kes väidetavalt selle võlakoormuse juures lepib miinimumpalgaga, maksab samal ajal tühjalt seisva kinnisvara eest regulaarselt kommunaalmakse ja ei astu ühtegi tõsiseltvõetavat sammu (v.a. üks kord töö otsimine) selleks, et (ka oma tervislikku seisundi võimalusi arvestades) leida oluliselt tasuvam töö, siis ei saa väita, et võlgnik oleks oleks andnud endast parima võlausaldaja nõuete rahuldamiseks ja ei saa väita, et võlgnik oleks täitnud 5 a jooksul kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohus juhib tähelepanu võlausaldaja õigustatud seisukohale, et kui võlgnik ka sattus tervise tõttu 2 aastat tagasi täbaramasse seisu, siis enne seda ei olnud tal mingit takistust oma haridusele ning oskustele väärilise töökoha leidmiseks. On üldteada olev asjaolu, et IT-valdkonna töökohad on vabariigis keskmiselt kõrgemalt tasutatud. Eesti Statistikaamet kodulehel, analüüsis erasektori keskmisest palgast, on märgitud, et info ja side alaste ametikohtade keskmine palk 2014 II kvartalis on aalüüsitud kutsealadest kõrgeimana 1279 eurot. Samas on ka kõike eelpool kajastatud arvestades ilmselgelt komplitseeritud väita ja kohtu poolt tuvastatuks lugeda, et võlgnik on selliselt käitunud süüliselt PankrS § 175 lg 2 p 2 tähenduses, ehk et esineks alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.
PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale millega kohus on võlgniku kohustutest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.