2-12-33032
Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Johannes Külaots
Määruse tegemise aeg ja koht
02.detsember 2014, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-33032 S V hagi Rober Grupp OÜ-u vastu nõude loovutamise lepingu tühiseks tunnistamise nõudes Hageja: S V XXX Kostja: Rober Grupp OÜ (IK 12166987) Kostja lepinguline esindaja: Julia Tuštšenko XXX
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(3)
2-12-33032 Viru Maakohtu menetluses on S V hagi Rober Grupp OÜ vastu nõude loovutamise lepingu tühiseks tunnistamise nõudes. Kohus 13.novembri 2014 määrustega vabastas hageja riigilõivu 450 eurot tasumsiest hagiavalduse esitamisel ja võttis hagi menetlusse. Kostja esitas 04.detsembril 2013 omapoolse kirjaliku vastuse hagile. Asja arutamiseks määras kohus kohtuistungi 05.augustil 2014 kell 15.00. Hageja esitas 16.juulil 2014 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Seoses esitatud taotlusega määratud kohtuistung ei toimunud. Hageja suri 25.oktoobril 2014.
Kohus tutvunud hageja avalduse ja selle lisadega ning asja materjalidega, leidis, et menetlus tuleb lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 5 alusel. TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, et asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg 1 kohaselt võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Pärimisseaduse § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Üldõigusjärgluse puhul astub õigusjärglane oma õiguseelneja asemel üheaegselt kõikidesse õigussuhetesse, milles viimane enne üleminekut osales. Erandiks on aga need õigused ja kohustused, mis on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Hageja esitas kohtule nõude loovutamise lepingu tühiseks tunnistamiseks olemata lepingu pooleks. Samuti ei suutnud S V XXX kohtule usutavalt põhistada, milline on tema õiguslik huvi nõude loovutamise lepingu tühiseks tunnistamiseks lepinguvälise kolmanda isikuna. VÕS §164 lg.1 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama sätte lg.2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kuna nõude loovutamiseks S V XXX nõusolek ei olnud vajalik ning S V XXX ei olnud vahet, millisele võlaualdajale loovutatud võlga tasuda, siis kohus leidis, et esitatud nõude puhul on tegemist erandiga, mille puhul õigusjärglane ei saa astuda õiguseelneja, ehk antud juhul hageja, asemele õigussuhtesse - õigussuhte puudumise tõttu. Hageja nõusolekut ei nõuta, kui üks võlausaldaja loovutab oma nõude hageja vastu kolmandale 2(3)
2-12-33032 isikule, mille tõttu ei olnud hagejal võimalust nõude loovutamise lepingut kohtus edukalt vaidlustada. Menetluse jätkumisega oleksid ainult suurenenud hageja kanda jääda võivad menetluskulud. Menetlusabi andmine on vahetult seotud S V XXX isikuga ning menetluse jätkumisel tuleks uuel hagejal tasuda ka riigilõivud. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva menetluse. Seoses hageja surmaga puudub kohtul alus S V XXX taotluse riigi õigusabi saamiseks lahendamiseks ja kohus jätab nimetatud taotluse läbi vaatamata.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Viru Maakohtu 13.novembri 2014 määrusega hageja oli vabastatud täielikult riigilõivu summas 450 eurot tasumisest. Seoses hageja surmaga jätab kohus kostja menetluskulud kostja kanda ning vabastab hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ja hageja menetlusabi kulud summas 450 eurot tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.