Maija Joutsi, Jekaterina Joutsi ja Anna Joutsi hagi Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova, AB Kreditex AS ja Jelena Vangonen vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kinnisasja väljaandmiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. septembri 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maija Joutsi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja I): Maija Joutsi (isikukood
XXXXXXXXXXX)
esindajad
Hageja II: Jekaterina Joutsi (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja III: Anna Joutsi (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustajad (kostjad): Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova; AB Kreditex AS (registrikood 11626798); Jelena Vangonen (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 15. septembri 2014 määrus osaliselt resolutsiooni punkti 1 osas, millega jäeti Maija Joutsi hagi enamapakkumise kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmata ning saata Maija Joutsi hagi
Muus osas jätta Viru Maakohtu 15. septembri 2014 määrus muutmata.
3.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.Maija Joutsi (hageja I) esitas 13. septembril 2013 hagi Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova (kostja I) ja AB Kreditex AS (kostja II) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt olid hageja nõuded järgmised: 1) tühistada hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr 711; 2) tühistada vara kordusenampakkumise akt 14.08.2013; 3) lõpetada täitemenetlus asjas nr T-042/2012/2350; 4) vabastada kinnistu aadressil X-XX, XXX aresti alt; 5) esitada registripidajale avaldus keelumärke kustutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja I ja kostja II sõlmitud leping tühine, sest kostjal II puudub makseasutuse tegevusluba. Kohtutäitur arestis kinnistu, määras iseseisvalt arestitud vara hinna ning müüs kogu kinnistu, kuigi 1⁄2 kinnistust kuulub M.File.
2.Viru Maakohus jättis 16. oktoobri 2013 määrusega hagi käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o haginõude täpsustamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.
3.Hageja I esitas 21. oktoobril 2013 menetlusabi taotluse.
4.Hageja I, Jekaterina Joutsi (hageja II) ja Anna Joutsi (hageja III) esitasid 23. oktoobril 2013 hagi Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova, AB Kreditex AS-i ja Jelena Vangonen (kostja III) vastu. Hagiavalduse kohaselt olid hagejate nõuded järgmised: 1) tunnistada hüpoteegi seadmise leping nr 711 kehtetuks; 2) tunnistada 14.08.2013 enampakkumise kehtetuks; 3) mõista kostjatelt hüvitis varalise ja mittevaralise kahju tekitamise eest; 4) kohustada kostjat III kinnistu välja andma; 5) hagi tagada ning võimaldada eluruumi kasutamist kuni kohtumenetluse lõpuni.
5.Viru Maakohus rahuldas 07. novembri 2013 määrusega Maija Joutsi menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu summas 300 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel.
6.Viru Maakohus jättis 11. veebruari 2014 määrusega Maija Joutsi, Jekaterina Joutsi ning Anna Joutsi hagi käiguta ning määras hagejatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagihinna nimetamiseks ja sellele vastavalt riigilõivu tasumiseks.
7.Hageja I esitas 25. märtsil 2014 hagiavalduse täpsustuse, milles taotles enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Hageja I taotles, et kohus selgitaks välja, kas on olemas notariaalselt tõestatud müügileping kinnistu müügi kohta Jelena Vangonenile ning kui selgub, et leping puudub, kohustada kostjat kinnistu hagejale I välja andma ja kohustada Viru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrit kanda omanikuna hageja I. Samuti esitas hageja I taotluse haginõuete eraldamiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
8.Viru Maakohus jättis 15. septembri 2014 määrusega Maija Joutsi hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning Maija Joutsi, Jekaterina Joutsi ja Anna Joutsi hagi kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata. Maakohus jättis Maija Joutsi taotluse nõuete eraldamiseks rahuldama. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb Maija Joutsi hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Maija Joutsi, Jekaterina Joutsi ning Anna Joutsi hagi kahju hüvitamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 alusel. Maakohus leidis, et hagejad on esitanud nõuded, millest enamuse saaks esitada vaid hageja Maija Joutsi, kes on 03.03.2011 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu pooleks ning on võlgnikuks täitemenetluses, mille käigus müüdi hüpoteegiga koormatud kinnisasja osa. Samuti saaks vaid Maija Joutsi nõuda kinnisasja väljaandmist, kui kohus tuvastaks enampakkumise kehtetuse. Asjaolu, et AB Kreditex AS-il puudus makseasutuse tegevusluba, ei tähenda seda, et hüpoteegi seadmise leping on kehtetu. Kohaseks vahendiks oleks olnud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine kuni täitemenetluse lõpuni, sest kohtutäitur ei ole täitemenetluses pädev hindama täitedokumendi kehtivust. Kinnisasja arestimise aktis on selgitatud, kuidas vaidlustada kohtutäituri määratud hinda (TMS § 217). Maija Joutsi on esitanud kaebuse kohtutäiturile alles 30.09.2013. Ekslik on hageja I seisukoht, et arestitud on kaasomaniku vara. Seoses hageja 25. märtsi 2014 avaldusega märkis maakohus, et kinnisasja müügi korral täitemenetluses ei ole tegemist tehingulise võõrandamisega, mistõttu AÕS § 119 ei kohaldata. Omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib TMS § 156 järgi enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega. Maakohus leidis, et hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks seetõttu, et arestimine oli tühine ja hüpoteegi seadmise leping oli kehtetu, oli õiguslikult perspektiivitu, kuna kohus analüüsis nõude väljavaateid ning leidis, et hageja esitatud asjaolude pinnalt oleks hagi rahuldamine välistatud. Ka mitmed hagi täpsustamise avaldused ja kohtu selgitused ei ole aidanud hageja nõudeid selgemaks muuta. Haginõudeid ei ole võimalik eraldada, sest kohus on keeldunud nõuete menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 ja § 3401 lg 2 alusel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9.Maija Joutsi esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 15. septembri 2014 määruse tühistamist osas, millega maakohus jättis Maija Joutsi hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmata ning Maija Joutsi taotluse nõuete eraldamiseks rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti jätnud Maija Joutsi hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmata. Maija Joutsi esitas hagi 13. septembril 2013 ehk õigeaegselt. Kinnistu on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta (TMS § 223 lg 1). Enampakkumine on toimunud tühise lepingu ja tühise arestimise alusel; 2) on maakohus ebaõigesti jätnud Maija Joutsi taotluse nõuete eraldamiseks rahuldamata. Määruskaebuse esitaja arvates võttis maakohus hagi menetlusse, kui vabastas hageja riigilõivu tasumisest. Vastavasisulise taotluse esitas hageja tsiviilasja kiiremaks lahendamiseks. Maakohus taotlusele ei reageerinud ning jättis selle rahuldamata kuue kuu möödumisel avalduse esitamisest, rikkudes sellega TsMS §-i 2.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 15. septembri 2014 määruse osaliselt resolutsiooni punkti 1 osas, millega jäeti Maija Joutsi hagi enamapakkumise kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmata, ning saadab Maija Joutsi hagi enamapakkumise kehtetuks tunnistamiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 15. septembri 2014 määrus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS § 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja vaidlustanud maakohtu määrust osalist, s.o osas, milles maakohus jättis Maija Joutsi hagi enampakkumise menetlusse võtmata ning Maija Joutsi taotluse haginõuete eraldamiseks rahuldamata (resolutsiooni p-d 1 ja 3). Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles maakohus jättis Maija Joutsi, Jekaterina Joutsi ja Anna Joutsi hagi kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas.
12.Maakohus on vaidlustatud määruse resolutsiooni punktiga 1 jätnud Maija Joutsi hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohus on oma praktikas korduvalt leidnud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu
11.detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13 p 14). Riigikohus on märkinud ka seda, et TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega (vt Riigikohtu 5. juuni 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p-d 10 ja 11). Eeltoodud Riigikohtu seisukohti arvestades ei ole kohtul hagi menetlusse võtmise otsustamisel õigust hinnata tõendeid.
13.Praegusel juhul on maakohus hagi menetlusse võtmisel hinnanud tõendeid selle kohta, kas hageja võib nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist TMS § 223 lg 1 alusel (mh alusel, et enampakkumine toimus tühise arestimise alusel ning rikuti enampakkumise teisi olulisi tingimusi). Määruskaebuse esitaja on tuginenud oma hagis enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks faktilisele asjaolule, et arestimine on tühine (TMS § 55) ning samuti sellele, et on rikutud teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Eeldades esitatud faktiliste asjaolude õigsust, oleks võimalik hageja nõue rahuldada TMS § 223 lg 1 alusel ja asjas ei kuulu kohaldamisele TsMS § 371 lg 2 p 1. Kuna maakohus ei ole hinnanud TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel ainult hagi eseme õiguslikku põhjendatust, vaid ka asjas esitatud tõendeid, siis tuleb maakohtu määrus vaidlustatud osas tühistada.
14.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuses esitatud hagiavalduse aluseks oleva täiendava asjaolu, et vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigus seda osta. Vastava täienduse peab hageja esitama maakohtule.
15.Määruskaebuse esitaja ei ole vaidlustanud Maija Joutsi, Jekaterina Joutsi ning Anna Joutsi hagi
menetlusse võtmisest keeldumist (resolutsiooni punkt 2). Ringkonnakohus saadab Maija Joutsi hagi enamapakkumise kehtetuks tunnistamiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
Lähtudes eeltoodust on arusaamatu määruskaebuse esitaja nõue tühistada maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni punkt 3, millega jäeti Maija Joutsi taotlus nõuete eraldamiseks rahuldamata (asjas ongi nõude esitanud ainult Maija Joutsi).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.