M.J. hagi Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova, AB Kreditex AS ja J.V.i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kinnisasja väljaandmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
875 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. veebruari 2015.a vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.J. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): M.J. (isikukood XXXX); Vastustaja I (kostja I): Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova; Vastustaja II (kostja II): AB Kreditex AS (registrikood 11626798), esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko; Vastustaja III (kostja III): J.V. (isikukood XXXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 11. veebruari 2015.a otsus muutmata.
2.Jätta M.J. apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Keelduda asja materjalide juurde võtmisest ja lugeda M.J.’le tagastatuks apellatsioonkaebuse lisadena
1.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus M.J. kanda.
2.Vabastada M.J. apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest ja jätta riigilõiv summas 175 eurot riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.M.J. esitas Viru Maakohtule 28. septembril 2013.a hagi Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova ja AB Kreditex AS vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kinnisasja väljaandmiseks. Hageja taotles hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 711 ja vara kordusenampakkumise 14. augusti 2013.a akti tühistamist. Samuti taotles hageja täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 042/2012/2350 ja kinnistu asukohaga XXXX XXXX linnas arestist vabastamist. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 03. märtsil 2011.a AB Kreditex AS-iga laenulepingu nr 10303-2 laenusummas 14 962,60 eurot ja hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt hageja seadis hüpoteegi AB Kreditex AS kasuks summas 40 000 eurot, tagamaks poolte vahel sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest tulenevaid kohustusi, võlgnik kohustus alluma kohesele sundtäitmisele. Hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud 12. märtsil 2011.a, registriosaga XXXX, asukoht XXXX. Hageja on kinnisasja kaasomanik (10/20 osa kaasomandist), teine kaasomanik (10/20 kaasomandist) on XX.
30.juulil 2012.a on kohtutäitur Natalja Malahhova avalduse alusel kinnistusraamatusse kantud keelumärge kohtutäituri kasuks ja 21. detsembril 2012.a on kohtutäitur kinnistu arestinud.
14.augustil 2013.a müüdi kinnistu enampakkumisel. Hageja leidis, et tehing AB Kreditex AS-iga on tühine, sest viimasel puudub makseasutuse tegevusluba. Kohtutäitur arestis kinnistu ja määras iseseisvalt arestitud vara hinna ning müüs kogu kinnistu, ehkki pool kinnistut kuulub XXile.
Hageja on seisukohal, et hagiavaldus on kohtule esitatud õigeaegselt, 13. septembril 2013.a, kuid tehnilise põhjuse tõttu tema e-kirjas manused (hagiavaldus koos lisadega) puudusid.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud, palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova, AB Kreditex AS ja J.V. esitasid aegumise vastuväite ja taotluse vaheotsuse tegemiseks. TMS § 223 lg 1 sätestatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise 30 päevane tähtaeg on hageja poolt mööda lastud. Vara kordusenampakkumise akt toimetati hagejale allkirja vastu kätte 15. augustil 2013.a. Hageja pidi esitama hagi hiljemalt 15. septembril 2013.a, kuid hagi esitati 28. septembril 2013.a, so pärast aegumistähtaja möödumist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 11. veebruari 2015.a otsusega M.J. hagi Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova, AB Kreditex AS ja J.V.i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kinnisasja väljaandmiseks rahuldamata seoses nõude aegumisega. Menetluskulud jäeti M.J. kanda. Maakohtule esitatud asja materjalidest nähtus, et vara kordusenampakkumine toimus
14.augustil 2013.a, mille kohta koostati vara kordusenampakkumise akt, mis on M.J.le isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 15. augustil 2013.a. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-42-07 asunud seisukohale, et alates 01. jaanuarist 2006.a kehtiva TMS § 223 lg 1 sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja, mis on 30 päeva alates enampakkumise akti kättetoimetamisest. Kohtuasjas nr 3-2-1-8-07 on Riigikohus selgitanud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagejale toimetati enampakkumise akt kätte 15. augustil 2013.a. Seega algas aegumise tähtaja kulgemine 16. augustist 2013.a. Hagi esitamiseks ettenähtud tähtaeg lõppes 14. septembril 2013.a kell 00.00, mis oli laupäev. TsÜS § 136 lg 8 kohaselt tuleb lugeda tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgnenud esimesel tööpäeval ehk 16. septembril 2013.a kell 00.00. Hagi esitati maakohtule 28. septembril 2013.a kell 00.32 (I kd tl 2), seega on hagi esitatud peale aegumistähtaega. Maakohus ei nõustu hagejaga, et hagi esitati maakohtule 13. septembril 2013.a (kell 09.34). Hagi esitamiseks ei saa lugeda hagi esitamisele viitavat e-kirja. TsMS § 362 lg 1 sätestab, et hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-07 leidnud, et apellatsioonkaebuseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes ei saa lugeda apellatsioonkaebuse esitamisele viitavat e-kirja. Maakohus asus seisukohale, et esitatud nõue on aegunud, ja jättis M.J. hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.M.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 11. veebruari 2015.a vaheotsuse tühistamist osas, millega jäeti hagi Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova, AB Kreditex AS ja J.V.i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kinnisasja väljaandmiseks rahuldamata seoses nõude aegumisega ja tühistamist osas, millega jäeti läbi vaatamata M.J., JJ ja AA nõue kahju hüvitamiseks TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, sest nõue on
05.jaanuaril 2015.a ebaõigesti menetlusse võetud. Apellant palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) põhineb maakohtu otsus õigusnormi rikkumisel; 2) esitas apellant tähtaegselt Viru Maakohtule hagi Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova ja AB Kreditex AS vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes. Kirja ja selle manuste kättesaamist kinnitab Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetlusposti automaatvastus. Esitatud hagi on allkirjastatud digitaalselt 13. septembril 2013.a; 3) esitas apellant 28. septembril 2013.a kaebuse Viru Maakohtule Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova 16. septembri 2013.a otsuse peale täiteasjas nr 042/2012/2350. Seega on M.J. esitanud kaks avaldust, s.o tsiviilasjad nr 2-13-45426 ja 2-13-45487, milles nõuded kattuvad. Etoimikus vastavate andmete puudumine tähendab seda, et Viru Maakohus ei registreerinud andmed õigeaegselt või hiljem andmed kustutati digitaalsest registrist; 4) tuleb kohtuotsus tühistada osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata M.J., JJ ja AA nõude kahju hüvitamiseks TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel; 5) võeti Viru Maakohtu 05. jaanuari 2015.a määrusega hagi menetlusse. Hagejat kohustati esitama seisukoht kostjate taotlustele. Hageja sai e-kirja Viru Maakohtust 05. veebruaril 2015.a, seega saabus vastamistähtaeg 19. veebruaril 2015.a. Hageja edastas tõendid 05. veebruari 2015.a e-kirjas, et esitas hagiavalduse kohtule õigeaegselt 13. septembril 2013.a. Maakohus tegi
11.veebruaril 2015.a vaheotsuse menetlusõiguse olulise rikkumisega, s.o enne hageja vastamistähtaja, 19. veebruari 2015.a, saabumist.
5.Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova, AB Kreditex AS ja J.V. vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, leides, et Viru Maakohtu 11. veebruari 2015.a vaheotsus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda.
5.1.Kohtutäitur Natalja Malahhova vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant tõendanud, et esitas hagi kohtule 13. septembril 2013.a. Hagi esitamiseks ei saa lugeda hagi esitamisele viitavat e-kirja. TsMS § 362 lg 1 sätestab, et hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg; 2) on apellant on esitanud ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega erinevaid tõendeid, mille hulgas on ka uusi tõendid. Apellant ei ole põhjendanud, miks uusi tõendeid ei esitatud juba maakohtule. Apellant ei ole väitnud ega tõendanud maakohtu poolt selgitamiskohustuse rikkumist, mis oleks toonud kaasa vajaduse koguda asjas täiendavaid tõendeid. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta.
5.2.AB Kreditex AS-i vastuväidete kohaselt: 1) on apellandi väited, et kohtuotsus on tehtud menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, paljasõnalised ning alusetud. Apellant ei ole tõendanud ega põhjendanud menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt; 2) on asjakohatu apellandi etteheide, et maakohus ei lahendanud asja mõistliku aja jooksul; 3) on maakohus, tuginedes kohtutoimikus olevate dokumentidele, õigesti leidnud, et hagi esitati kohtule 28. septembril 2013.a kell 00.32, seega on hagi esitatud peale aegumistähtaega, ning vastupidist ei ole apellant tõendanud; 4) ei ole apellant põhjendanud oma taotlust tühistada vaheotsus osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata M.J., JJ ja AA nõude kahju hüvitamiseks.
5.3.J.V.i vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellatsioonkaebuses põhjendatud nõuet tühistada kohtuotsus osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata M.J., JJ ja AA nõude kahju hüvitamiseks TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Vastustaja on seisukohal, et antud nõue oli maakohtu poolt ebaõigesti menetlusse võetud. Viru Maakohtu 15. septembri 2014.a kohtumäärusega jäeti M.J., JJ ja AA hagi kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata, apellant nimetatud määrust selles osas ei vaidlustanud. Pärast kohtumääruse tegemist ei ole M.J., JJ ja AA esitanud hagi kostjate vastu kahju hüvitamise nõudes. Ilma vastava taotluseta ei saa kohus omal algatusel võtta asja hagimenetlusse; 2) menetletakse käesolevas tsiviilasjas (s.o tsiviilasi nr 2-13-45487) hagiavaldust, mis esitati kohtule 28. septembril 2013.a kell 00.32; 3) ei ole apellant tõendanud, et hagi esitati kohtule 13. septembril 2013.a. Riigikohus on lahendis 3-2-1-69-07 leidnud, et apellatsioonkaebuseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes ei saa lugeda apellatsioonkaebuse esitamisele viitavat e-kirja; 4) esitas apellant ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega erinevaid tõendeid, sh uued tõendid. Apellant ei ole põhjendanud uute tõendite esitamist ega varem esitatud tõendite korduvat esitamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et M.J. apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 11. veebruari 2015.a otsusele tuleb jätta rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuna Viru Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja hinnanud asjas olevaid tõendeid. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta.
7.Ringkonnakohus analüüsib apellandi etteheiteid, mille kohaselt 1) on hagiavaldus esitatud maakohtusse õigeaegselt, 2) on maakohus jätnud põhjendamatult läbi vaatamata M.J., JJ ja AA nõue kahju hüvitamiseks TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, ning 3) on maakohus teinud vaheotsuse enne apellandile antud vastamistähtaja saabumist.
7.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi ei ole esitatud maakohtule 13. septembril 2013.a, vaid 28. septembril 2013.a. Asja materjalidest nähtub, et apellant on 28. septembril 2013.a esitanud maakohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Esitatud hagiavaldusest ei nähtu viiteid, et tegemist oleks 13. septembril 2013.a esitatud hagiga, samuti ei ole hagiavalduses taotletud menetlustähtaja ennistamist hagi esitamiseks. 13. septembri 2013.a e-kirja kohaselt on M.J. edastanud hagi lisadega Viru Maakohtu Narva kohtumajja. Ekirjas puuduvad märked võimalike manuste kohta. Riigikohus on 14. juuni 2007.a määruse tsiviilasja nr 3-2-1-69-07 punktis 7 asunud seisukohale, et apellatsioonkaebuseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes ei saa lugeda apellatsioonkaebuse esitamisele viitavat e-kirja, millele manusena kaebust lisatud ei ole. Ka juhul, kui e-kirjast võib järeldada apellatsioonkaebuse esitamise tahet, ei saa pelgalt tahteavaldust võrdsustada kaebuse esitamisega (vt nt Riigikohtu 24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 punkt 14). Apellant on maakohtule esitanud 13. septembri 2013.a e-kirja, milles on viide hagiavalduse esitamisele, kuid e-kirjas puuduvad viited manustele. Seega järeldas maakohus õigesti, et apellant ei esitanud hagiavaldust 13. septembril 2013.a, vaid alles 28. septembril 2013.a.
Enampakkumise akt toimetati apellandile kätte 15. augustil 2013.a. Enampakkumise akti vaidlustamiseks oli apellandil aega 30 päeva. Hagi esitamiseks ettenähtud tähtaeg möödus
16.septembril 2014.a. Hagiavaldus on esitatud 28. septembril 2013.a, s.o peale enampakkumise akti vaidlustamise tähtaega. Riigikohus on 18. märtsi 2015. a otsuse tsiviilasja nr 3-2-1-180-14 punktis 12 selgitanud, et TsÜS § 143 järgi ei või kohus kohaldada aegumist omal algatusel (nt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-12, p 15), kuid aegumistähtaja kulgemise alguse teeb kohus esitatud asjaolude alusel kindlaks, tuginedes sellekohastele aegumist reguleerivatele sätetele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Vastustajad on taotlenud aegumise kohaldamist. Seega on õige maakohtu järeldus, et hagiavaldus on esitatud peale vaidlustamise tähtaja möödumist. Ringkonnakohus märgib, et apellandi poolt viidatud tsiviilasjas nr 2-13-45426 on Viru Maakohus 30. oktoobri 2013.a määrusega jätnud apellandi hagi kohtutäitur Natalja Malahhova
16.septembri 2013.a otsuse vaidlustamiseks menetlusse võtmata. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud vaidlustamata 28. detsembril 2013.a. Ka tsiviilasjas nr 2-13-45426 on apellant esitanud hagiavalduse 28. septembril 2013.a, mitte 13. septembril 2013.a. Seega on maakohus kohtuinfosüsteemi kohaselt registreerinud apellandi hagiavaldused ja neid nõuetekohaselt menetlenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et apellandi nõue on aegunud ja sellega seoses tuleb jätta hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
7.2.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus on jätnud põhjendamatult läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel M.J., JJ ja AA nõude kahju hüvitamiseks. 23. oktoobril 2013. a esitasid M.J., JJ ja AA hagi materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise nõudes.
15.septembri 2014.a kohtumäärusega jäeti esitatud hagi ning M.J., JJ ja AA hagi materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmata. M.J. esitas määruskaebuse 15. septembri 2014.a kohtumäärusele, milles vaidlustas nimetatud kohtumääruse resolutsiooni punktid 1 ja 3. Resolutsiooni punkti 2, millega maakohus jättis menetlusse võtmata M.J., JJ ja AA hagi materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise nõudes, ei vaidlustatud. Seega jõustus 15. septembri 2014.a määruse resolutsiooni punkt 2 vaidlustamata peale kaebetähtaja möödumist, s.o 06. oktoobril 2014.a. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 05. jaanuari 2015.a määrusega on Viru Maakohus ebaõigesti võtnud menetlusse M.J., JJ ja AA hagi materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise nõudes, ning sellest tulenevalt tuli nimetatud haginõue jätta läbi vaatamata.
7.3.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus on teinud vaheotsuse enne apellandile antud vastamistähtaja saabumist. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus edastanud apellandile 03. veebruaril 2015.a J.V.i vastuse ja kohtutäitur Natalja Malahhova taotluse ning andnud apellandile tähtaja 14 päeva alates kirja kättesaamisest seisukoha esitamiseks (II kd lk 121). Apellant on kinnitanud kirja kättesaamist 05. veebruaril 2015.a (II kd lk 122) ning esitanud oma seisukoha samal päeval (II kd lk 123). Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu poolt antud 14 päevane vastamise aeg ei tähenda, et maakohus ei või peale apellandi poolt seisukoha edastamist lahendit teha. Apellant esitas seisukoha ettenähtud tähtaja jooksul. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole rikkunud apellandi õigusi, tehes peale apellandi poolt seisukoha esitamist, kuid enne vastamistähtaja antud 14 päeva möödumist, vaheotsuse.
8.Apellatsioonkaebusele on apellant lisanud erinevaid dokumente, kuid ei ole esitanud sõnaselget taotlust uute tõendite apellatsioonimenetluses vastuvõtmiseks ega põhistanud uute tõendite esitamise vajadust või lubatavust. Ringkonnakohus märgib, et põhiosa pärast apellatsioonkaebuse esitamist ringkonnakohtule edastatud dokumentidest on apellandi poolt
esitatud maakohtule juba koos hagiavaldusega. Seega puudub igasugune põhjendus nende korduvaks asja materjalide juurde võtmiseks. Samuti on apellant apellatsioonkaebusele lisanud tsiviilasja nr 2-13-45497 puudutavaid menetlusdokumente ning täitetoimingust teatamise teate täiteasjas nr 042/2012/1369 (EMT AS nõue M.J. vastu). Nimetatud dokumendid on käesoleval juhul asjasse puutumatud. Vastustajad on taotlenud esitatud tõendite tähelepanuta jätmist, sest apellant ei põhistanud uute tõendite esitamise alust. Ringkonnakohus nõustub vastustajatega, et apellant ei ole põhistanud kooskõlas TsMS § 652 lg 4 uute tõendite esitamise vajadust, ning jätab esitatud dokumendid tähelepanuta. Kuna apellatsioonkaebuse lisad on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis loeb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lisad käesoleva kohtuotsusega apellandile tagastatuks.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Maakohus ei ole vaheotsuses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
10.Tartu Ringkonnakohtu 10. aprilli 2015.a määrusega on M.J.le antud menetlusabi. Ringkonnakohus vabastas M.J. apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 175 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Ringkonnakohus jätab rahuldamata M.J. apellatsioonkaebuse, seega tuleks TsMS § 190 lg 2 alusel M.J.lt välja mõista riigilõiv, mille tasumisest ta apellatsioonkaebuse esitamisel vabastati. Kuna ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kontrollinud M.J. majanduslikku seisundit ja leidnud, et esinevad alused isikule menetlusabi andmiseks, leiab kolleegium, et põhjendatud on vabastada M.J. TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.