Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja kohtu seisukoht XXXesitas 15.10.2014 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Võlgniku makseraskused on tingitud 1999.a. järelmaksuga ostetud korterist XXX linnas ja autost. 2000.a. aasta algusest on võlgniku sissetulek järsult langenud seoses tööülesannete kahanemisega. Praeguseks on võlgnik töö kaotanud, katsed uut tööd leida on ebaõnnestunud. Võlgniku tervis on oluliselt kehvenenud. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on seisukohal, et on muutunud püsivalt maksejõuetuks, mistõttu palub ta, juhindudes pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) §-dest 13 lg 1 ja 2, § 15 lg 2 ja § 171 lg 11 välja kuulutada füüsilisest isikust võlgniku XXX pankrot. 27.10.2014 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et XXX , edaspidi nimetatud võlgnikul on sisse nõutavaks muutunud rahalisi kohustusi summas 9858.66 eurot, mida ta vara ja arvestatavate sissetulekute puudumise tõttu tasuda ei suuda. Võlgnikul on vara 214.69 eurot, seega vara praktiliselt puudub. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik ei ole esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotlust. Kui võlgnik seda esitanud ei ole, on alust lõpetada menetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata, teatades deposiidi 2300 euro tasumise võimalusest. Haldur palub menetlus lõpetada raugemisega, kui võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat. Haldur palub määrata halduri tasuks 472 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 155.76 eurot ja kulutuste katteks 97.38 eurot. Ajutine haldur palub tasu ja hüvitise välja maksta OÜ-le

Vastavalt PankrS § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Võlgnikul vara praktiliselt puudub ning kohustusi on 9858.66 euro ulatuses.

Haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. PankrS § 171 (lg 11 ) kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Lähtudes eeltoodust ja kuna võlgnik ei ole esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks avaldust, leiab kohus, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes vastavalt ajutise halduri aruandele. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suurust. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 5,9 tundi. Halduri tunnitasu määr on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Haldur palub välja mõista tasu 472 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 155.76 eurot ja vajalike kulude katteks 97.38 eurot. Kulutused seisnesid päringute tegemises ning vajalikes büroo-, transpordi- ja sidekuludes. Kohtu hinnangul on kulutused põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Seetõttu on põhjendatud halduri tasuks määrata 472 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 155.76 eurot ja vajalike põhjendatud kulude katteks 97.38 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine pankrotihaldur palub kulutuste hüvitise 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) maksta välja OÜ-le 397.

Kuivõrd vara puudub, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397 (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) eurot välja riigi vahenditest ja kulutused tuleb kanda OÜ-le 397, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Lukiina Vismann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.