Eesistuja Kaija Kaijanen, liikmed Tiit Kollom ja Ulvi Loonurm WAM Estimpeks OÜ hagi Hansakivi OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Kohtuasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4493,33 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. novembri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
WAM Estimpeks OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja WAM Estimpeks OÜ (registrikood 12266602, asukoha aadress WAM Lastevabariik, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald, Harjumaa), tehinguline esindaja advokaat Ants Mailend Kostja Hansakivi OÜ (registrikood 10823665, asukoha aadress Pärnu mnt 110, Tallinn), seaduslik esindaja Priit Hanson Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 29. novembri 2013. a otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud WAM Estimpeks OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi 1(11)
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.WAM Estimpeks OÜ esitas 10.04.2013. a Harju Maakohtusse hagi Hansakivi OÜ vastu lepingu alusel makstud tasu 3400 euro, intressi 34,93 euro ning lepingu rikkumisega tekitatud kahju 1058,40 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt soovis hageja paigaldada kiviplaate hageja esindaja VM eluruumidesse aadressil XXXXXX XXX XX-XX Tallinnas. Kostja tegi ruumides mõõtmised ning esitas hagejale hinnapakkumise plaatide paigaldamiseks. Hinnapakkumise järgi tuli 50% summast tasuda plaatide tellimisel ja 50% enne kauba kättesaamist. Hageja nõustus talle esitatud pakkumisega. Hageja tegi valiku kostja kasuks seetõttu, et erinevalt teistest ettevõtetest nõustus kostja valmistama ja paigaldama suuremõõtmelisi kiviplaate, mis hagejale sobisid. Pooled sõlmisid lepingu kiviplaatide valmistamiseks ja paigaldamiseks.
3.17.01.2013. a väljastas kostja hagejale arve nr 14 tasu maksmiseks kiviplaatide eest 50% ulatuses 3400 eurot, mille hageja tasus. Kostja alustas kiviplaatide paigaldamist vannituppa 01.02.2013. a. Paigaldamise käigus selgus, et plaatidel on puudused ja plaadid muutuvad kasutamiskõlbmatuteks. Samuti kahjustas kostja paigaldamise käigus vannitoa lage. 31.01.2013. a väljastas kostja arve nr 23 ülejäänud 50% tasu maksmiseks. Hageja jättis selle tasumata, sest plaatide paigaldamine ebaõnnestus ning oli alust arvata, et lepingu nõuetekohane täitmine ei ole võimalik. Hageja esindaja palus korduvalt kostjat kinnitada, et plaate on võimalik vigastamata paigaldada, kuid kostja sellist kinnitust ei andnud. 22.02.2013. a kirjas palus hageja kostjal tagastada 50% varem makstud tasust või paigaldada asendusmaterjal, mille puhul saaks kostja tagada nõuetekohase paigaldamise. Selleks käis hageja esindaja kostja tehases ja laos ning uuris muude plaatide paigaldamise võimalusi. Kostja hageja ettepanekutega ei nõustunud, vaid nõudis lepingujärgse teise 50% tasumist. Kuivõrd hageja nägi, et kostja kiviplaate nõuetekohaselt paigaldada ei saa ega kinnita selle võimalikkust, taganes hageja 22.02.2013. a e-kirjas sõlmitud lepingust.
3.Alates 01.03.2013. a kasutas hageja vaidluses õigusabiteenuseid. Hageja nõudis lepingu järgi makstud tasu ja intresside tagastamist 04.03.2013. a kirjas koos õigusliku põhjendusega, mida kostja 08.03.2013. a e-kirjas ei tunnustanud. Hageja kordas nõudmisi 12.03.2013. a ja 20.03.2013. a kirjades. Kostja pidi tagama vähemalt keskmise kvaliteedi plaatide paigaldamisel, kuid kostja valmistatud kiviplaate ei olnud võimalik paigaldada ilma plaate kahjustamata. Kostja valmistatud plaadid ei olnud nõuetekohase kvaliteediga ega vastanud lepingule. Kostja rikkus lepingut. Kostja teadis või pidi teadma juba lepingu sõlmimisel, et lepingut ei ole võimalik täita. See nähtus 05.02.2013. a e-kirjast. Vaatamata sellele kohustus kostja paigaldama plaate ruumidesse, kus oli eelnevalt tehtud mõõtmisi. Ruumide seisukorrast oli kostja teadlik. Kostja pidi olema teadlik ka pinna eripäradest ja ta ei saanud lepingu rikkumist välistada väitega, et pinnas ei ole tasane. Kostja sõlmis lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning pidi teadma, et lepingu täitmine ei ole võimalik.
4.Kuivõrd kohane täitmine kostja poolt oli võimatu, oli hagejal õigus keelduda lepingutasu teise osa maksmisest. Kostja väide selle kohta, et ta pidi plaadid paigaldama alles siis, kui on saanud kogu lepingujärgse tasu, ei ole õige. Kostja rikkus lepingut oluliselt seetõttu, et kiviplaatide nõuetekohane paigaldamine ei olnud võimalik ja hagejal oli õigus lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata.
5.Hageja nõue kostja vastu koosneb lepingujärgsest tasust koos intressiga ning tekitatud kahjust koos õigusabikuludega. Intress on 3400 euro suuruse summa alusetu kasutamise eest alates 17.01.2013. a – 08.04.2013. a vastavalt VÕS § 191 lg 1. Intress seaduses sätestatud määra 2(11)
alusel on tasu tagastamise nõude sissenõutavaks muutumiseni ehk 35 päeva eest 17.01.2013. a – 22.02.2013. a 2,44 eurot. Pärast tasu tagastamise nõude sissenõutavaks muutumist on intress 45 päeva eest 08.04.2013. a seisuga 32,49 eurot. Kokku on intressinõue 34,93 eurot. Hageja kahju nõue on õigusabikulude nõue 1058,40 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4493,33 eurot.
6.Kostja ei arvestanud oma pakkumise tegemisel kiviplaatide omadusi ja nende paigaldamise võimalusi, kuigi pidi seda tegema. Hagejal endal ei olnud teadmisi plaatide paigaldamisega seotud ohtudest. Arvestades plaatide ebatavalist suurust, oleks kostja pidanud uurima ruume erilise põhjalikkusega selleks, et tagada plaatide korrapärane paigaldamine. Kostja pidi teadma, et tema kiviplaatide pakkumine ei ole täidetav. Kuivõrd kostja pidi olema teadlik seinte seisukorrast, ei saanud talle olla üllatav, et ühte plaati ei olnud võimalik nõuetekohaselt paigaldada. Kostja kinnitas, et ta ei kahjustanud lage tahtlikult, kuid sellest tuleneb, et lae kahjustamine toimus hooletuse tõttu. Plaadist murdus lahti tükk 35 x 35 mm ja lakke jäi märgatav vagu. Seega oli plaatide paigaldamine võimatu. Kostja rikkumine seisnes selles, et leping ei olnud kostja pakkumises toodud tingimustel täidetav.
7.Paigaldamine pidi toimuma mitmes etapis ning paigaldamise päevaks ei olnud tasumise tähtaeg veel saabunud. Kostja alustas 01.02.2013. a plaatide paigaldamist enne teise osamakse tasumist, millest tulenevalt sai ka kostja maksetingimustest samamoodi aru. Isegi juhul, kui hagejal oleks tulnud tasuda teine osamakse enne plaatide üleandmist, ei olnud selleks tingimused saabunud, sest 01.02.2013. a ei olnud kõiki plaate hageja ruumidesse toimetatud. Pärast esimese paigalduskatse ebaõnnestumist oli hagejal õigus keelduda tasumisest. Kostja ei soovinud samuti lepingu jätkamist ja teatas 08.03.2013. a sellest taganemisest. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et hageja soovis paigaldada looduskivist kiviplaadid XXXXXX XXX XX-XX ruumidesse. Hagejal oli kaasas kiviplaatide jaotusjoonis, mis teda ei rahuldanud. Vastavalt hageja soovidele käis kostja mõõdistaja hagejaga koos objektil ning üheskoos otsustati, kuidas võiks välja näha plaatide jaotus seintes. Hageja oli eelnevalt teadlik, et tegemist on äärmiselt suurte ja raskete detailidega – ühe plaadi kaal ca 130160 kg, ning plaatide paigaldus nõuab kogemusi. Tegemist ei olnud igapäevase standardtööga, kuid kostjal oli sellise töö tegemiseks kogemus olemas. Enne kokkuleppe sõlmimist arutati hagejaga läbi tööde käik ja plaatide transport. Hinnapakkumises lepiti kokku, et teise osamakse tasumine toimub vahetult enne materjali tarnimist objektile. Pärast hinnapakkumisega nõustumist asus kostja oma kohustusi täitma, Itaalia koostööpartnerilt otsiti hagejale sobiv materjal, mis hagejaga kooskõlastati. Materjali saabumisel lõigati toorplaatidest välja detailid vastavalt hageja soovidele ja kostja joonistele. Hageja esindaja käis kostja tehases näitamas, milliseid plaate ja kuidas toorlehtedest välja lõigata. Pärast plaatide valmistamist lepiti kokku nende paigaldamise aeg ning hagejale väljastati teine arve, mille tasumise tähtaeg oli 31.01.2013. a. Hageja teist arvet tähtajaks ei tasunud. Kostja alustas heas usus siiski plaatide paigaldamist. Paigaldamise käigus selgus, et üks suur plaat ei lähe paika, sest plaadi taga olev sein ei olnud loodis. Hagejaga lepiti objektil kokku, et plaat viiakse töökotta ja lõigatakse 7 mm kitsamaks. Üks plaat jäi hageja korterisse. Kuna tegu oli väga raskete ja suurte plaatidega, riivas ühe plaadi nurk vannitoa lage, kuid tegemist oli vaid pindmise värvikahjustusega. Samuti sai ühe plaadi nurk kahjustada, kuid see parandati kostja töökojas nii, et kahjustust näha ei olnud. Plaati käis kostja 05.02.2013. a üle vaatamas ega suutnud paranduse kohta leidagi.
9.Kuivõrd hageja raha ei tasunud, teatas kostja, et on sunnitud paigaldustööd katkestama. Hageja teatas, et ta raha ei maksa ning kostja võib peatada paigalduse, kui ta ei usalda hagejat. Kostja seepeale tühistas plaatide transpordi. Hageja tuli kostja juurde salongi 05.02.2013. a ja palus plaadid paigaldada ilma teist osamakset tasumata. Kuivõrd hageja seaduslik esindaja oli karistatud kriminaalkorras kelmuste eest, kostja selle ettepanekuga ei nõustunud. Poolte vahel 3(11)
toimus ka e-kirjade vahetus, mille käigus hageja nõudis korduvalt garantiid paigalduse suhtes. Samas oli hageja alustanud läbirääkimisi kivitarne osas kostja konkurendi OÜ-ga Kiviprojekt. Kostja pakkus hagejale erinevaid lahendusvariante, kuid hageja soovis ainult kivide paigaldust ilma teise osamakse tasumiseta.
10.Kiviplaatide paigaldus ja transport olid eraldiseisvaks teenuseks ning olid seetõttu ka hinnapakkumises eraldi välja toodud. Kostja pakkus hagejale võimalust sellest teenusest loobumiseks. Hageja käis 31.01.2013. a kostja salongis ja lubas arve tasuda koheselt, mistõttu alustati paigaldust 01.02.2013. a. Kuivõrd raha ei laekunud, katkestas kostja paigaldustööd. Hageja väited selle kohta, et kostja ei olnud võimeline tööd tegema, on hageja seisukoht. Kostjal oli plaatide paigaldamise valmidus ja oskused, kuid hageja ei soovinud enam plaatide paigaldamist. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus jättis 29.11.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Pooled vaidlesid selle üle, kas hagejal oli õigus kostjaga sõlmitud lepingust taganeda olulise lepingurikkumise tõttu ning kas hagejal oli õigus nõuda kostjalt tasutud 3400 eurot, intressi ning kahju hüvitamist tulenevalt sellest, et hageja taganes kostjaga sõlmitud lepingust. Hageja leidis, et tal oli õigus jätta teine osa tasust maksmata, sest plaatide paigaldamine ebaõnnestus ning oli alust arvata, et lepingu täitmine ei ole võimalik. Plaadid ei vastanud lepingule. Ruumide olukorrast oli kostja teadlik ja ta ei saanud lepingu rikkumist välistada väitega, et pinnas ei olnud tasane. Hagejal oli õigus lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata, sest kostja rikkus oluliselt lepingut. Kostja pakkumine ei olnud täidetav ja kostja teadis seda. Ühtlasi leidis hageja, et ta pidi teise osa maksest tasuma enne kauba kättesaamist, mis hõlmas paigaldust. Paigaldamise päevaks ei olnud tasumise tähtaeg veel saabunud. Kostja rõhutas, et hageja oli eelnevalt teadlik, et tegemist on äärmiselt suurte ja raskete detailidega ning plaatide paigaldus nõuab kogemusi. Tegemist ei olnud igapäevase standardtööga, kuid kostjal oli sellise töö tegemiseks kogemus olemas. Kostja pakkus hagejale võimalust loobuda paigalduse teenusest ja tegi omalt poolt kõik, et lepingut täita. Paigalduse jätkamisest hagejaga juttu ei olnud.
13.Pooled ei vaielnud selle üle, et leping sõlmiti kostja poolt hinnapakkumise esitamise ja hageja poolt sellele nõustumise andmisega. Hinnapakkumine sisaldas lisaks kiviplaatidele ka nende paigaldust, mõõtmist ja transporti. Maksetingimuste kohaselt tuli 50% tasuda tellimisel ning 50% enne kauba kättesaamist. Millistele kvaliteedinõuetele täpselt pidid vastama hagejale müüdavad looduskivid ja tehtav paigaldus, hinnapakkumises kokku ei lepitud. Hinnapakkumises märgiti, et kostja ei garanteeri looduskivi täielikku identsust näidistega värvitooni ja mustri osas. Hinnapakkumise alusel esitas kostja hagejale ettemaksu arve 3400 eurot, mille hageja tasus 17.01.2013. a. Kostja esitas hagejale 31.01.2013. a teise osamakse tasumise arve 3400 eurot, mida hageja ei tasunud.
14.Hinnapakkumise alusel sõlmitud leping sisaldas nii müügilepingule kui ka töövõtulepingule iseloomulikke tunnuseid. Pooled ise pidasid nende vahel sõlmitud lepingut töövõtulepinguks. Kuigi kostja pidi lepingu täitmiseks tellima toormaterjali Itaaliast ning see materjal oli suhteliselt hinnaline, seisnes oluline osa lepingulistest kohustustest töö tegemises – kiviplaatide väljalõikamises vastavalt kokkulepitud joonistele ning paigaldamises. Mõlemad pooled nõustusid sisuliselt sellega, et suurte plaatide paigaldamine oli hageja valitud materjali arvestades keeruline töö ning hageja jaoks omas lepingu sõlmimisel määravat tähtsust kostja valmidus ja oskus selliseid plaate paigaldada. Kohus leidis, et lepingu suhtes tuleb kohaldada töövõtulepingutele kohaldatavat regulatsiooni.
15.Pooled vaidlesid selle üle, millal tekkis hagejal kohustus tasuda teine osa lepingulisest tasust. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi tingimust „50% enne kauba kättesaamist“ tõlgendama viisil, kus teine 50% tasust tuli maksta enne kauba ehk kiviplaatide kättesaamist. 4(11)
Kauba mõiste ei saa hõlmata paigaldust ega transporti kui teenust. Kohus leidis, et seega oli hagejal kohustus tasuda teine osamakse enne, kui talle kaup kättesaamiseks kohale toimetati.
16.Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja soovis kiviplaate paigaldada joonises toodud kujul ehk suurte tükkidena eluruumi sisekujunduse elementidena. Seega pidid plaadid olema sellised, mis võimaldaks neid korterisse paigaldada. Tegemist oli haprast materjalist kiviplaatidega, mille paigaldamine oli keskmisest keerukam. Hageja rõhutas korduvalt menetluse käigus, et töö erilise keerukuse tõttu ei soovinud teised pakkujad tööd üldse teha. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et plaatide paigaldamist lõpule viia ei õnnestunud. Ühe suure plaadi nurk kahjustas vannitoa lage ning murdus, samuti tuli plaadi mõõdud ümber teha, sest vannitoa sein ei olnud loodis. Hageja esitas fotod, millel nähtusid kahjustused vannitoa laes ja seinas.
17.Tunnistaja TM ütluste kohaselt tulid kostja töötajad kiviplaate paigaldama, kuid ühel plaadil nurk murdus. Kahjustada sai duširuumi lagi, mis tuli pahteldada ja värvida. Tunnistaja sõnul oli tegemist minimaalse vigastusega. Pärast 01.02.2013. a käisid kostja esindajad veel ühe korra korteris, kus nad vaidlesid hageja seadusliku esindajaga materjali kvaliteedi üle. Miks paigaldamine 01.02.2013. a ei õnnestunud, tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja SJ avaldas, et 01.02.2013. a hakkasid kostja esindajad plaate seina paigaldama, kuid pärast öeldi neile, et ei ole vaja seda teha. Kostja tööriistad jäid objektile ning pärast toodi need ära. Tunnistaja kinnitas, et kivi oli habras ja seda oli vaja hoolikalt paigaldada, kuid kostja oli neid töid eelnevalt teinud, kui kõiki nõudeid järgida, saab seda kivi edukalt paigaldada.
17.Seega ei õnnestunud kostjal 01.02.2013. a paigaldust lõpuni viia. Tuginedes esitatud tõenditele, leidis kohus, et kostja tekitatud kahjustused hageja korteris olid minimaalsed. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja viis kahjustatud kiviplaadi tagasi tehasesse ning parandas selle nurga. Vannitoa laes ja seinas tekkinud kahjustuste hüvitamist ei ole hageja kostjalt nõudnud. Pärast 01.02.2013. a paigaldust enam ei jätkatud ning hageja asus kostjalt nõudma kinnitust tööde edasise teostamise kohta.
18.Vaidlus puudus selle üle, et kostja heastas tekitatud kahju selles osas, et ta parandas murdunud plaadi ning oli valmis paigaldust jätkama. Tõenditest ei nähtunud, et hageja oleks keeldunud kostja poolt kohustuse rikkumise heastamisest. Heastamisest keeldumine oleks õigustatud siis, kui on ilmne, et ka uue võimaluse andmisel ei saa oodata täitmise õnnestumist, kui mittekohase täitmise parandamine, asendamine või muul viisil heastamine ei kõrvalda rikkumise tagajärgi. Samas keeldus hageja ise oma rahalise kohustuse edasisest täitmisest. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ei andnud kostjale pärast paigalduse ebaõnnestumist täiendavat tähtaega lepingulise kohustuse täitmiseks ega nõudnud kostjalt puuduste kõrvaldamist. Hageja ei tõendanud kostja poolt sellist olulist lepingu rikkumist, mis oleks talle andnud õiguse lepingu täitmisest koheselt taganeda. Poolte kirjavahetusest nähtus, et hageja jättis talle esitatud teise osamakse arve tasumata, kuid ei teatanud koheselt kostjale, miks ta arvet ei tasu. Hageja ei teatanud, et ta ei tasu arvet seni, kuni kostja on kiviplaadid nõuetekohaselt paigaldanud või paigaldamist pakkunud või kinnitanud paigalduse tegemist. Kohtule esitatud hageja e-kirjadest ei nähtunud, milles seisnes kostja poolt lepingu rikkumine. Vaidlus puudus selle üle, et hageja 05.02.2013. a kirja saatmise ajaks olid kõik hageja soovitud kiviplaadid juba Itaaliast kohale tellitud ning vastavalt hageja soovidele välja lõigatud. Kuigi paigaldus ebaõnnestus, sest vannitoa sein ei olnud sirge, oli kostja valmis plaadi tehases väiksemaks lõikama, et paigaldus õnnestuks. Poolte kirjavahetuses pakkus kostja hagejale võimalust tasuda kivide maksumus, millest arvestatakse maha paigalduse hind. Kostja kinnitas, et kõik tööd teostatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele ehitusnormatiividele. Kirjeldatud olukorras ei olnud hageja poolt teise osamakse tasumisest tervikuna keeldumine kooskõlas hea usu põhimõttega.
19.Poolte vahel puudus kokkulepe tööde teostamise kvaliteedinõuete osas ning hageja oli teadlik soovitud tööde erilisest keerukusest. Pärast kostjalt töö teostamise kohta kinnituse saamist oleks hagejal tulnud omapoolne lepinguline kohustus täita. Kostja kirjadest ei tulene kostja täielik soovimatus või võimetus lepingulisi kohustusi täita. Sellist järeldust ei saa teha 5(11)
kostja soovitusest lõigata plaadid kolmeks. Tegemist oli üksnes kostja alternatiivse ettepanekuga. Kostja pakkus hagejale samuti võimalust, et hageja omandab soovitud kiviplaadid ilma kostjapoolse paigalduseta. Kohus leidis, et hagejal puudus õiguslik alus lepingust taganemiseks. Hageja seisukoht, et ühe plaadinurga murdumine ning minimaalsete värvikahjustuste tekkimine vannitoa laes andsid alust arvata, et kostja ei ole võimeline tööd teostama, ei ole põhjendatud. Plaadil ühe nurga purunemine, plaadi suuruse 7 mm muutmine ning minimaalsed värvikahjustused vannitoa laes ei ole hinnatavad selliste lepingu rikkumistena, mis oleksid VÕS § 116 lg 2 alusel võimaldanud hagejal taganeda lepingust ilma täiendavat tähtaega andmata. Poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette mis tahes konkreetseid paigaldamise nõudeid, rääkimata „kõrgetest kvaliteedistandarditest“, mille täitmist nõudis hageja kostjalt oma e-kirjades. Hageja ei ole nõudnud ühegi töö parandamist ega ühegi puuduse kõrvaldamist ning kostja ei ole töö tegemisest või puuduste võimalikust parandamisest ühelgi viisil keeldunud. Kostja teatas, et ta tasus hageja soovitud kivide eest 5376,22 eurot. Kostja tasaarvestas oma kahju nõude hageja tasunõudega. Seega puudub alus kostjalt 3400 euro väljamõistmiseks ka seetõttu, et leping lõppes kostja poolt lepingust taganemisega.
20.Hageja esitatud advokaadi arvest nähtus, et hagejale on osutatud õigusabi seoses OÜ-ga Hansakivi peetud kohtueelse vaidlusega. Kostja ei rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut ning hagejapoolne lepingust taganemine oli õigusvastane. Puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Hageja kahju hüvitamise nõude jättis kohus rahuldamata VÕS § 127 lg-te 1 ja 4 alusel. Apellatsioonkaebus
21.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Maakohus leidis ekslikult, et teine lepingu osamakse tuli tasuda juba enne seda, kui kaup kohale toimetati. Samuti ei ole õige maakohtu käsitlus, et kauba mõiste ei hõlma paigaldust ega transporti. See seisukoht on otseses vastuolus kohtu järeldusega, et plaatide paigaldamine oli tellimuse oluline ja lahutamatu osa ning et hageja sõlmis lepingu just kostjaga seetõttu, et kostja oli nõus tarnima ja paigaldama kokkulepitud mõõtmetega plaadid. Teise osamakse tasumise tähtaeg oleks saabunud alles siis, kui kostja oleks toimetanud kõik kiviplaadid lepingu täitmise kohta ning teinud kõik ettevalmistused plaatide paigaldamiseks. Isegi kui nõustuda maakohtuga, et kauba mõiste ei hõlmanud paigaldamist, ei olnud teise osamakse tasumise tähtaeg paigaldamise alustamisel saabunud. Kõiki plaate objektile ei toimetatud ja üks kohale toimetatud plaat purunes. Asjaolu, et kostja alustas plaatide paigaldamist 01.02.2013. a, s.t enne teise osamakse laekumist, näitab, et ka kostja sai lepingu maksetingimustest aru hagejaga sarnaselt ega pidanud teise osamakse tasumist paigaldamistööde alustamise eelduseks.
22.Juhul, kui hagejal siiski tekkis teise osamakse tasumise kohustus lepingu alusel juba 01.02.2013. a, sai hageja VÕS § 111 lg 4 alusel selle kohustuse täitmisest keelduda, kuna temal oli alust arvata, et kostja ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt, kuna katse paigaldada esimene kiviplaat ebaõnnestus. Maakohus luges tekkinud kahjustused minimaalseteks ja järeldas sellest ebaõigesti kahtluste puudumist kostja võimekuses lepingut täita. Hageja polegi väitnud, et ruumidele ja konkreetsele kiviplaadile tekkinud kahjustused oleksid iseenesest andnud aluse lepingust taganemiseks. Küll aga andis paigaldamise ebaõnnestumine hagejale aluse kahelda kostja võimetes täita lepingut nõuetekohaselt. Kokkulepitud töö oli keeruline ja teised ettevõtjad olid keeldunud hagejale selliste mõõtmetega kiviplaate paigaldamast. Kostja pädevuse seadis kahtluse alla ka asjaolu, et enne paigaldamisele asumist oli kostja ise teostanud ruumide mõõtmised. Sellepärast keeldus hageja teise osamakse tasumisest ning palus kostjal kinnitada oma võimet lepingut täita.
6(11)
23.Maakohus luges ekslikult vaidlusväliseks selle, et kostja soovis paigaldamistöödega jätkata. Hageja väitis sõnaselgelt, et kostja ei soovinud paigaldamistöid jätkata. Hageja tööde jätkamiseks takistusi ei teinud. Kostja ei ole tõendanud vastupidist.
24.Maakohus leidis ekslikult, et kostja pidi oma kohustusi täitma keskmise kvaliteediga. Arvestada tuleb, et täitmise kvaliteet näitab muu hulgas, kas lepingu täitmine vastab sellele eesmärgile, millele see oli suunatud, ning keskmisest kvaliteedist võib täitmisel lähtuda vaid siis, kui lepingust tulenevad asjaolud ei eelda enamat. Kohtu poolt tuvastatu kohaselt nõustus kostja paigaldama suured kiviplaadid haprast materjalist, mille paigaldamine on ebatavaliselt keerukas, ning et valmiduse tõttu need keerukad tööd teostada sõlmiski hageja lepingu just kostjaga. Asjaolust, et tellitud kiviplaatide paigaldamine oli eriliselt keerukas, tuleneb, et kostja pidi lepingut täitma keskmisest kõrgema kvaliteediga, muidu ei oleks lepingu täitmine üldse võimalik. Kohustuste täitmine kõrgendatud kvaliteediga oli hageja jaoks määrav lepingupartneri valikul, seda teadis ka kostja, kellele hageja oli teatanud oma erisoovidest ja esitanud teiste pakkujate joonised, mis teda ei rahuldanud. Seega tulenes lepingu olemusest ja eesmärgist, et kostja pidi kohustust täitma kõrgendatud kvaliteediga. Pärast paigaldamistöödega alustamise ebaõnnestumist tekkis hagejal põhjendatud kahtlus kostja võimes lepingut nõuetekohaselt täita ja seega õigus tugineda VÕS §-le 111.
25.Tunnistaja J ütlused on ebamäärased ja neist ei saa loogiliselt järeldada, et kostja oli tunnistaja arvates võimeline töö lepingule vastavalt ära tegema. Tuleb ka arvestada, et tunnistaja seisukohta ei tehtud hagejale teatavaks siis, kui ta palus kostjalt kinnitust võimekuse kohta lepingut nõuetekohaselt täita.
26.Põhjendamatu on kohtu väide, et hageja pole oma kahtlusi kostja suhtes piisavalt põhistanud. Seejuures on maakohus ebaõigesti tõlgendanud lepingu täitmist puudutava poolte suhtluse kohta esitatud tõendeid – veebruaris 2013. a. toimunud e-kirjavahetust. Hageja palus kostjalt kinnitust, et kostja suudab võtta vastutuse kvaliteetse materjali korrektse ja kiviplaate vigastamata paigalduse eest vastavalt hinnapakkumisele. Kostja teatas samal päeval saadetud vastuses, et ta paigaldab plaadid nii nagu võimalik ning loomulikult ei tekita paigaldusel tahtlikke vigastusi. On ilmne, et see ei ole sõnaselge kinnitus lepingu täidetavuse kohta. Esimese paigaldamiskatse ebaõnnestumise tõttu oli hagejal mõistlik alus kahelda kostja võimekuses lepingut täita. Kostja rõhutas kirjas selliste mõõtmetega plaatide paigaldamise keerulisust ja andis soovituse lõigata plaadid kolmeks osaks. Kostja pakkus samas ka võimalust müüa plaadid ilma paigaldustöödeta. Need kostja ettepanekud on otseses vastuolus maakohtu poolt tuvastatud lepingu eesmärkidega ja toetavad hageja kahtlust kostja võimekuse osas lepingut kokkulepitud viisil täita. Seega hindas maakohus tõendeid valesti, järeldades, et hageja ei teatanud kostjale piisava selgusega, mis kinnitusi ta kostjalt soovib. Hagejale sai selgeks, et tema eesmärki lepingu sõlmimisel – lasta paigaldada ruumidesse suuremõõtmelised kiviplaadid – saavutada ei õnnestu. Kuna esimesel paigaldamisel tekitatud kahjustused ei olnud rikkumise raskuspunktiks, siis ei olnud nende kõrvaldamine vaadeldav lepingurikkumise heastamisena.
27.Isegi kui kohtu järeldus heastamise kohta oleks õige, ei välistaks heastamine VÕS § 107 lg 3 järgi hageja õigust keelduda oma kohustuste täitmisest. Maakohus jättis lepingu täitmisel ilmnenud probleemide hindamisel tähelepanuta hageja seisukohad ja on ekslikult järeldanud, et kostja on andnud hageja poolt küsitud kinnitused, et kostja ei rikkunud lepingut oluliselt ning et hagejat oleks pidanud andma kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja.
28.Maakohus eitas ebaõigesti VÕS § 647 rakendumist põhjendusega, et hageja pole kostjalt nõudnud töö parandamist. Olukorras, kus hagejal oli põhjendatud kahtlus kostja võimes lepingut nõuetekohaselt täita, ei olnud töö parandamise nõudmisel ja uute tähtaegade andmisel mõtet ning ainsaks mõistlikuks õiguskaitsevahendiks jäi lepingust taganemine. Täiendava tähtaja määramiseks puudus ka sisuline põhjus, sest pärast plaatide esimese paigaldamiskatse ebaõnnestumist ei soovinud kostja enam lepingu täitmist jätkata, vaid asus nõudma teise osamakse tasumist. Hageja ei teinud kostjale mingisuguseid takistusi paigaldamise jätkamiseks, kuid keeldus teise osamakse kohesest tasumisest. 7(11)
29.Maakohus leidis ebaõigesti, et leping oli oma olemuselt jagatav mitmeks osaks ning hagejal oleks taganemise õiguspärasuse puhul olnud õigus taganeda vaid sellest lepinguosast, mis puudutas kiviplaatide paigaldamist. See järeldus on vastuolus VÕS § 116 lg 3 teise lausega, mille kohaselt võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes, ning ka kohtu varasema seisukohaga. Maakohus tuvastas, et kiviplaatide paigaldamine oli lepingu oluline osa ning kostja valmidus selliseid plaate paigaldada omas hageja jaoks lepingu sõlmimisel määravat tähtsust. Hageja huvi ei olnud suunatud mitte üksnes plaatide valmistamisele, vaid ka nende paigaldamisele konkreetsetesse ruumidesse. Juhul, kui hageja saanuks lepingust taganeda vaid paigaldamise osas, jäänuksid temale kätte plaadid, mille paigaldamist teised ettevõtjad ei pidanud võimalikuks ning mis järelikult olnuks hagejale kasutud. Plaatide väärtus hagejale oleks olematu ning maksumuse vastu poleks hageja sisuliselt saanud mingit vastusooritust.
30.Eelnimetatud põhjustel kujunenud olukorras oli täiesti ebamõistlik eeldada tellijalt lisamaksete tegemist. Kuna maakohus leidis ekslikult, et kostja ei ole lepingut rikkunud, siis on ebaõige ka maakohtu järeldus, et kostja ei pea hagejale hüvitama õigusabikulusid. Vastustaja seisukoht
31.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
32.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendanud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
33.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt maakohus on lepingut ekslikult tõlgendanud leides, et teine osamakse tuli tasuda enne, kui kaup kohale toimetati. Maakohus on tuvastanud, et pooled on hinnapakkumise ja sellele nõustumise andmise teel sõlminud lepingu kiviplaatide müügiks ja paigaldamiseks hageja esindaja VM eluruumidesse aadressil XXXXXX XXX XX-XX, Tallinn ning et hinnapakkumise kohaselt oli kiviplaatide, mõõtmise, paigalduse ja transpordi hind kokku 6800 eurot. Hinnapakkumises on kirjalikult avaldatud maksetingimustena: 50% tellimisel, 50% enne kauba kättesaamist (tl 12). Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-ist 29. Maakohus on kooskõlas VÕS § 29 lg-s 4 sisalduva tõlgendusreegliga õigesti leidnud, et mõistlik isik pidi kokkulepet maksetingimust “50% enne kauba kättesaamist“ tõlgendama viisil, kus teine 50% kokkulepitud tasust tuli maksta enne kauba ehk kiviplaatide kättesaamist. Asjaolu, et kiviplaatide paigaldamine oli tellimuse oluline osa, ei anna alust tõlgendada mõistet “kaup“ selliselt, et see hõlmaks lisaks tellitavatele ja valmistatavatele kiviplaatidele ka nende paigaldust. Maakohus on tuvastanud, et kostja pidi lepingu täitmiseks tellima toormaterjali Itaaliast, milleks oli hinnaline looduskivi ning osa lepingulistest kohustustest seisnes ka kiviplaatide väljalõikamises. VÕS § 29 lg 5 p 5 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel muu hulgas arvestada vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning kauba all tuleb antud juhul mõista konkreetset toodet, mis oli pooltevahelise lepingu objektiks. Kuna hinnapakkumises, millele hageja nõustumuse andis, on sõnaselgelt sätestatud viimase kohustus maksta ülejäänud 50% kokkulepitud hinnast enne kauba kättesaamist, siis ei saa, arvestades VÕS § 29 lg-t 4 ja § 29 lg 5 p-i 5, hinnapakkumises sätestatut tõlgendada nii, nagu seda mõistab hageja. Kolleegium leiab, 8(11)
et tulenevalt maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest ei saa lepingupooltega sarnane mõistlik isik tõlgendada lepingut maksetingimuse osas nii, et kostjal tekiks kiviplaatide kui kauba eest maksmise kohustus pärast kiviplaatide kostja poolt paigaldamist olukorras, kus vaidlusaluses hinnapakkumises kirjalikult vastavat tahet väljendatud ei ole. Hageja väidetavaks tõlgenduseks ei ole piisav ka asjaolu, et kostja alustas kiviplaatide paigaldamist enne teise osamakse laekumist. Seega on maakohus õigesti leidnud, et lepingut tuleb tõlgendada nii, et hageja lepingujärgseks kohustusteks oli kostjale enne kiviplaatide üleandmist nende eest raha ära maksta ning kostja ei pidanud iseenesest kaupa kohale toimetama enne teise 50% tasumist, mistõttu on apellandi vastavasisuline väide ebaõige.
34.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et hagejal oli õigus lepingust taganeda. Üksnes hageja väidetav õigus keelduda kohustuse täitmisest ei oleks iseenesest saanud anda hagejale õigust lepingust taganeda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hageja tuginenud lepingust taganemisel kostja olulisele lepingurikkumisele (VÕS § 116), vaid väitele, et hagejal oli alust arvata, et kostja ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse oletatava olulise rikkumise tõttu lepingust taganemist reguleerib VÕS § 117, mis on erinormiks VÕS §-ile 116. VÕS § 117 lg 2 seob lepingust eelneva taganemise sellega, et teisele poolele oleks eelnevalt antud võimalus oma kohustuse täitmist tagada või kinnitada, millest on § 117 lg 3 järgi erandiks vaid juhtum kui teine pool teatab, et ta oma kohustusi ei täida. Apellatsioonkaebuses esitatu kohaselt on hageja enda sõnul maakohtus sõnaselgelt väitnud, et kostja ei soovinud paigaldamistöid jätkata ning kostjale ette heitnud asjaolu, et hageja oleks tööde jätkamiseks takistusi teinud, tõendamata jätmist. Kolleegiumi arvates on lepingust eelnev taganemine VÕS § 117 lg 3 järgi lubatav alati siis, kui teine pool teatab, et ta oma kohustusi ei täida. Teade peab olema selge ja sellise teate saamist peab tõendama lepingust taganeda sooviv pool (vt Varul, P. jt Võlaõigusseadus I Kommenteeritud väljaanne lk 408). Seega ei piisa lepingust eelnevaks taganemisest asjaolust, et lepingust taganeda sooviv pool ei takista teisel poolel oma kohustuste täitmist, vaid hagejal tulnuks antud asjas esile tuua ja tõendada seda, et kostja on talle teatanud, et ta oma kohustusi ei täida. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti tõenditena poolte kirjavahetust (tl 27-28) analüüsides järeldanud, et kostja on palunud teise osamakse kohta esitatud arve tasuda, kuid hageja seda ei teinud ega ka teatanud koheselt, et ta ei tasu arvet seni, kuni kostja on kiviplaadid nõuetekohaselt paigaldanud või paigaldamist pakkunud või kinnitanud paigalduse tegemist. Samuti on maakohus tuvastanud, et kostja on hagejale teatanud, et on sunnitud kiviplaatide kohaletoomiseks kasutatava kolimisfirma tellimuse annulleerima oodates hageja poolt plaatide eest raha maksmist, et proovida pärast seda uuesti plaatide kohaletoomist korraldada. Seega nähtub antud tõenditest, et kostja avaldas valmisolekut pärast hageja poolt raha maksmise kohustuse täitmist asuda täitma oma kohustusi, mistõttu ei olnud lepingust eelnevaks taganemiseks VÕS § 117 lg-s 3 sätestatud eeldus täidetud, sest kostja ei ole teatanud, et ta oma kohustusi ei täida.
35.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt oli hagejal õigus VÕS § 111 lg 4 alusel lepingu alusel teise osamakse tasumise kohustuse täitmisest 01.02.2013. a keelduda, kuna temal oli alust arvata, et kostja ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Vastavalt VÕS § 111 lg-le 4 võib lepingupool, kes peab oma kohustuse täitma enne teist lepingupoolt, keelduda lepingu täitmisest, kui talle pärast lepingu sõlmimist teatavaks saanud asjaolud annavad piisavalt alust arvata, et teine lepingupool ei suuda oma kohustust täita maksejõuetuse tõttu, või kui teise lepingupoole käitumine kohustuse täitmise ettevalmistamisel või täitmisel või muu oluline põhjus annab alust arvata, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 111 lg 5 kohaselt võib lõikes 4 nimetatud juhul kohustuse täitmisest keeldumiseks õigustatud lepingupool juhul, kui teine lepingupool kohustuse täitmiseks, kohustuse täitmise kinnitamiseks või tagatise andmiseks määratud mõistliku tähtaja jooksul kohustust ei täida, täitmist ei taga ega kinnita, vastavalt §-s 117 sätestatule lepingust taganeda. VÕS § 117 lg 2 järgi peab lepingust enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda kavatsev pool teisele lepingupoolele oma taganemise 9(11)
kavatsusest teatama, et võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või kinnitada, ning kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata mõistliku aja jooksul pärast taganemise kavatsusest teatamist, võib kavatsusest teatanud lepingupool lepingust taganeda. Tulenevalt VÕS § 117 lgst 2 ja § 111 lg-st 5 oleks hageja võinud lepingust taganeda lisaks muude asjaolude esinemisele eeldusel, et hageja määras kostjale kohustuse täitmise kinnitamiseks mõistliku tähtaja ja teatas kostjale lepingust taganemise kavatsusest. Apellatsioonkaebuse kohaselt palus hageja kostjat kinnitada kostja võimet lepingut täita ning palus 05.02.2013. a e-kirjas kostjalt kinnitust, et kostja suudab võtta “100% vastutuse kvaliteetse materjali korrektse ja kiviplaate vigastamata paigalduse eest vastavalt hinnapakkumisele“ ja kordas oma palvet lepingu täitmise võimalikkuse kinnitamiseks 06.02.2013. a. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, et hageja oleks määranud kostjale kohustuse täitmise kinnitamiseks tähtaja ja teatanud kostjale lepingust taganemise kavatsusest selliselt, et teisel poolel olnuks võimalus mõistlikult aru saada, et tegemist on nimelt teatega VÕS § 117 lg 2 tähenduses. Ka juhul, kui lugeda, et hageja on oma teatamiskohustuse kohaselt täitnud, ei võimalda ringkonnakohtu arvates hageja esile toodud asjaolud teha järeldust, et eeldatav kostja poolne lepingu rikkumine paratamatult edaspidi toimub ning et see eeldatav rikkumine oleks ka oluline, mis on samuti lepingust taganemise eelduseks. Kolleegium peab põhjendatuks maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole hageja antud asjas tõendanud kostja poolt sellist olulist lepingu rikkumist, mis oleks talle andnud õiguse lepingu täitmisest koheselt taganeda olukorras, kus on maakohus on õigesti tuvastatud, et kostja on hagejale korduvalt kinnitanud valmidust tööd teha ning hageja oli enne lepingu sõlmimist teadlik, et tegemist on keskmisest keerukama tööga. Asjakohane on maakohtu järeldus, et asjaolud, mis andnuks hagejale alust VÕS § 111 lg 4 kohaseks eelduseks justkui ei suudaks kostja oma kohustusi täita, ei ole kohtule veenvaks tehtud. Apellatsioonkaebuse väidetel on hageja põhjendanud oma kahtlusi ja VÕS § 111 tuginemist viidates 19.09.2012. a avaldusele ja hageja esindaja seletusele, millistest nähtub, et 01.02.2013. a kostja poolt alustatud kiviplaatide paigaldamine ebaõnnestus, kuna esimene paigaldatud kiviplaat kahjustus selliselt, et sellelt murdus tükk mõõtmetega umbes 35x35 mm ning paigaldamise katse käigus sai kahjustada vannitoa lagi, kuhu jäi vagu ning seinale kriimustus. Apellatsioonkaebuses ei ole ümber lükatud maakohtu järeldust, et 01.02.2013.a toimunud paigaldamisel aset leidnud probleemid olid täielikult kostja poolt kõrvaldatavad ning osaliselt juba kõrvaldatud enne seda, et kui hageja keeldus teise osamakse tasumisest. Õige on, et ühe plaadinurga murdumine ning minimaalsete värvikahjustuste tekkimine vannitoa laes ja seinal ei anna alust arvata, et kostja ei ole ilmselt võimeline tööd teostama. Kolleegiumi hinnangul saaks sellist kahtlust hinnata lepingust taganeda sooviva poole subjektiivse arvamusena, et esineb võimalus lepingu rikkumiseks, mis aga ei ole VÕS § 117 lg 1 järgi lepingust eelnevaks taganemiseks piisav, sest objektiivselt ei ole näidatud, mis välistaks kostja poolt kiviplaatide paigaldamise nõuetekohase lõpptulemusega, kui hageja valitud plaadid olid tarnitud, lõigatud ning kostja oli näidanud, et paigaldusprobleemide ilmnemisel on ta võimeline vaatamata töö keerukusele need lahendama ja heastama, sest vaidlustatud ei ole, et kostja viis kahjustatud kiviplaadi tagasi tehasesse ja parandas selle nurga, mõõdistusvea ilmnemisel oli kostjal valmisolek kivi 7 mm kitsamaks saagida. Kuivõrd kaebuses on apellant ise ka avaldanud seisukohta, et esimesel paigaldamisel tekitatud kahjustused ühele kiviplaadile ja ruumidele rikkumise raskuspunktiks ei olnud, ei ole kolleegiumi arvates võimalik üheselt järeldada, mis on see ilmne ja oluline lepingurikkumine, mis paratamatult edaspidi aset leidma pidi.
36.Ka juhul, kui lähtuda hageja käsitlusest justkui olnuks tema poolt lepingust taganemine õigustatud seetõttu, et ta on teisele poolele taganemise kavatsusest nõuetekohaselt teatanud võimaldades tal määratud tähtajal kinnitada oma kohustuse täitmist, nõustub kolleegium maakohtu tuvastatuga, et kostja on nii oma 22.02.2013. a kui ka 25.02.2013. a e kirjades kinnitanud, et on valmis kivi paigaldama kvaliteetselt vastavalt normatiividele. Kolleegium leiab, et osundatud e-kirjades avaldatut võib pidada antud asjaoludel VÕS § 98 lg 3 kohaseks kinnituseks olukorras, kus kostjale ei olnud teatatud, miks on objektiivselt ilmne, et ta oma 10(11)
kohustusi täita ei suuda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ei teatanud kostjale piisava selgusega, millist kinnitust ta kostjalt soovib või miks ta ei pea kostja osundatud kirjades sisalduvaid kinnitusi piisavaiks. Seega ei ole võimalik tuvastatud asjaolude põhjal teha järeldust, et eeldatav rikkumine olnuks ilmne ja sedavõrd oluline, et õigustaks lepingust eelnevat taganemist täiendavat tähtaega määramata.
37.Eeltoodu tõttu on asjakohatud apellatsioonkaebuse väited kostja sissenõutavaks muutumata kohustuste täitmise kvaliteedi ja lepingu osadeks jagamatuse kohta. Mistahes hinnang nimetatud asjaoludele ei muudaks järeldust, et hageja ei taganenud lepingust kehtivalt.
38.Kuivõrd maakohus on õigesti leidnud, et hagejapoolne lepingust taganemine on õigusvastane ning hagejal õigusabikulude näol tekkinud kahjul ei ole põhjuslikku seost kostja käitumisega, siis ei ole ka põhjendatud apellatsioonkaebuse väited õigusabikulu välja mõistmata jätmise osas.
39.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.