XXX(isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Aleksander Nauts (elektronpost [email protected])
Kostja
XXX(XXX, isikukood XXX; pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael (isikukood 46901096550, aadress Jaama 76 (D korpus), 50605 Tartu) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup (elektronpost [email protected])
Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel
Gennadi XXX (isikukood XXX, aadress XXX) Lepingulised esindajad vandeadvokaat Andres Aavik (elektronpost [email protected]) ja vandeadvokaat Yulia Klyukach ([email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 14.10.2014
RESOLUTSIOON
1.Teha vaheotsus lõppotsusena.
2.Jätta läbi vaatamata XXX(isikukood XXX) hagiavaldus XXX(XXX, isikukood XXX; pankrotis) pankrotihalduri Sirje Taela (Tael, isikukood 46901096550) vastu varaühisuse lõpetamise nõudes.
Jätta rahuldamata XXX(isikukood XXX) hagiavaldus XXX(XXX, isikukood XXX; pankrotis) pankrotihalduri Sirje Taela (Tael, isikukood 46901096550) vastu järgmistes nõuetes: 3.1.nõue ühisvara jagamiseks ja XXX(isikukood XXX) osa välistamiseks XXX(XXX, isikukood XXX; pankrotis) pankrotivarast;
1 (7)
3.2.nõue ühisvara jagamiseks selliselt, et XXX(isikukood XXX) kaasomandisse jääb 1⁄2 (üks kahendikku) mõttelist osa Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnisasjast; 3.3.nõue kohustada XXX(XXX, isikukood XXX; pankrotis) pankrotihaldurit Sirje Taela (Tael, isikukood 46901096550) andma nõusolek ühisomandis oleva kinnistu jagamiseks selliselt, et 1⁄2 (üks kahendikku) mõttelist osa Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnisasjast jääb XXX(isikukood XXX) omandisse; 3.4.nõue kohustada XXX(XXX, isikukood XXX; pankrotis) pankrotihaldurit Sirje Taela (Tael, isikukood 46901096550) andma nõusolek XXX(isikukood XXX) 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas kaasomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX. Jätta rahuldamata XXX(XXX, isikukood XXX; pankrotis) pankrotihalduri Sirje Taela (Tael, isikukood 46901096550) taotlus aegumise kohaldamiseks. Jätta rahuldamata XXX(isikukood XXX) taotlus tunnistaja XXX ülekuulamiseks. Tühistada Harju Maakohtu 13.11.2013 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine ja tühistada hagi tagamise abinõu XXX(isikukood XXX) kasuks käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr XXX kolmandasse jakku. Toimetada kohtuotsus kätte pooltele ja kolmandale isikule.
Menetluskulude jaotus
8.Jätta menetluskulud XXX(isikukood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX(hageja) esitas 29.10.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX pankrotihalduri Sirje Taela (kostja) vastu ühisvara jagamiseks ja hageja vara välistamiseks pankrotivarast ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks(I kd, tl-d 1-7). 12.11.2013 esitas hageja täiendatud hagiavalduse (I kd, tl-d 35-38). Kohus võttis hagi 13.11.2013 menetlusse (I kd, tl 52). Kohus tagas 13.11.2013 määrusega hagi ja seadis käsutamise keelumärke XXX(kolmas isik) kinnistule registriosa numbriga XXX (I kd, tl 57). Kostja vastas hagile 27.11.2013 (I kd, tl-d 7174). Hageja esitas 23.12.2013 arvamuse (I kd, tl-d 94-96). Kostja esitas 11.02.2014 2 (7)
menetlusdokumendi (I kd, tl-d 103-106). Eelistung toimus 14.10.2014 (I kd, tl-d 142-144). Kolmas isik esitas 12.11.2014 seisukoha (I kd, tl-d 156-160).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja ja kolmas isik sõlmisid abielu XXX. Harju maavanema 02.09.1998 korraldusega nr XXX anti kolmandale isikule õigus ostueesõigusega erastada kinnistu asukohaga XXX (uus aadress XXX), sest seal asus 16.04.1996 kostja nimele omandatud aiamaja. 30.12.1998 omandati müügilepinguga kinnistu koos oluliste osadega, mille asukoht on XXX(uus aadress XXX), pindala 977m2, katastritunnus XXX. Kinnistu on hageja ja kolmanda isiku ühisvara. 27.11.2011 sõlmisid hageja ja kolmas isik abieluvaralepingu, millega ühisvara ei jagatud. Kolmanda isiku pankrot kuulutati välja 27.12.2012. Kolmanda isiku pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael. Hageja sai 20.10.2013 teada, et kostja soovib realiseerida kinnisasja, mis on kantud kinnisturaamatu registriossa nr XXX (I kd, tl-d 35-36). Hagi ei ole aegunud, sest hageja sai 28.10.2013 teada, et kostja loeb kinnisasja kolmanda isiku lahusvaraks. Hagejat ei ole sellest varem teavitatud (I kd, tl 94). Kolmanda isiku pankrotimääruses on kirjas, et kostjale kuulub ehitis XXX AÜ, seal ei ole kirjas, et see oleks kolmanda isiku ainuomandis. Määrusest ei olnud võimalik aru saada, et ühisvara on arvatud pankrotivara hulka. Selleks ajaks ei olnud maa veel kinnistusregistrisse kantud. Pankrotimäärust ei ole hagejale esitatud (I kd, tl 143). Hagi esemeks on järgmised nõuded: nõue ühisvara jagamiseks ja pankrotivarast välistamiseks selliselt, et hageja kaasomandisse jääb 1⁄2 mõttelist osa vaidlusalusest kinnisasjast, nõue kohustada kostjat andma nõusolek vaidlusaluse kinnisasja jagamiseks eelkirjeldatud viisil ning nõue kohustada kostjat andma nõusolek hageja kaasomanikuna 1⁄2 mõttelises osas kinnistusraamatusse kandmiseks.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Harju Maakohtu 27.12.2012 määruses tsiviilasjas nr 2-12-43237, millega kuulutati välja kolmanda isiku pankrot, on ehitist asukohaga XXX (uus aadress XXX), XXX käsitletud tervikuna kolmanda isiku pankrotivarana. Hageja oli määruse sisust teadlik hiljemalt 04.02.2013, kui hageja lepinguline esindaja esitas määruse teises kohtuasjas kohtule. Seetõttu saabus pankrotiseaduse § 122 lg-s 4 sätestatud tähtpäev 04.08.2013. Kostja palub kohaldada aegumist. Vaidlusalune kinnisasi ei ole ühisvara. Ehitis asukohaga XXX(uus aadress XXX), kuulus hageja ja kolmanda isiku ühisvara hulka, kuid ehitise alune maa kinnistati pärast 27.10.2011 abieluvaralepingu sõlmimist, millega hageja ja kolmas isik leppisid kokku varalahususe varasuhtes. Kostja taotleb vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamiseks ja selle hindamiseks, kas vaidlusalune kinnisasi kuulub kolmanda isiku lahusvara või hageja ja kolmanda isiku ühisvara hulka (I kd, tl-d 72-74). Hageja lepinguline esindaja esitas kolmanda isiku pankrotimääruse 04.02.2013 kohtule tsiviilasjas nr 2-12-14290, mida tõendab kohtuistungi protokoll (I kd, tl 104).
4.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes kolmanda isiku põhilised seletused. Kolmanda isiku arvates on hagi põhjendatud. Vaidlusalune kinnisasi kuulub hageja ja kolmanda isiku ühisvara hulka. Pankrotihaldur saab nõuda ühisvara jagamist. Hagi on esitatud õigeaegselt. Kostja lepinguline esindaja ei ole protsessis erapooletu (I kd, tl-d 157-159). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
5.Kostja taotles asjas vaheotsuse tegemist aegumise vastuväite kontrollimiseks ja seisukoha võtmiseks, kas Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasi (vaidlusalune kinnisasi) kuulub kolmanda isiku lahusvara või hageja ja kolmanda isiku ühisvara hulka (I kd, tl 74). Kostja peab õigeks asja lahendamist vaheotsuseta (I kd, tl 143). Kolmas isik ei ole otseselt vaheotsuse tegemise taotluse kohta oma seisukohta avaldanud (I kd, tl 159). Kohus rahuldas vaheotsuse tegemise taotluse 14.10.2014 kohtuistungil (I kd, tl 143).
3 (7)
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 sätestab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus asus seisukohale, et kohtul on võimalik käesolevas asjas lahendada aegumise vastuväide ja kontrollida nõude põhjendatust, s.t seda, kas on olemas ühisvara, mida jagada (I kd, tl 143). Kohus selgitab, et aegumise kohaldamise taotluse lahendamise eelduseks on nõude põhjendatuse kontrollimine. Aegumise kohaldamise eelduseks on hageja nõude kvalifitseerimine hagis esitatud asjaoludel. Hagejal saab olla kostja vastu nõue ühisvara jagamiseks ja pankrotivarast väljaarvamiseks üksnes siis, kui vaidlusesemeks olev vara on hageja ja pankrotivõlgnikust kolmanda isiku ühisvara. Üksnes sellisel juhul kohalduvad PankrS § 122 lg-s 5 sätestatud aegumistähtajad. Eeltoodust tulenevalt peab kohus välja selgitama, kas hagejal saab olla kostja vastu hagiavalduses esitatud nõue. Selleks kontrollib kohus nõude põhjendatust. Kohus märgib, et hageja esitatud asjaoludel võib tal puududa hagis esitatud nõue kostja vastu, sest hageja faktiväidete kohaselt ei saa vaidlusalune kinnisasi olla hageja ja kolmanda isiku ühisvara. Seetõttu võib käesolevas asjas esineda TsMS § 423 lg-s 2 sätestatud alus hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb pooltevahelise vaidluse lahendamisel eelistada hagi läbivaatamata jätmisele hagiavalduse sisulist läbivaatamist. Seetõttu on mõistlik ja põhjendatud lahendada nõude põhjendatuse küsimus vaheotsusega. Kolmas isik ei ole oma menetlusdokumendis väljendanud seisukohta vaheotsuse tegemise lubatuse osas ning on soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil. See ei takista vaheotsuse tegemist, sest vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 122 lg-le 1 saab kolmas isik anda menetluses üksnes seletusi ning vaheotsuse tegemisele vastu vaielda ei saa. Kolmas isik on menetlusdokumendi esitamisega realiseerinud oma PankrS § 122 lg-s 1 sätestatud õiguse anda seletusi. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus käesolevas asjas vaheotsuse nõude põhjendatuse kohta ning lahendab ühtlasi aegumise vastuväite.
6.Hageja on avaldanud arvamust, et kostja esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup tuleb asendada. Asendamise vajadust põhjendab hageja sellega, et vandeadvokaat Toivo Viilup on esindanud OÜ-d XXX kohtumenetluses, milles arutati OÜ XXX hagi kolmanda isiku vastu. Samuti on vandeadvokaat Toivo Viilup esindanud OÜ-d XXX kolmanda isiku pankrotimenetluses. Võlausaldaja ja kolmanda isiku huvid on vastuolus. Seetõttu ei ole kostja esindamine käesolevas asjas eetiline (I kd, tl 95). Kolmas isik avaldas, et vandeadvokaat Toivo Viilup ei või advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 4 kohaselt kostjat esindada (I kd, tl 159). Kostja esindaja avaldas kohtule, et ta ei ole käesolevas tsiviilasjas muudele isikutele peale kostja õigusabi osutanud. Kostja ja pankrotivõlausaldaja OÜ XXX huvid ei ole vastandlikud. OÜ XXX on sarnaselt kostjaga huvitatud kolmanda isiku pankrotivara moodustamisest võimalikult suures ulatuses. Hageja on põhjendamatult samastanud kostja ja kolmanda isiku. Pankrotihaldur on iseseisev õigussubjekt. Kostja ei näe huvide konflikti (I kd, tl 105). TsMS § 45 lg 2 sätestab alused, millal saab kohus kõrvaldada menetlusosalise esindaja menetlusest. Hageja ja kolmas isik ei ole TsMS § 45 lg-s 2 nimetatud eeldusi välja toonud. Kostja lepinguline esindaja Toivo Viilup on võimeline kostjat kohtus nõuetekohaselt esindama. Esindaja ei ole ennast näidanud menetluses ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna. Esindaja ei ole takistanud pahatahtlikult asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korraldust. 4 (7)
AdvS § 44 lg 4 sätestab, et advokaat ei või õigusteenust osutada, kui ta samas asjas on osutanud või osutab õigusteenust kliendi huvidega vastuolus olevate huvidega isikule või kui seaduse kohaselt ei ole lubatud õigusteenust osutada. AdvS § 44 lg 4 keelab advokaadil huvide konflikti korral oma klienti esindada. Vandeadvokaat Toivo Viilup ei ole käesolevas kohtuasjas esindanud teisi menetlusosalisi. Vandeadvokaat Toivo Viilupi ainsaks esindatavaks on käesolevas asjas olnud kostja. Kohus on seetõttu seisukohal, et vandeadvokaat Toivo Viilup võib AdvS § 44 lg 4 kohaselt kostjat käesolevas asjas esindada. Kohus märgib, et isegi huvide konflikti esinemise korral ei saaks kohus esindajat menetlusest kõrvaldada, kui ei esine TsMS § 45 lg-s 2 sätestatud eeldusi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja esindaja menetlusest kõrvaldamiseks puudub seaduses sätestatud alus.
7.TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud kostja vastu nõude varaühisuse lõpetamiseks. Hageja ei saa pankrotihalduri vastu esitada hagi varaühisuse lõpetamise nõudes, sest haldur ei ole varaühisuse õigussuhte pooleks. Lisaks eeltoodule on hageja ja kolmas isik varaühisuse õigussuhte abieluvaralepinguga lõpetanud, mistõttu ei ole varaühisuse lõpetamine enam võimalik. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal võimalik saavutada hagiga üht oma eesmärkidest – varaühisuse lõpetamist. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse varaühisuse lõpetamise nõudes TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
8.PankrS § 122 lg 1 sätestab, et kui haldur on pankrotivarasse arvanud vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, võib võlgniku abikaasa esitada hagi ühisvara jagamiseks ja oma osa välistamiseks pankrotivarast. Võlgnikul on õigus koos halduriga protsessis osaleda. Protsessiosalisena on võlgnikul õigus anda üksnes seletusi. PankrS § 122 lg 4 järgi on pankrotivõlgniku abikaasa nõudeks ühisvara jagamine ja abikaasa osa välistamine pankrotivarast. Hagi aluseks on seega hageja ja kolmanda isiku ühisomand varale, mille haldur on arvanud pankrotivarasse. Kostja on käesoleval juhul arvanud pankrotivarasse vaidlusaluse kinnisasja. Seega peab kohus hageja nõude alusena esmalt tuvastama, kas vaidlusalune kinnisasi on abikaasade ühisvara.
9.Hageja avaldas hagis, et hagejale ja kolmandale isikule kuulus alates 16.04.1996 ehitis kui vallasasi asukohaga XXX(uus aadress Merihobu tee 5) (I kd, tl 35). Pooled selle asjaolu üle ei vaidle, mis nähtub kostja vastusest (I kd, tl 73). Hageja ja kolmas isik sõlmisid 27.11.2011 abieluvaralepingu (I kd, tl 36). Pooled selle asjaolu üle ei vaidle. Samuti on asjaolu tõendatud abieluvaralepinguga (I kd, tl-d 9-11). Kostja on välja toonud, et hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud abieluvaraleping näeb ette varalahususe (I kd, tl 73). Nimetatud asjaolu nähtub hageja ja kolmanda isiku vahel 27.10.2011 sõlmitud abieluvaralepingu punktist 2.1.1, mis näeb ette järgmist: „2.1. Abikaasad lepivad kokku:
2.1.1.Lõpetada nende vahel kehtiv varaühisuse varasuhe ja kehtestada uue varasuhtena varalahususe põhimõte“ (I kd, tl 10, p 2.1.1). Kohus leiab, et abieluvaralepinguga on tõendatud asjaolu, et alates 27.10.2011 kehtib hageja ja kolmanda isiku vahel varasuhtena varalahususe põhimõte. Kostja on välja toonud, et hagejale ja kolmandale isikule kuuluva ehitise kui vallasasja alune maa kinnistati 23.07.2013 (I kd, tl 73). Asjaolu on tõendatud kinnistusraamatu väljavõttega, millest nähtub elamumaa asukohaga Harju maakond, Harku vald, Viti küla, XXX kohta registriosa avamine 23.07.2013 (I kd, tl 32). 5 (7)
10.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS §-st 641 tulenevalt saab isik kinnisasja omanikuks alates omanikuna kinnistusraamatusse kandmisest. Kolmas isik kanti kinnistusraamatusse 23.07.2013, seega sai kolmas isik vaidlusaluse kinnisasja omanikuks 23.07.2013. Perekonnaseaduse (PKS) § 58 sätestab, et varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Hageja ja kolmanda isiku vahel on alates 27.10.2011 varalahususe varasuhe. See tähendab, et kolmanda isiku poolt pärast 27.10.2011 omandatud vara ei muutu hageja ja kolmanda isiku ühisvaraks, vaid on kolmanda isiku lahusvara. Vaidlusalusel kinnisasjal asuv ehitis kui vallasasi oli hageja ja kolmanda isiku ühisomandis abikaasade ühisvarana. See ei muuda vaidlusalust kinnisasja hageja ja kolmanda isiku ühisvaraks. Hageja ja kolmanda isiku ühisomandis olnud ehitis on muutunud seoses selle juurde maa erastamisega kolmanda isiku kinnisasja oluliseks osaks. Seetõttu on hageja ja kolmanda isiku ühisomand ehitise kui vallasasja suhtes lõppenud. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus 20.05.2005 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-47-05 (p 21). Kolmas isik on osundanud kohtupraktikale, mille kohaselt abielusuhete ajal maa ostueesõigusega erastamise korral tekib PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühele abikaasale lahusvarana (I kd, tl 158). Kohus selgitab, et käesolevas asjas olid abikaasade ühisomandis hooned, mille juurde maa erastati. Maa omandamine toimus pärast abikaasade varaühisuse varasuhte lõppemist. Seega on kolmanda isiku poolt viidatud kohtupraktika asjassepuutumatu ning kohtulahendites avaldatud seisukohad ei ole antud asjas kohaldatavad.
11.Kohus tuvastas, et vaidlusalune kinnisasi ei kuulunud abikaasade ühisvara hulka, vaid oli kolmanda isiku lahusvara. Eeltoodust tulenevalt puudub PankrS § 122 lg-s 4 sätestatud hageja nõude alus. Kohus tuvastab, et hageja nõue ühisvara jagamiseks ja hageja vara välistamiseks pankrotivarast ei ole põhjendatud.
12.PankrS § 122 lg 5 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ühisvara jagamise hagi võib esitada kuue kuu jooksul ajast, mil võlgniku abikaasa ühisvara pankrotivarasse arvamisest teada sai või teada saama pidi. Vaidlusalune kinnisasi ei ole hageja ja kolmanda isiku ühisvara. Seetõttu puudub hagejal nõue kostja vastu. Kuivõrd hagejal puudub kostja vastu nõue, ei saa selline nõue olla ka aegunud. Kohus peab vaatamata aegumise võimatusele vajalikuks välja selgitada, kas hagi oleks aegunud, kui eeldada vaidlusaluse kinnisasja kuulumist ühisvara hulka. Vaidlusaluse kinnisasja kohta avati registriosa 23.07.2013. Eeltoodust tulenevalt sai vaidlusalune kinnisasi kuuluda ühisvara ja pankrotivara hulka alates 23.07.2013. Vaidlusaluse kinnisasja varasem kuulumine ühisvara ja pankrotivara hulka ei ole võimalik, sest kinnisasi tekkis selle kohta registriosa avamisel. Eeltoodust tulenevalt saabus PankrS § 122 lg 5 järgne aegumistähtpäev kõige varem 23.01.2014. Hagiavaldus esitati 29.10.2013, s.o enne PankrS § 122 lg-s 5 sätestatud tähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole möödunud PankrS § 122 lg-s 5 sätestatud tähtaeg. Arvestades eeltoodut jätab kohus kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata.
6 (7)
13.Hageja esitas kohtule taotluse tunnistaja XXX ülekuulamiseks (I kd, tl 95). Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse tunnistaja XXX ülekuulamiseks, sest tunnistaja antavad ütlused ei saa mõjutada kostja esitatud aegumise kohaldamise taotluse lahendamist.
14.TsMS § 449 lg 2 sätestab, et vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus tuvastas, et hageja nõue on põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt esineb alus lõppotsuse tegemiseks. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata. Kohus ei menetle asja edasi.
15.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus tühistab käesolevas asjas tehtud hagi tagamise.
16.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.