Osaühingu Lamaran Grupp hagi Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis), Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) pankrotitoimkonna esimehe Tamara Vologžanina, Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo, Cranbrook Holding OÜ, Gatsby OÜ, Borgino Consulting Ltd, Osaühingu Marginorm, Osaühingu Forbrist ja Usaldusühingu Jurmente vastu häälte õige arvu määramiseks ning Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) võlausaldajate 11.06.2013 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. detsembri 2013 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu Lamaran Grupp määruskaebus Menetlusosaline
hageja: Osaühing Lamaran Grupp (registrikood 11010740, asukoht Pärnu mnt 23-5, Tallinn), seaduslik esindaja Leonid Jakerson Kostja I Aktsiaselts TKE Grupp (pankrotis, registrikood 10540683, asukoht Lõuna 6 b, 76805 Paldiski) Kostja II Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) pankrotitoimkonna esimees Tamara Vologžanina Kostja III Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo Kostja IV Cranbrook Holding OÜ (registrikood 11222873, asukoht Gonsiori 32-1, 10128 Tallinn) Kostja V Gatsby OÜ (registrikood 10100978, asukoht Gonsiori 32-1, 10128 Tallinn)
Kostja VI Borgino Consulting Ltd (aadress c/o Trident Trust Company (B.V.I.) Limited Trident Chambers, P.O. Box 146,Road Town Tortola, Briti Neitsisaared) Kostja VII Osaühing Marginorm (registrikood 10704728, asukoht Kentmanni 8b, 10116 Tallinn) Kostja VIII Osaühing Forbrist (registrikood 10891129, asukoht Pärnu mnt 23, 10141 Tallinn) Kostja IX Usaldusühing Jurmente (registrikood 10705983, asukoht Sitsi 14-36, Tallinn) Menetluse liik
Jätta Harju Maakohtu 30. detsembri 2013 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Osaühingu Lamaran Grupp kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing Lamaran Grupp (hageja) esitas 21.06.2013 Harju Maakohtule hagi, milles palus lugeda Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) võlausaldajate 11.06.2013 üldkoosolekulul halduri poolt hagejale määratud häälte arv ebaõigeks ja määrata hagejale õige häälte arv. Lisaks palus hageja lugeda 11.06.2013 üldkoosoleku otsus vastuvõetuks seadusele vastavas sõnastuses.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 27.05.2013 pankrotihaldurile ettepaneku tsiviilasjas nr 2-12-6531 kompromissi sõlmimiseks. Haldur kutsus küsimuse arutamiseks kokku võlausaldajate üldkoosoleku. 11.06.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul anti haldurile nõusolek sõlmida tsiviilasjas nr 2-12-6531 kompromissileping vastavalt hageja kompromissiettepanekule, kooskõlastades kompromissi lõpliku sõnastuse enne pankrotitoimkonnaga.
3.Hageja leiab, et eelnimetatud võlausaldajate üldkoosoleku otsus on ebaõige. Haldur määras hagejale põhjendamatult hääli ainult ühe nõude järgi, kuigi hagejal on pankrotimenetluses kaks eraldi nõuet. Samuti esitas haldur üldkoosolekule arutamiseks ja hääletamiseks küsimuse ebaõiges sõnastuses. Tulenevalt PankrS § 103 lg 4, § 184 lg
6 ja § 190 lg 7 tuleb lugeda hageja teine nõue kaitsmiseta tunnustatuks, mistõttu ei võimalda seadus sõlmida muu sisuga kompromissi kui see, et haldur võtab hagi tingimusteta õigeks, hageja loobub aga menetluskulude hüvitamise nõudest. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus keeldus 30.12.2013 määrusega hagi menetlusse võtmast. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-st 1 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
5.Kohus leidis, et hageja poolt esitatud faktilistest väidetest tulenevalt ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik. Halduri poolt võlausaldajale antud häälte vaidlustamine eeldab, et võlausaldaja on üldkoosolekul esmalt ise vaidlustanud talle halduri poolt antud hääled ning sellisel juhul määrab hääled üldkoosolekul osalenud kohtunik. 11.06.2013 võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvalt määras haldur üldkoosolekul viibinud hagejale 99 679 häält, millega nõustusid nii hageja ise kui ka teised võlausaldajad (kaks võlausaldajat jäid erapooletuks), mistõttu häälte andmise ülevaatamine ja kontroll kohtuniku poolt ei osutunud vajalikuks. Kohus leidis, et kuivõrd hageja ise ega keegi teine võlausaldaja ei vaidlustanud halduri poolt hagejale üldkoosolekul antud hääli, minetas hageja sellega õiguse üldkoosolekul antud hääli vaidlustada ning seda ei ole võimalik saavutada ka käesolevas kohtumenetluses.
6.Seoses teise nõudega märkis maakohus, et kohus võib küll teatud eelduste esinemisel tunnistada kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, kuid kohtul puudub õigus asendada võlausaldajate üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsus muu soovitud otsusega. Kuigi hageja ei taotlenud 11.06.2013 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, ei ole hageja hagiavalduses ka märkinud ühtegi faktilist asjaolu, millest võiks järeldada üldkoosoleku otsuse kehtetust.
7.Hageja poolt kohtule esitatud 11.06.2013 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt oli hageja arvates tema nõue summas 9 967 890 eurot nõuete kaitsmise koosolekul teiste võlausaldajate ja halduri poolt ebaõigesti vaidlustatud, kuna vastav nõue tugines varasemale kohtulahendile ja seega tulnuks see lugeda kaitsmiseta tunnustatuks. Hageja on esitanud vastava nõude tunnustamiseks kohtusse hagi, kuid soovides pankrotimenetluse kiirendamist esitas hageja 27.05.2013 haldurile kompromissettepaneku, millega lahendatakse korraga mõlema nõude tunnustamisega seonduvad tsiviilasjad (2-12-6531 ja 2-07-39299). Protokollist nähtuvalt on võlausaldajate üldkoosolek andnud haldurile nõusoleku kompromissi sõlmimiseks, kusjuures kõige suurema ja otsustava häälte arvuga võlausaldajana hääletas otsuse poolt ka hageja ise. Sellises olukorras on arusaamatu hageja taotlus, et kohus sõnastaks üldkoosoleku otsuse teisiti kui see hageja enda poolt esitatud kompromissettepanekust tuleneks ja mille vastuvõtmise poolt hageja ka ise hääletas. Seega hageja poolt esitatud nõuete rahuldamiseks puudub õiguslik alus ja hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Määruskaebus
8.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus tugines küll TsMS § 372 lg 1 p-le 1, kuid nähtuvalt lõppjäreldustest asus seisukohale, et hagiga ei ole soovitud eesmärki võimalik saavutada. Järelikult lähtus maakohus õigusliku alusena TsMS § 371 lg 2 p-st 2.
9.Riigikohus on korduvalt juhtinud oma lahendites kohtute tähelepanu, et hagi menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ei tohi kohus hinnata tõendeid ega tuvastada faktilisi asjaolusid, vaid hagi perspektiivikuse hindamisel saab lähtuda üksnes
hageja poolt hagiavalduses selgesõnaliselt välja toodud faktiväidetest. Hagiavalduses ei ole hageja esitanud väidet, et hageja ega keegi teine võlausaldaja ei ole üldkoosolekul vaidlustanud halduri poolt hagejale üldkoosolekul määratud hääli. Sellise järelduse võis maakohus teha üksnes tõendi hindamise tulemusena, kuid hagi menetlusse võtmise etapis ei ole tõendi hindamine lubatud.
10.Kohus sisustas kitsendavalt hagiavalduses toodud teist nõuet. On ilmne, et hageja nõue, lugeda üldkoosoleku otsus vastuvõetuks teatavas sõnastuses, kätkeb endas nõuet lugeda üldkoosoleku otsus selle eksisteerivas sõnastuses ebaseaduslikuks. Kohus ei saa lugeda võlausaldajate üldkoosoleku otsust vastuvõetuks teatavas sõnastuses ilma, et samal ajal oleks tunnistanud kehtetuks üldkoosoleku otsuse varasema sõnastuse. Kui kohus pidas hageja nõuet ebaselgelt sõnastatuks, pidanuks ta andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus ei võinud enne puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.
Menetluse edasine käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21 ja §-le 659 tuleb küll osaliselt muuta kohtumääruse põhjendusi, kuid resolutsioon tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Õige on hageja väide, et hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel ei saa maakohus hinnata tõendeid. Hakates hindama üldkoosoleku otsust, on maakohus selle põhimõtte vastu eksinud. See ei anna aga põhjust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks on alust ka tõendeid hindamata.
13.Esimese nõudena palus hageja lugeda üldkoosolekul halduri poolt temale määratud häälte arvu ebaõigeks ja määrata õige häälte arv. PankrS § 82 lg 4 sätestab, et kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Eeltoodust tuleneb, et halduri antud häältega mittenõustumisest peab võlausaldaja teada andma üldkoosolekul. Sellisel juhul määrab häälte arvu kohtunik määrusega. Määrust saab vaidlustada määruskaebuse kaudu. Hageja ei ole esitanud määruskaebust kohtumäärusele, vaid on esitanud hagiavalduse. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks üldkoosolekul temale määratud häälte arvu vaidlustanud. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Antud juhul ei ole hageja järginud määratud häälte arvu vaidlustamise korda. Kohtusse hagi esitamisega ei ole võimalik üldkoosolekul määratud häälte arvu vaidlustada ning seega ei ole käesoleva hagiga hagis taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodust tulenevalt tuleb selle nõude menetlemisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mitte p 1 alusel, nagu märkis maakohus.
14.Teise nõudena palus hageja lugeda 11.06.2013 üldkoosoleku otsus vastuvõetuks seadusele vastavas sõnastuses. Hageja on määruskaebuses selgitanud, et tema eesmärgiks on otsuse kehtetuks tunnistamine. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja pankrotihaldurile ettepaneku tsiviilasjas nr 2-12-6531 kompromissi sõlmimiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt otsustasid võlausaldajad 11.06.2013 üldkoosolekul anda
haldurile nõusoleku kompromissi sõlmimiseks vastavalt hageja kompromissiettepanekule, kooskõlastades kompromissi lõpliku sõnastuse eelnevalt pankrotitoimkonnaga. Hageja hinnangul on otsus vastuolus PankrS § 103 lg 4, § 184 lg 6 ja § 190 lg 7.
15.PankrS § 83 lg 1 sätestab, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole hagiavalduses toonud esile asjaolusid, mis võiksid olla aluseks vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei pea hageja seadusevastaseks seda, et üldkoosolek on otsustanud anda haldurile nõusoleku tsiviilasjas nr 2-12-6531 kompromissi sõlmiseks. Hageja on leidnud, et seadusega vastuolus on otsusega heakskiidetud kompromissi sõnastus. Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduse kohaselt ei otsustanud üldkoosolek kompromissilepingu täpset sõnastust. Täpse sõnastuse pidi haldur kooskõlastama pankrotitoimkonnaga. Kuna üldkoosolek kompromissilepingu täpset sõnastust ei otsustanud, siis ei saa see olla vastuolus ka pankrotiseadusega.
16.Lisaks märgib ringkonnakohus, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tänaseks tsiviilasjas nr 2-12-6531 menetlus lõppenud ning kompromissi tsiviilasjas ei sõlmitud. Kui aga tsiviilasjas nr 2-12-6531 oleks kompromiss sõlmitud, oleks kompromissilepingu lõplik sõnastus lepitud kokku just nimetatud tsiviilasjas. Arvestades, et tsiviilasja nr 2-12-6531 osapool oli ka hageja, oleks saanud kompromissi sõlmida ainult nendel tingimustel ja sõnastuses, millega hageja nõus oleks olnud. Ka seetõttu ei saanud võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsus hageja huve kahjustada. Eeltoodust tulenevalt oli nõude menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel põhjendatud.
17.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus, lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.