Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

hoiul. Arvestades sõiduki võimalikke realiseerimiskulusid ja sõiduki vanust hindab ajutine pankrotihaldur sõiduki väärtuseks ca 500 eurot. Kuni 21.05.2012 kuulus võlgnikule sõiduk VOLKSWAGEN TRANSPORTER KOMBI esmane registreerimise aasta: 1996. Sõiduk on võõrandatud võlgniku endise juhatuse liikme lähikondsega seotud äriühingule XXX OÜ (registrikood: XXX ). Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul võib nimetatud tehing olla käsitletav tagasivõidetava tehinguna. Äriregistri teabesüsteemi andmetel võlgnikul teistes äriühingutes puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ja ei ole kuulunud. Võlgniku likvideerija poolt edastatud info kohaselt oli võlgnikul debitoorne nõue summas 12 255 Soome Vabariigis registreeritud äriühingu ja võlgniku peamise koostööpartneri XXX OY (registrikood XXX ) vastu, mis tekkis võlgniku viimasel tegutsemisaastal 2012 ehitustööde eest tasumata jätmise tõttu. Vastavalt võlgniku 2013 majandusaasta aruandele on nõue võlgniku bilansist maha kantud. Võlgniku endise juhatuse liikme kinnituse kohaselt XXX OY (registrikood XXX ) nõuet ei aktsepteeri ning lubas esitada vastunõude. Eeltoodust tulenevalt käsitleb ajutine pankrotihaldur nõuet vaidlusalusena, ega kajasta nõuet võlgnikule kuuluva likviidse varana. Võlgniku likvideerija poolt antud andmete järgi võlgnikule muud põhivara v.a. aruandes nimetatud sõiduk, ei kuulunud Võlgnikul sisuliselt puudub igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Tagasivõidetava tehingu tunnustega tehinguna võib ajutise pankrotihalduri hinnangul käsitleda aruandes nimetatud sõiduki võõrandamistehingut 2012. Samas oleks nimetatud asjaolu kindlaks tegemiseks vältimatult vajalik kuulutada välja võlgniku pankrot ning teostada võlgniku raamatupidamisdokumentide revisjon. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgniku endine juhatuse liige XXX on teinud võlgniku tegutsemise jooksul võlgniku arvelt pangaülekandeid enda isiklikele pangakontodele kokku summas 61 148,03 eurot märkides selgituseks „majandusraha.“ Ajutise pankrotimenetluse maht ei võimalda kindlasti käsitleda nimetatud tehinguid eelduslikult ettevõtlusega mitteseotutena. Siiski tuleks pankroti väljakuulutamisel ülaltoodud kannete sisu ning kannetega seotud kuludokumente täiendavalt kontrollida. Tegemist ei ole kannetega, mida võiks võlgniku majandus- ja kutsetegevuses pidada täiesti tavapärasteks Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul võivad eelnimetatud tehingud teoreetiliselt olla aluseks nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Siiski eeldaks eelmainitud asjaolude väljaselgitamine põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida oleks võimalik läbi viia üksnes pankroti väljakuulutamise korral. Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes välja ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul hiljemalt 2014 juuli lõpuks, mil võlgniku maksuvõlg Soome Vabariigi maksuameti ees muutus lõplikult sissenõutavaks (tulenevalt Helsingi Halduskohtu 22.07.2014 otsusest). Samas ei saa välistada varasemat maksejõuetuse tekkimise aega, kuivõrd 2012 lõpuks oli võlgniku majandustegevus sisuliselt lõppenud. Muuhulgas oli jäetud tähtaegselt esitamata 2012, 2013 ja 2014 majandusaasta aruanded. Maksejõuetuse tekkimise peamisteks põhjusteks on ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku ebaõnnestunud majandustegevus ning maksukohustuste täitmata jätmine. Maksejõuetust võis lisaks süvendada võimalik äriühingu varade kasutamine ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Samas ei ole viimasena mainitud asjaolu võimalik täieliku veendumusena sedastada ajutise pankrotimenetluse jooksul kogutud info alusel. Ajutise pankrotimenetluse raames ei ole tuvastamist leidnud kindlaid kuriteo tunnustega tegusid või raskeid juhtimisvigu võlgniku juhatuse tegevuses, siiski ei ole hetkel võimalik neid ka täielikult välistada. Võimalikest koosseisudes toob ajutine pankrotihaldur välja pankrotiavalduse hilinenult esitamise ning äriühingu varade kasutamine võlgnikuga mitteseotud eesmärgil. Kuna võlgnikul puudub täielikult vara menetluse jätkamiseks ja võlgniku vara koosneb üksnes teoreetilistest juhatuse liikme vastu olevatest nõuetest, leian, et pankroti väljakuulutamine ei ole

põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2000 eurot. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada OÜ XXX(likvideerimisel, registrikood XXX ) pankrotimenetlus raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, olen nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks 57 074,92 eurot. Võlgniku vara koosneb üksnes teoreetilistest juhatuse liikme vastu olevatest nõuetest. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 11.11.2014 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 26.11.2014. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks XXX(isikukood XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 950 eurot ja kinnitada kuludeks 85 eurot, millele lisandub käibemaks 207 eurot, kokku 1242 eurot, millest 397 eurot palub välja mõista riigi vahenditest. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasust 397 eurot tuleb välja mõista riigi vahenditest ning 845 eurot võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.