lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-35032/30

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-35032/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1450
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Kohtla-Järve linn, Katse tn 5 korteriühistu80250337(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-35032

Tsiviilasi

Korteriühistu Katse 5 hagi Olga Allese vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. juuli 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olga Allese apellatsioonkaebus ning taotlus menetlustähtaja ennistamiseks

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant: Olga Alles (isikukood: XXX); lepinguline esindaja Raivo Edala; Vastustaja: Korteriühistu Katse 5 (registrikood: 80250337), lepingulised esindajad Inna Bodagovskaja ja Anastassia Golubeva

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Olga Allese avaldus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Arvata menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasutud kautsjon 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot riigituludesse.
3.Keelduda menetlusse võtmast Olga Allese apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 31. juuli 2014 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-13-35032 ja tagastada apellatsioonkaebus Olga Allesele.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.KÜ Katse 5 esitas 27. märtsil 2013 hagi Olga Allese (apellant) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Viru Maakohus rahuldas hagi 31. juuli 2014 otsusega, mõistis Olga Alleselt KÜ Katse 5 kasuks välja põhinõude 2 408,33 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 37,05 eurot ning jooksva viivise 0,07% põhinõudest (2 408,33 eurot) päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid Olga Allese kanda. Olga Alles esitas 31. oktoobril 2014 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 31. juuli 2014 otsuse peale. Koos apellatsioonkaebusega esitas apellant taotluse menetlustähtaja, s.o apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt sai Olga Alles vaidlustatava kohtuotsuse 14. augustil 2014 isiklikult kätte. Olga Allese esindaja sai kohtuotsuse avaliku e-toimiku (AET) kaudu 07. augustil 2014. Apellant leiab, et AET süsteemis esineb häireid ning häiretest tingituna juhtub, et arvutikasutaja juhusliku manipulatsiooni korral kaob dokument arvuti töölaualt ära arvutikasutajale avanemata. AET loeb dokumendi kättetoimetatuks. Apellandi esindaja on nimetatud asjaolule korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu, kuid probleem on lahendamata. On esinenud juhtumeid, kus kohus on oma väidete kohaselt esindajale dokumendi AET-i kaudu kätte toimetanud, kuid esindaja ei ole seda tegelikult kätte saanud. Apellant leiab, et AET süsteemi näol on tegemist riiklikult tunnustatud kohtute menetlusdokumentide edastamise süsteemiga ning menetlusosalise esindaja ei saa mõjutada süsteemi tegevust. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette tähtaja ennistamise aluseks olevate mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. AET süsteemi häired on mõjuv põhjus TsMS § 64 lg 1 mõttes menetlustähtaja ennistamiseks. Kohtuotsuse tegemise ajal oli puhkuste periood ja apellant lahkus puhkuse ajal Eesti territooriumilt. Vaatamata sellele, et kohus on otsuse O. Allesele 14. augustil 2014 allkirja vastu kätte toimetanud, ei ole apellant otsust oma volitatud esindajale esitanud. Apellandi esindaja sai kohtuotsusest ja selle jõustumisest teada alles siis, kui apellant teatas kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetlusest. Apellandi esindajal puudus võimalus leida pädev isik apellandi esindamiseks, kuna antud kohtuvaidlus tingis menetlustoimingute tegemist isiklikult apellandi esindaja poolt. Apellant leiab, et menetlustoimingu tegemata jätmiseks oli apellandi esindajal TsMS § 76 lg-s 1 sätestatud mõjuv põhjus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2.Ringkonnakohus leiab, et taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et tuleb keelduda Olga Allese apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 31. juuli 2014 otsuse peale menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tuleb tagastada Olga Allesele.

Esmalt käsitleb ringkonnakohus tähtaja ennistamise taotluse põhjendatust. Seejärel lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimust.

3.Tähtaja ennistamist käsitleb TsMS § 67 (tähtaja ennistamise taotluses on ekslikult märgitud § 76), ning ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole sätte lg-s 1 nimetatud mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks aset leidnud. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasema praktika kohaselt tähendab mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda TsMS § 422 lg-s 1 sätestatust. Viidatud säte ei kehtesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt nt Riigikohtu 23. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10;
24.jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Taotluse kohaselt sai apellant Viru Maakohtu 31. juuli 2014 otsuse 14. augustil 2014 isiklikult kätte (tl 101) ning apellandi esindaja sai kohtuotsuse kätte 07. augustil 2014 AET-i kaudu. Seega saabus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 08. septembril 2014, ehk 30 päeva pärast kohtuotsuse kättetoimetamist apellandi lepingulisele esindajale. Isegi kui lugeda otsus kättetoimetatuks alates selle kättetoimetamisest apellandile endale, s.o 14. augustil 2014, siis ka sel juhul on apellatsioonkaebus esitatud hilinenult (kaebuse esitamise tähtaeg sel juhul oleks olnud 15. september 2014). Apellatsioonkaebus esitati 31. oktoobril 2014, seega pärast apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist.
4.Taotluse kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjuseks AET süsteemi häired. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd apellandi viited AET süsteemi korduvatele häiretele ning esindaja poolt kohtu tähelepanu neile häiretele juhtimisele on tõendamata, tuleb nimetatud väited jätta tähelepanuta.
5.Apellant leiab, et puudus võimalus leida pädev isik apellandi esindamiseks, kuna kohtuvaidlus tingis menetlustoimingute tegemist isiklikult apellandi seadusliku esindaja poolt. Tartu Ringkonnakohtul puuduvad andmed apellandi seadusliku esindaja kohta. Kuivõrd kohtumaterjalidest ei nähtu, et apellandil oleks olnud seaduslik esindaja, apellant ei ole piiratud teovõimega ning apellant ise allkirjastas volikirja enda esindamiseks (tl 56), eeldab ringkonnakohus, et kasutatud mõiste „seaduslik esindaja“ all tuleb mõista lepingulist esindajat. Selgusetu on, milliseid toiminguid pidi apellandi lepinguline esindaja tegema ilmtingimata isiklikult ning millest tulenevalt ei saanud apellanti õigusi kaitsta teine esindaja. Apellant ei ole põhistanud, miks ei olnud apellandi lepingulisel esindajal puhkuse korral võimalik teha apellatsioonkaebuse kohtule edastamine ülesandeks mõnele muule isikule. Esindamise piiranguid volikirjast (tl 56) ei nähtu, volitus on antud edasivolitamise õigusega. Volikirjaga on apellant volitanud esindama enda huve mitte üksnes Raivo Edalat, vaid ka Jelizaveta Vassiljevat. Apellant ei ole põhistanud, miks ei saanud apellatsioonkaebust esitada Jelizaveta Vassiljeva. Kaebuse esitamata jätmist ei saa vabandada asjaoluga, et üks esindajatest oli puhkusel. Eespoolöeldust tulenevalt ei esine käesolevas asjas mõjuvat põhjust TsMS § 67 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning apellandi sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata.
6.Olga Alles esitas 31. oktoobril 2014 apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 31. juuli 2014 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-13-35032. Ringkonnakohus leiab, et tuleb keelduda Olga Allese apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 31. juuli 2014 otsuse peale menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tuleb tagastada Olga Allesele.

TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellandi esindaja sai Viru Maakohtu 31. juuli 2014 kohtuotsuse 07. augustil 2014 kätte ning apellant sai kohtuotsuse 14. augustil 2014 kätte. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema alates kättesaamisele järgnevast päevast, s.o alates 08. augustist 2014, ehk apellandi lepingulise esindaja poolt kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Seega saabus Olga Allese jaoks apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 06. septembril 2014. Kuivõrd 06. september 2014 oli laupäev, siis TsÜS § 136 lg 8 järgi loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval, s.o 08. septembril 2014. Olga Allese apellatsioonkaebus saabus kohtusse 31. oktoobril 2014, s.o peale apellatsioonkaebuse esitamiseks antud tähtaja möödumist. Käesoleva määruse punktides 3-5 on põhjendatud, miks ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei esine TsMS § 67 lg-s 1 sätestatud mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta apellatsioonkaebust menetlusse, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel ning selle tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

7.Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu täies ulatuses. Riigilõivuseaduse § 57 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Apellant vaidlustab maakohtu otsust täies ulatuses. Viru Maakohtu 31. juuli 2014 otsuses on tsiviilasja hinnaks märgitud 3 053,78 eurot. Apellatsioonkaebuselt hinnaga kuni 3 500.- eurot kuulub RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv summas 300.- eurot. Apellant on tasunud riigilõivu vaid 50 eurot. Tartu Ringkonnakohtul puudub kinnitus ülejäänud riigilõivu tasumise kohta. Kuna TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse, ei pea ringkonnakohus otstarbekaks anda apellandile tähtaeg riigilõivu tasumiseks. TsMS § 149 lg 5 teise lause kohaselt menetlustähtaja ennistamise avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja